Rääkimine hõbe, vaikimine kuld. Riigisaladuse kaitse Eesti Vabariigis 1918–1940. Ivo Juurvee

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ Тайная военная разведка и борьба с ней. // У истоков русской контрразведки: Сборник документов и материалов. Кучково Поле: Общество изучения истории отечественных спецслужб. 2007, lk 73–226.

46

Eesti riik ja rahvas II maailmasõjas. Kd 12. Tallinn: Ajalehe Kodumaa väljaanne, 1966.

47

Ivo Juurvee. Idabloki eriteenistused Külma sõja ajaloorindel Andrus Roolahe ja Julius Maderi näitel. // Ajalooline Ajakiri 2009, 1/2, lk 47–76.

48

Venemaa õiguse allikaid on ka teisi (Полное Собрание Законов Российской империи ja Собрания узаконений и распоряжений правительства), kuid VSK oli neist juhtiv ja pidevalt uuendatav terviktekstide kogu, selle kasutamine ja sellele viitamine oli tavaks ka sõdadevahelise perioodi Eestis. Venemaa õiguse kodifitseerimise kohta laiemalt, vt: Jüri Uluots. Eestimaa õiguse ajalugu: Konspekt. // Peeter Ilus (koost). Eesti õiguse ajalugu. Tallinn: Penikoorem, 2008, lk 343–346.

49

„Väga raske” on pehmelt öeldud – keeruline on aru saada, kuidas oli ilma VSK-ta administratiivasjade peavalitsusel üldse võimalik töötada! Küllap oli neil võimalik VSK mõnda uuemat väljaannet laenata, mis tegi töö loomulikult aeganõudvamaks ja ebamugavamaks.

50

Siseministeeriumi administratiivasjade peavalitsuse juhataja abi saadikule Moskvas, 12.07.1922. ERA, 957-1-123, L 37.

51

Aleksander Buldas. Üldiseks teadmiseks avaldatud Riigikohtu 1920.–1931. a. otsustes leiduvate seaduseseletuste kogu. Tallinn: autori kirjastus, 1933; Aleksander Buldas. Riigikohtu 1932.–1938. a. otsustes leiduvate seaduseseletuste kogu. Tallinn: autori kirjastus, 1939.

52

Aleksander Buldas. 1920.–1938. a. „Õiguses” leiduvate artiklite ja arutluste süstemaatiline nimestik. Tallinn: autori kirjastus, 1939.

53

Ainus käesoleva töö seisukohalt huvipakkuv käsitlus on: Kristi Aule. Riigisaladus – kas „salajane õigus”?: Informatsioonivabaduse loomulikust piirist. // Juridica 2002, 5, lk 303–311.

54

Vt Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus, RT I 2007, 16, 77; Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord, RT I 2007, 73, 499; Avaliku teabe seadus, RT I 2000, nr 92, art 597; Karistusseadustik, RT I 2001, 61, 364 (teemaga on seotud: § 232 Riigireetmine; § 234 Salakuulamine; § 241 Riigisaladuse avalikustamine; § 242 Riigisaladuse avalikustamine ettevaatamatusest; § 243 Asutusesisese teabe edastamine).

55

Artur Normak. Šifri käsiraamat. Tallinn: autori kirjastus, 1935.

56

William F. Friedman. Military Cryptanalysis. Part I. Monoalphabetic Substitution Systems. Washington: War Department Office of the Chief Signal Officer, 1938. NSA veebileht: http://www.nsa.gov/public_info/_files/military_cryptanalysis/mil_crypt_I.pdf (17.08.2011); William F. Friedman. Military Cryptanalysis. Part II. Simpler Varieties of Polyalphabetic Substitution Systems. Washington: War Department Office of the Chief Signal Officer, 1938. NSA veebileht: http://www.nsa.gov/public_info/_files/military_cryptanalysis/mil_crypt_II.pdf (17.08.2011);

57

Enemy Codes and Their Solution. NARA, RG 457, Entry A1 9032, Container 124; The Index of Coincidence and Its Applications in Cryptology. NARA, RG 457, Entry A1 9032, Container 123.

58

Selle kohta vaata juhtumiuuringut: Ivo Juurvee. KGB, Stasi ja Eesti luureajalugu. // Tuna 2008, 2, lk 32–53.

59

Heaks näiteks selle kohta on kõige tuntum ja üks parimaid Nõukogude luuret käsitlevaid käsitlusi: Christopher Andrew ja Vassili Mitrohhin. Mitrohhini arhiiv: KGB Euroopas ja mujal läänemaailmas. Tallinn: Sinisukk, 2002.

60

Ivo Juurvee. Riigisaladuse kaitse Eesti Vabariigis 1918–1940. Dissertationes historiae universitatis Tartuensis 30. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013.

61

Algusaastatel ei kujutanud ringhääling endast olulist uudistekanalit, kuna uudistesaadete maht oli piiratud ning kasutati vaid ETA ja ajalehtede materjale, st jäeti kasutamata võimalus olla viimastest kiirem. Olukord hakkas mõnevõrra muutuma pärast ringhäälingu riigistamist (o/ü Raadio Ringhääling kontsessioon lõppes 30. juunil 1934 ja 1. juulist alustas tegevust Riigi Ringhääling), kuid valdavalt jäi programm siiski meelelahutuslikuks. (Vt Sigrid Kaasik. Ringhäälingu algusaastad. // Epp Lauk (koost). Peatükke Eesti ajakirjanduse ajaloost 1900–1940. Tartu: TÜ Kirjastus, 2000, lk 127–145.

62

Ajutised administratiivseadused. § 2. RT 1918, nr 1.

63

Õpetussõnad, 13:3 (tsiteeritud vastavalt väljaandele: Suur Piibel. Keuruu: Otava, 1989).

64

Õpetussõnad, 21:23.

65

J. N. Spionaaž rahvusvahelise sõjaõiguse seisukohalt. // Sõdur 1939, 12–13 (27.02), lk 281.

66

Энциклопедический словарь. С. – Петербургъ: Издатели Ф. А. Брокгаузъ и И. А. Ефронъ, 1901, kd 32, lk 490.

67

„Riigireetmine e. riigi-äraandmine, jur., riigi välise, rahvusvahelise julgeoleku ja võimuseisundi vastu sihitud süütegu. R-e eriliigid on järgmised. 1) Sõjaline r.: a) vaenuliku riigi abistamine sõjalistes või muudes vaenlikes tegudes (KrS § 80 jt.); b) teadvalt vaenlikku sõjaväkke astumine või sellest mittelahkumine (KrS § 81, 97); c) välisriigi valitsuse ahvatlemine sõjalistele või muudele vaenlikele tegudele (KrS § 82, 97). 2) Diplomaatlik r.: a) riigi huvides saladuses hoitavate dokumentide, andmete, esemete ja vahendite välisriigile teatavaks tegemine, edasiandmine, või nendega tutvumise võimaldamine (KrS § 83 jt.); b) riigile teadvalt kahjuliku lepingu sõlmimine või teadvalt tema kahjuks kalduva diplomaatliku läbirääkimise pidamine (KrS § 94); c) riigi õigust välisriigi suhtes tõendavate dokumentide rikkumine, peitmine haaramine või võltsimine (KrS § 95, p. 1) jm.” (Eesti Entsüklopeedia, kd 7, 1936, vrg 1161.) Professor Hans Hattenhauer on reetmist nimetanud sõjaõiguse klassikaliseks kuriteokoosseisuks. (Hans Hattenhauer. Euroopa õigusajalugu. Tartu: Juura, 2007, lk 719.)

68

Vt: тайна корреспонденции, тайна исповеди, врачебная тайна. Энциклопедический словарь. С. – Петербургъ: Издатели Ф. А. Брокгаузъ и И. А. Ефронъ, 1901, kd 64, lk 491–498. Samast võib lugeda veel notariaalsaladuse, vandekohtu saladuse, advokaadisaladuse ja isikliku saladuse kohta.

69

Konstantin Trakmann. Sõjakriminaalõigus: Kaitseväe Ühendatud Õppeasutiste Kursus. Tallinn: Kaitseväe Ühendatud Õppeasutiste Staabi väljaanne, 1930, lk 28–30.

70

Eugen Maddison. Ametsaladus. // Postimees, 23.10.1924.

71

Reigo Rosenthal, Marko Tamming. Sõda enne sõda: Nõukogude eriteenistuste tegevusest Eestis kuni 1940. aastani. Tallinn: SE&JS, 2013, lk 57.

72

Seaduse nime selline tõlge ja lühend olid Eestis ametlikult käibel.

73

Georg Ambach. Eesti kriminaalõiguse arenguteed – 70 aastat Eesti esimese kriminaalreformi edukast lõpust. // Juridica 2005, 2, lk 94.

74

Georg Ambach. Karl Saarmann kui Eesti kriminaalõiguse formeerija ja arendaja. Tallinn: Akadeemia Nord, 2006, lk 63.

75

Seaduse СКАЧАТЬ