EVVA. Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskus. Viktor Niitsoo

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ kui pealiskaudsed. Andmeid oma majandustegevuse kohta ei esitanud EVVA eri maades moodustatud hooldustoimkonnad ja – grupid üldse.

      EVVA teine üldkoosolek peeti 12. detsembril 1981, osalejaid oli 20. Koosolekul olid päevakorras eelmise aasta tegevusaruande ärakuulamine ning tegevuskava ja eelarve planeerimine. Samuti otsustati liikmemaksu määramine, toimusid juhtorganite valimised ja arutati kohapeal tõstatatud küsimusi.

      Kuigi põhikirja kohaselt pidi korraline ülekoosolek toimuma vähemalt üks kord aastas, oli eelmisest koosolekust, mis toimus 19. mail 1979, möödunud tunduvalt rohkem aega. Jürise küsimusele, mispärast ei ole üldkoosolekuid peetud igal aastal, vastas koosolekut juhatanud Krüppelman, et üldkoosolekut on tahetud korraldada, kuid see ei ole õnnestunud paljude asjaolude tõttu, millest peamine on EVVA juhatuse liikmete suur töökoormus. Pahv lisas, et töötegijaid on olnud suure töökoormuse tõttu liiga vähe. Seetõttu on ka toimuva koosoleku ülesanne leida rohkem abistavaid käsi uues juhatuses.86

      Säilinud protokollidest nähtub, et üldkoosolekute vahelisel ajal oli siiski peetud vähemalt kaks EVVA juhatuse koosolekut. Neist esimene toimus 11. juunil 1981 Stockholmi Eesti Maja Eesti Ettevõtjate Ühenduse ruumes, kus osalesid Kippar, Tõldsepp, Krüppelman, Velliste ja Seemre. Juhatus võttis vastu otsuse teha ettepanek Eesti Organisatsioonide IV Kongressile Rootsis, et kongressi üheks päevakorrapunktiks oleks eesti poliitvangide küsimus. Kippar andis ülevaate kassaseisust ja tehtud tööst tõdedes, et sellekevadise korjandusaktsiooniga laekus vähem kui varem. Ta lisas, et esimest korda olid raha saatnud EVVA Vancouveri toimkond ja ERKÜ. Edasi andis Kippar teada, et seoses Madridi konverentsiga oli EVVA koostanud ingliskeelse memorandumi, mis saadeti osalevatele lääneriikidele. Koostatud oli eesti-, inglis- ja rootsikeelne nimestik Eesti NSV ametiisikute nimede, aadresside ja telefoninumbritega. Jätkatud oli ingliskeelse infobülletääni väljaandmist, millest oli ilmunud viis numbrit. Koostatud oli ingliskeelne kogumik Case of Mart Niklus. Eestist oli saadud vastupanuliikumise põrandaaluse kroonika Lisandused V, VIII ja IX kogu, mis on vaja paljundada ja tõlkida inglise keelde. Einar Komp87 Göteborgist oli asunud Mart Nikluse ja Jüri Kuke juhtumit käsitleva käsikirja koostamisele. Juhatus reserveeris 1 000 SEKi selle ettevalmistustöödeks.

      Juhatus otsustas, et tuleb otsida eraldi isik kontoritööks. Selleks tuleb juhatusel võtta ühendust pensionäridega, et leida poole kohaga töötaja.88

      Teine juhatuse koosolek peeti 12. novembril 1981 Kippari kodus, kus peale majaperemehe osalesid Velliste, Tõldsepp ja Krüppelman. Põhiliseks arutlusteemaks olid EVVA publikatsioonidega seotud küsimused. Otsustati trükkida inglis-, rootsi- ja eestikeelse tekstiga postkaardid nõudega vabastada poliitvangid Niklus, Kalep, Madisson ja Niitsoo, et saata need kaardid Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP) esimesele sekretärile Karl Vainole ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei (NLKP) peasekretärile Leonid Brežnevile. Otsustati jätkata Nikluse ja Kuke saatust käsitleva teose avaldamise ettevalmistustöid ning Lisanduste ümberkirjutamist ja Ülemaailmsele Eesti Kesknõukogule (ÜEKN) inglise keelde tõlkimiseks edasisaatmist. Samuti otsustati võtta pooles osas EVVA kanda Rootsi kirikuõpetaja Ragnar Blocki artikli „De Lutherska kyrkorna i Balticum under en totalitär statsmakt“ („Luteri kirik Baltikumis totalitaarse valitsuskorra all“) 3 000 eksemplari trükkimise ja levitamise kulud. Kiideti heaks Niklust ja Kukke kujutavate postmarkide juurdetellimine 2 000 poogna ulatuses. Markide müügihinnaks määrati toimkondadele, hooldusgruppidele ja hooldajaile 5 SEKi, abistamistegevuse toetajatele 10 SEKi ning üldsusele 15 SEKi poognalt.89

      Tagasi tulles 1981. aasta üldkoosoleku juurde, torkab selle protokollist silma, et EVVA ridades oli toimunud mõningane pereheitmine. Nii näiteks ei osalenud koosolekul juhatuse liikmed Helvi Klement ja Jüri Lina, puudu olid juhatuse asemikud Raivo Parind ja Kalju Valdmaa ning kohale ei olnud ilmunud ka Artur Raidur revisjonikomisjonist.

      Kuuma informatsioonina andis Kippar ülevaate Eestis 1. detsembril 1981 „vaikse pooltunniga“ seotud sündmustest. Kippari sõnul olnud Kodu-Eestis streigist osavõtt võrdlemisi ulatuslik. Tallinna televisiooni teatel olla neli isikut arreteeritud, kuid nende nimesid pole teada. Enne streiki paigutas KGB avaliku vastupanuliikumise aktivisti Heiki Ahoneni naha- ja suguhaiguste haiglasse, kus teda süstiti, mille tagajärjel tekkisid viirusliku ajukelmepõletiku tunnused. Kalju Mätik ja Artem Juskevitš kutsuti KGBsse ülekuulamisele ning Mati Kiirend komandeeriti „vaikse pooltunni“ toimumise kuupäevaks Tartusse. Kippar tegi teatavaks ka Haapsalu üheksa koolinoore nimed, kes 1980. aasta oktoobris olid maha rebinud Nõukogude riigilippe ja keda 1981. aasta mais karistati 1–2,5-aastase sunnitööga. Samuti rääkis ta sellest, et Nikluse tervis on väga halb ja ta on Permi sunnitöölaagris täiesti isoleeritud, nii et isegi kirjavahetust ei lubata.

      EVVA tegevuse aruandes teatas Kippar, et organisatsioon on ülemaailmselt välja kujunenud. Seejuures on abistamiskeskus Rootsis koordineeriv instants, mille juures tegutsevad Rootsis ja mujal Skandinaavias EVVA toimkonnad, hooldusgrupid ja üksikhooldajad. Nende majandustegevusest siiski täpsem ülevaade puudub. Majandusaruanded sisaldavad ainult keskkassa läbikäike, hõlmamata Rootsis ja mujal tegutsevate toimkondade, hooldusgruppide ja üksikhooldajate tulusid ja kulusid, samuti nende käsutuses olevate rahaliste arvete seise. Kippar lisas, et eestlaskonna majanduslik toetus on iga aastaga suurenenud ning sihtasutus Ühisabi on pakkide saatmisel eesti poliitvange ja nende perekondi järjekindlalt abistanud.90

      Järgmise päevakorrapunktina võeti arutusele tegevuskava ja tulevase aasta eelarve koostamine. Selle kohta märkis Kippar, et väga raske on koostada üksikasjalist tegevuskava ja veel raskem eelarvet, kuna praeguses olukorras on keeruline ette näha, millises ulatuses toetusi laekub. Tööülesandeid täites saab kulutusi teha keskkassa laekumiste ulatuses. Tegevuse osas tuleb jätkata põhikirjas ette nähtud ülesannete täitmist, erilist tähelepanu tuleb pöörata poliitvangide ja nende perekondade ning aktiivsete vabadusvõitlejate abistamisele. Samuti tuleb jätkata poliitvangide küsimuste valgustamiseks vajaliku teabe hankimist ja nõuda poliitvangide vabastamist.91

      Kohapeal tõstatatud küsimusena tegi Gunnar Sillaste ettepaneku, et kodumaalt Läände pääsenud vabadusvõitlejate majanduslikuks abistamiseks peaks looma eraldi fondi. Ettepanekule oponeeris koosoleku juhataja Krüppelman, kelle arvates puudus selleks vajadus, kuna EVVA keskkassal on tegevuskapital, mida saab erakorralistel juhtudel kasutada. Krüppelman tõi näite, et juhatus on Sergei Soldatovit toetanud 1 000 SEKiga, kui see 1981. aasta maikuus Austriasse jõudis. Eraldi fondi loomist ei pooldanud ka Kippar, väites, et EVVA juhatus on põhikirja ja väljakujunenud tavade kohaselt abistanud aktiivseid vabadusvõitlejaid ja endisi poliitvange ka Läände pääsenutena. Kui saadi teada, et Soldatov on saabunud Viini, õnnestus EVVAl kohe teda majanduslikult aidata ja ka kiirelt pagulaslaagrist välja päästa. Soldatovi endised hooldajad abistavad teda nüüdki. Kui Soldatov käis Rootsis esindusreisil, panid kaasmaalased tema jaoks kokku üle 10 000 SEKi. Kippar lisas, et ehkki senini ei ole olnud tarvidust erilise fondi järele, peaks uus juhatus seda küsimust siiski arutama.92

      Koosoleku otsusega muudeti EVVA iga-aastaste liikmemaksude suurust järgmiselt: vähemalt 25 SEKi üksikisikutele ning vähemalt 100 SEKi organisatsioonidele ja ettevõtjaile. EVVA liikmeina otsustati registreerida eesti poliitvangide abistamistegevust ülalmainitud summadega toetavad üksikisikud, organisatsioonid ja ettevõtted.

      Kippar tegi ettepaneku suurendada juhatuse liikmete arvu 11le ja asemike arvu kolmele. Kippar esitas kandidaadid juhtorganitesse. Neist juhatusse selle endised liikmed Tõldsepp, Krüppelman, Seemre, Velliste ja Kippar ning uute liikmetena Leena Haabma, Jaak Jüriado, Endel Laidna, Maksim Lääts, Henri Malvet ja Gunnar Sillaste. Juhatuse asemikeks soovitas Kippar valida Kaarel Vahtrase, Kai Ringi ja Jürise. Revisjonikomisjonis soovis Kippar näha Karupääd, Pahvi ja Palmi, revisjonikomisjoni СКАЧАТЬ