Rääkimine hõbe, vaikimine kuld. Riigisaladuse kaitse Eesti Vabariigis 1918–1940. Ivo Juurvee

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ о наказанияхъ уголовныхъ и исправительныхъ), kuid 1917. aastaks kehtis riigireetmise osas Uus nuhtlusseadus (UNS; Уголовное уложение). Nuhtlusseaduse asendamine Uue nuhtlusseadusega oli osaks laiemast kriminaalreformist, mida enne 1917. aastat ja tsaaririigi lõppu ellu viia ei jõutudki. (Alates 1917. aasta lõpust järgnenud bolševike revolutsioonilisel kohtumõistmisel ei ole õigusriigiga eriti mingit seost ja uue regulatsioonini jõuti alles 1922. aastal.)

      Uue nuhtlusseaduse eelnõu valmis 1895. aastal ja keiser Nikolai II pani selle riigireetmist puudutavad (§ 108–120) ja mõned muud osad maksma märtsis 1903, kuid täies ulatuses ei kehtestatud seda kunagi. Arvestades suure riigi inertsust, aga ka tuhandetele kohtu- ja politseiametnikele ning advokaatidele vajalikku ümberõpet, oleks üleminekuperiood olnud niikuinii vajalik, kuid probleeme oli karistusasutuste võrgu uuendamisega.73 Kuigi UNS-il oli mitmeid puudusi, ei olnud tegu halva seadusega. Saksa kriminalisti professor Franz von Liszti arvates oli UNS paljudes küsimustes teedrajav (ist bahnbrechend vorangegangen).74

      Juba 5. juulil 1912 (vkj)75 muutis Nikolai II UNS § 111–119 (§ 120 jäi uuest redaktsioonist välja) ning need kehtisid hiljem Eesti Vabariigis muutmata kujul kuni Kriminaalseadustiku kehtima hakkamiseni 1. veebruaril 1935 ning isegi siis olid muutused suhteliselt tagasihoidlikud. Seega pidas seadus ajaproovile Eestis vastu. Vene uurija Sergei Tšertoprud on UNS-i täienduste kohta koguni leidnud, et „1912. aastal võeti Venemaal vastu Euroopa kõige progressiivsem seadus-andlik akt, mis oli suunatud riigisaladuse kaitsele ja välismaise spionaaži takistamisele.”76 Tegu oli toona tõepoolest tulevikku vaatava seadusega. Kriminaliseerides raadiosaatja ehitamise salajaste teadete võõrriigile edasiandmiseks ja ilma loata lennuaparaatidega kindlustatud piirkondade kohal lendamise, oli arvesse võetud tehnika viimast sõna. Kuriteokoosseise täpsustati, muutes need ehk liigagi jäigaks, samas sõnapaari „või muu” (или иное) rohke kasutamisega jäeti tõlgendamiseks siiski suhteliselt avarad võimalused.

      Vajadus muudatuste järele kasvas välja tegelikust elust ja kohtupraktikast. 20. sajandi alguses oli Venemaa vastuluurele üheks viljakamaks kohtu-praktikat andvaks tegevuspõlluks Saksamaa ja Austria-Ungariga piirnev Varssavi sõjaväeringkond. Aastatel 1900–1910 jõudis kohtuni 17 asja kokku 33 süüdistatavaga, kuid vastuluure arvates oli välismaa spioone tegelikult kätte saadud rohkem. Spioonide avastamisel ja süüdimõistmisel tegutsesid Varssavi ringkonnas käsikäes vastuluure ohvitser sõjaväeringkonna staabis polkovnik Nikolai Batjušin ja alampolkovnik Aleksandr Rezanov sõjaväeprokuratuuris, kes initsieerisid protsessi UNS-i muutmiseks.77 Nikolai Batjušini mälestuste kohaselt toimus see järgmiselt: „Need spioonide kohtuprotsessid, kus ma alati esinesin eksperdina, näitasid peagi meie seadusandluse mahajäämust sellest kaugel ees olevast spionaaži praktikast spionaaži olemuse määratlemise suhtes. Niipalju kui see võimalik oli, üritasin ma ekspertiisides seda viga parandada, lisades selle üldossa kaasaegse spionaaži mõiste. Pärast rida kohtuprotsesse tuli mulle pähe mõte teha seadus ümber ja esitada projekt Kindralstaabi Peavalitsusele. Varssavi sõjaringkonnakohtu prokuröri abi alampolkovnik Rezanovi kaasabil sai projekt esitatud, pärast läbi viidud meie seadusandlikest palatitest ja 5. juulil 1912 kõige kõrgemal tasandil heaks kiidetud.”78 Arvestades põhjusi, miks seadus välja töötati, väärib märkimist, et 22.–23. juunil (vkj), vaid kaks nädalat enne selle heakskiitmist, oli keiser Nikolai II kohtunud Paldiskis Saksa keisri Wilhelm II-ga, 5. juunil (vkj) aga kiitnud heaks Tallinna piirkonna rannakaitse üldkava.79

      Nagu memuaaride puhul tihtipeale, võib siingi kahtlustada, et autor mõnevõrra ületähtsustab oma rolli. Tänapäevastes kommentaarides tema mälestustele on projekti peamiseks väljatöötajaks peetud Aleksandr Rezanovi, kes olevat selle valmis saanud 1910. aastal.80 Kuigi tundub loogiline, et algatus tuli Varssavi sõjaväeringkonnast, pidi muudatuste vajadus kindlasti olema teadvustatud ka Peterburis, sest eelnõu jõustamist kõigest kaks aastat pärast selle valmimist võib pidada kiireks (näiteks UNS-i eelnõu valmimisest kuni mõnede paragrahvide jõustamiseni kulus kaheksa aastat).

      Eesti Vabariiki ei rahuldanud loomulikult olukord, kus korraga kehtisid osaliselt 1845. aasta NS, 1864. aasta Rahukohtu nuhtlusseadus (RNS, Уставъ о наказаниях налагаемых мировыми судьями) ja 1903. aasta UNS – viimane oligi 19. sajandi lõpus välja töötatud selleks, et pikaks ja segaseks muutunud ning iganenud seadusi kaasajastada. Pärast pikki vaidlusi, kus Eesti Kriminaalseadustikule (KrS) pakuti eeskujuks ka Saksamaa 1871. aasta Strafgezetzbuchi ja Norra 1902. aasta Staffelovi, otsustas Riigikogu 1921. aasta juulis ikkagi jääda UNS-i ümbertöötamise juurde. Komisjon KrS eelnõu väljatöötamiseks moodustati Kohtuministeeriumi juurde 1. märtsil 1922, teiste hulgas kuulusid sinna Kohtuministeeriumi nõunik Karl Saarmann ja sõjaväe prokurör Konstantin Trakmann.81

      Kolonel Nikolai Reek kritiseeris UNS-i mõnevõrra 1923. aastal Kindralstaabi Kursustel (alates 1925 Kõrgem Sõjakool) antud loengus. Tema emotsionaalne esinemine väljendas siiski pigem südamevalu kogu riigisaladuse kaitse valdkonna pärast ning rahulolematust seaduse rakendamisega kui mingit konstruktiivset kriitikat UNS-i vastavate lõikude osas:

      „Vene seadus 6. juunil 191282 aastal haarab laialt spioneerimise mõiste, arvates selle klassi kuritegudesse igasuguse kaasabi, mis kergendab väljamaa agendile ka mitte salajaste teadete korjamise Vene sõjalise jõu kohta ja tema riigi kaitse korra kohta, lugedes seejuures kuriteo peatundemärgiks lepingu olemasolu väljamaa riigiga. Inglise seadus 1911 a. haarab veel laiemalt spionaaži mõiste ja seejuures annab kohtuniku võimule varemalt mitte nähtud piirid: süüdistatava karistamiseks on küllalt kui kohtus tema ülespidamisest ja isiku iseloomust selgub, et tema teguviis võis riigi julgeolekule kahju tuua. Meil on maksev Vene seadus, kuid meil ei tarvitata teda täies ulatuses, veel hullem, iga spionaaži kuritöö püütakse meil üle viia poliitilisele pinnale. Ka meie vannutatud advokaatide ringkond ei ole küllalt patriootlik – tihti tasu mängib ülekaaluvat osa. Pääle selle [Nõukogude] Vene valitsus tarvitab rahvusvahelises õiguses enne mitte nähtud võtteid: kui meil tabatakse üks sala organisatsioon, siis pistetakse Venemaal tsheka keldritesse teatav arv optante eestlasi ja siis hakkab kauba vahetus peale. Muidugi sarnane olukord julgustab äraandjaid. Spionaaži kuritegudel on eri iseloom ja seepärast oleks otstarbekohane luua nende kuritööde uurimiseks eri kohtu-uurijad nii kuidas see lääne riikides on.”83

      Reegi kommentaar ei näita teda tugeva õiguse asjatundjana, kuid iseloomustab ometi ohvitserkonna arvamust seadustest. Ta kurdab advokaatide vähese patriotismi üle, mainimata kohtunike rolli ehk üldist kohtupraktikat, ühtlasi ei märgi ta võimalust, et muuta võiks hoopis seadusi. Samuti ei ole ta rahul, et spionaažikuriteod püütakse viia poliitilisele pinnasele, samas kui spionaaž ongi olemuselt (riigivastane ehk) poliitiline kuritegu!

      Reegi poolt mainitud probleem spioonide tabamise puhul pantvangide võtmisega teiselpool idapiiri oli tõepoolest aktuaalne. Tegelikult oli juriidiline lahendus juba leitud ja kasutusel hiljemalt 1921. aasta teisest poolest. Kohtuasjad, mille puhul oli karta pantvangide võtmist Nõukogude Venemaal, anti arutamiseks sõjaväljakohtule84 ning otsused tehti ja viidi täide nii kiiresti, et Nõukogude pool ei jõudnud reageerida. Näiteks Nõukogude luurele salajasi dokumente edastanud Johannes Alender arreteeriti 31. oktoobril 1921, mõisteti sõjaväljakohtus süüdi ja lasti maha 2. novembril.85

СКАЧАТЬ