Michael Herman. Intelligence Power in Peace and
1
Richard G. Powersi eessõna raamatule: Daniel Patrick Moynihan. Secrecy: The American Experience. New Haven: Yale University Press, 1998, lk 21.
2
Энциклопедическiй словарь. XXXII. С-Петербургъ: Издатели Ф. А. Брокгаузъ, И. А. Ефорнъ, 1901, lk 490.
3
Karl Saarmann; K. Matto. Kriminaalseadustik: Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: autorite kirjastus, 1937, lk 257.
4
Eugen Maddison. Ametsaladus. // Postimees, 23.10.1924.
5
Eesti Entsüklopeedia, kd 7, 1936, vrg 1161.
6
Tänapäeval kehtiv riigisaladuse definitsioon on järgmine – Eesti Vabariigi julgeoleku või välissuhtlemise tagamise huvides avalikuks tuleku eest kaitset vajav üksnes käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud tunnustele vastav teave, välja arvatud salastatud välisteave. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus, § 3, lg 1. RT I, 2007, nr 16, art 77. Riigi Teataja võrguväljaanne: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13250720 Definitsiooni kogu ulatuses ei saa käesolevas töös kasutada, kuna vaadeldaval perioodil ei olnud riigisaladuseks kvalifitseeritav info ühes seaduses sätestatud ja ei tehtud vahet riigisaladusel ja salastatud välisteabel.
7
„Vastava ametiasutuse poolt tema võimkonna piirides väljaantud või koostatud dokument loetakse avalikuks dokumendiks ja ta on tõenduseks selle kohta, mida selles dokumendis korraldatakse, teatatakse või tõendatakse.” Administratiivmenetluse seadus, § 56. RT 1936, nr 4, art 25.
8
Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus, § 3, lg 8. RT I 2007, nr 16, art 77.
9
Probleemi kohta täpsemalt vt: Kristi Aule. Riigisaladus – kas „salajane õigus”? // Juridica 5, 2002, lk 303–311.
10
A. Traksmann; J. Lukas; M. Haber. Riigikaitse õpetuse käsiraamat kesk- ja kutsekoolidele. Tallinn: Kaitsevägede Staabi VI osakonna väljaanne, 1933, lk 99.
11
Selline ingliskeelne nimetus kogus populaarsust 20. sajandi viimasel veerandil, kuid uuriti seda ka varem – juba 1931. aasta märtsis kirjutas Eesti sõjaväeluure ülem Karl Laurits: „Luureteenistus on kaasajal iga juhatuseastme staabi põhifunktsioone. Paljudes suurriikides uuritakse seda kui omaette teadust.” (Karl Laurits. Luureteenistus staapides. Tallinn: Kaitsevägede staabi VI osakonna väljaanne, 1931, lk 3.)
12
Michael Herman. Intelligence Power in Peace and War. Cambridge: Cambridge University Press, 1996.
13
Loch K. Johnson (toim). Handbook of Intelligence Studies. London: Routledge, 2007, lk 229–252.
14
Don McDowell. Strategic Intelligence: A Handbook for Practitioners, Managers, and Users. Lanham: Scarecrow Press, 2009.
15
Peter Gill, Stephen Marrin, Mark Phytian (toim). Intelligence Theory: Key Questions and Debates. London: Routledge, 2009.
