EVVA. Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskus. Viktor Niitsoo

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ 1982 toimunud üldkoosolek oli tähelepanuväärne, sest esimest korda avaldusid seal põhimõttelised erimeelsused EVVA esimehe Kippari tegevuse suhtes. Koosolekule oli kohale tulnud 17 EVVA liiget. Kohaletulnute soovil tegevuse aruannet suuliselt ette ei kantud, kuid Kippar andis lisaseletusi. Tema sõnul olid EVVA ülesanded teatavates töösektorites laienenud. Nii näiteks anti pressikonverents Tallinnasse Muuga sadama ehitamisest. Kippar märkis, et juhatuse tööd on raskendanud toimkondade, hooldajate ja hooldusgruppide ükskõiksus sidepidamises ja aruandluses. EVVAl on 39 hooldusgruppi, kellele saadeti välja küsitluslehed, milles tuli ainult ristidega märkida, kes keda hooldab. Siiani on tulnud ainult 15 vastust. Toimkondadelt ei ole ka saadud majandus- ega tegevusaruandeid ja seepärast jääb see osa üldkoosolekule esitamata. Positiivselt poolelt märkis Kippar, et Ühisabi on ka tänavu poliitvangide perekondi abistanud 18 000 SEKi ulatuses toetuspakkide saatmisega.94

      Sellest, et peale Kippari mainitud vajakajäämiste infovahetuses EVVA keskkontori ja allstruktuuride vahel on tõsiseid puudujääke ka keskkontori omavahelises suhtluses, andis tunnistust J. Puustusmaa küsimus, miks EVVAl on kolm postižiirot ja kaks pangakontot. Tema on saanud raha saatmiseks sissemaksukaarte, mis kord on EVVA ja vahel EVVASi ning EPH nimelised, kuid sisust selgub siiski, et kõik abistavad vange ja kuuluvad vist EVVA organisatsiooni. Kippar andis sellele järgmise vastuse. Juhatuse raames moodustati juurdetulnud uutest liikmetest EVVA toimkond nimega Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamistoimkond Skandinaavias (EVVAS), kelle ülesandeks oli hooldusgruppide ja hooldajatega sidet pidada ning leida hooldajad uutele poliitvangidele Rootsist ja mujalt Skandinaaviast. Selleks et EVVAS saaks iseseisvalt töötada, andis EVVA esimees sellele õiguse avada oma postižiiro ja pangakonto. Hiljem on EVVAS omavoliliselt muutnud oma nime Eesti Poliitvangide Hooldustoimkonnaks (EPH) ja nimetab end iseseisvaks organisatsiooniks, mis on sõltumatu EVVAst. Kippari arvates on EPH sellest hoolimata endiselt EVVA toimkond. Kippar tunnistas, et siin on midagi viltu läinud ja uus juhatus püüab seda viga parandada.95

      Vahelepõikena olgu märgitud, et seda küsimust oli arutatud 15. jaanuaril 1982 toimunud EVVA juhatuse koosolekul. Seal otsustati eesti poliitvangide hooldustegevuse organiseerimiseks ja juhtimiseks Rootsis, Norras, Taanis ja Soomes luua EVVAS. Uue abistamiskeskuse esimeheks sai Lääts, abiesimeheks Jüriado, sekretäriks Sillaste, laekuriks Malvet ja ametita liikmeks Leena Haabma.96 Nähtavasti ei olnud EVVA juhatus keskuse liikmeid küllaldaselt teavitanud sellel koosolekul otsustatust.

      Kippari sõnavõttu kommenteerinud Lääts väitis, et nad pole midagi valesti teinud ja et säärane arusaam on äärmiselt imestamapanev. Lääts selgitas, et EPH tegevus pole õieti jõudnud veel käivituda, sest tegelikult alustati tööd alles 30. septembril. Siiani on saadud toetust peamiselt tundmatutelt isikutelt, kelle käest EVVA pole varem toetust saanud. Lääts oli kindel, et EPH oma tegevusega ei aja kedagi lõhki, kuna pole tähtis, kust ja kuidas tuleb raha poliitvangide abistamiseks. Sillaste lisas, et nime muutmisel ja iseseisvumisel on olnud taktikaline põhjus, millega loodeti toetust saada neiltki, kes mingil põhjusel EVVAle seda ei anna. Ta kummutas arusaama, et EPH pole midagi ära teinud, väites, et viimaste nädalate jooksul on kogutud kartoteeki umbes 1 500 toetaja nime ja kui kartoteek saab valmis, võib loota, et keskusest ära langenud toetajaid saab asendada uutega. Siiani oli juurde tulnud 90 uut toetajat.97

      Seoses EVVA antud pressikonverentsiga Muuga sadama ehitamise asjus esitas Sillaste küsimuse, kas see on tõesti abistamiskeskuse juhatuse tööülesanne. Koosolek aga leidis, et EVVA juhatus tegi pressikonverentsi andes õigesti. See soov olevat tulnud vabadusvõitlejatelt Eestis.

      Koosolek tegi uuele juhatusele ülesandeks kiiresti kõrvaldada osutatud vead seoses EPHga ja sellest järgmisel üldkoosolekul aru anda. Otsustati, et tegevusaruanne peab sisaldama ka EPH tegevuse ja kassa aruandeid. Juhatusele tehti ülesandeks nõuda EVVA kontode tagastamist EPHlt ja nendele kontodele laekunud summade ülekandmist. Otsustati suurendada üksikliikmete liikmemaksu 50 SEKile, organisatsioonide ja ettevõtete liikmemaks jäi endiseks (100 SEKi).98

      Uus juhatus otsustati valida kümneliikmelisena. Valituks osutusid Tõldsepp, Lääts, Jüriado, Seemre, Sillaste, Krüppelman, Velliste, Leena Haabma, Kippar ja Irma Laine Palm. Juhatuse asemikud: Johan Haabma, Jüris ja Hong. Revisjonikomisjon valiti koosseisus Karupää, Pahv ja V. Palm, selle asemikena jätkasid Puusepp ja Õunapuu.99

      10. detsembril 1983 toimunud üldkoosolekust võttis osa ainult kümme EVVA liiget. Kasinavõitu osaluse oli tinginud EPHga liitunute kõrvalejäämine EVVA tegevusest. Aruannet jällegi ei esitatud, kuid Kippar andis selle kohta täiendavaid seletusi. Need käsitlesid Eestis tegutseva vastupanuliikumise lisavahenditega varustamist. Ülevaate Ühisabi tegevusest andis selle sihtasutuse juhatuse liige Eldur Velliste. Ta teatas, et tegevusaasta jooksul on Ühisabi abistanud eesti poliitvangide perekondi toetuspakkidega 20 000 SEKi ulatuses.

      Kuna EPH ei olnud EVVAle pangakontosid ikka veel üle andnud, korrati eelmise üldkoosoleku otsust teha juhatusele ülesandeks nõuda nende kontode tagastamist ja kontodele laekunud summade ülekandmist.

      Olude sunnil otsustati juhatuse liikmete arvuks määrata üheksa. Juhatus moodustati järgmiselt: endised liikmed Jüris, Jüriado, Seemre, Krüppelman, Velliste, L. Haabma ja Kippar. Uute liikmetena kaasati juhatusse Viiu Must Appelholt ja Pahv. Asemikeks said I. L. Palm, Mark Karell ja Ivi Hubel-Puusepp. Revisjonikomisjonis jätkasid Karupää ja V. Palm, juhatusse valitud Pahvi asendas Harald Nurk. Revisjonikomisjoni asemikena jätkasid Puusepp ja Õunapuu.100

      EPH seltskonnast ei osalenud koosolekul Sillaste, Lääts ja Malvet. Samas näiteks Jüriado ja L. Haabma jätkasid tegevust ka EVVAs. Juba 9. veebruaril 1983 olid Lääts ja Sillaste saatnud EVVA juhatusele kirja, millega palusid end alates samast kuupäevast EVVA liikmeskonnast kustutada. Oma lahkumist põhjendasid nad muuhulgas sellega, et EVVA ei ole nelja-aastase tegevuse jooksul suutnud organiseerida otsest abi poliitvangidele, et EVVA poolt suuliselt antud lubadused on protokolliliselt kinnitamata, et nende poolt EVVAle tehtud ettepanekud on ilma selgitusteta jäetud arvestamata ning et juhatuse koosolekud on toimunud ebasõbralikus vaimus, mis ei ole positiivseks nähteks vabatahtlikus töös. Kirja lõpus avaldati kahtlust, et nende EVVAst lahkumise põhjuseid võidakse EVVA juhatuse eest varjata. Seepärast saadeti ärakirjad kõigile juhatuse liikmetele.101

      Sillaste ja Läätsa ülaltoodud kirjas esitatud põhjendused EVVAst lahkumise kohta tunduvad otsitute ja mitte tõsiseltvõetavatena. Nii näiteks ei kannata mingisugust kriitikat nende kirjas toodud etteheide, et EVVA ei ole suutnud osutada otsest abi poliitvangidele. Samas oli kriitikutele hästi teada, et poliitvangidele otsese abi saatmine oli täiesti mõttetu, kuna välismaalt tulnud abipakke, kirju või muid postisaadetisi ei antud poliitvangidele kätte. Samuti ei olnud neile võimalik otse raha saata.

      Oma tegevuse algperioodil oli EVVA katsetanud väikeste rahasummade saatmist vangilaagrites viibivatele poliitvangidele. Peagi tuli sellest loobuda, sest enamasti ei saanud adressaat seda raha kätte. Analoogiline kogemus saadi toetuspakkide saatmisel vangilaagrisse. Seepärast kutsus EVVA üles aitama poliitvange kaudselt, osutades abi nende sugulastele. Küll aga kutsuti jätkuvalt üles saatma kirju poliitvangidele ning Nõukogude Liidu ja Nõukogude Eesti võimuritele, kuigi teati, et poliitvangidele neid kirju kätte ei anta ja võimurid nendele ei reageeri. Sellest hoolimata peeti vajalikuks jätkata kirjade saatmist, kuna saadi aru, et tähelepanu ja toetus välismaalt aitab vangi kaitsta laagrivõimude tagakiusamise eest.

      Tõsisemalt võib aga võtta kirjas toodud etteheiteid, et nende tehtud ettepanekuid ei ole arvesse võetud. Eespool oli juttu sellest, et EVVA ei nõustunud Sillaste ettepanekuga moodustada toimkond Eestist saabunud poliitiliste СКАЧАТЬ