EVVA. Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskus. Viktor Niitsoo

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ REE VKKK oli 1977. aasta sügisel koostanud inglis- ja rootsikeelsed poliitvangide koondnimestikud, mida kasutati Belgradis toimunud Helsingi jätkukonverentsi materjalidena ning märgukirjade lisadena USAs, Kanadas, Rootsis ja mujal. Skandinaavias esitatud märgukirjades pöörduti vastavate valitsuste poole palvega, et viimased nõuaks Nõukogude Liidult nii eesti kui ka läti ja leedu poliitiliste vangide vabastamist.

      Lõpetuseks peatus Kippar EVVA rahvusvaheliste kontaktide loomisel. Tal oli teatada, et keskus asus tegema koostööd AI peakorteriga Londonis ja selle Rootsi sektsiooniga Stockholmis, samuti BATUNi juures tegutseva Baltic Prisoners of Conscience Group’iga New Yorgis ning Tel-Avivis asuva juudi vangide organisatsiooniga Association of Zion Prisoners from USSR.79

      Järgmise päevakorrapunktina oli arutluse all sihtasutusele nime valimine. Vaekausil oli kaks nimevarianti: Eesti Poliitiliste Vangide Abistamiskeskus ja Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskus, millest eelistati viimast.80 Seda ilmselt põhjusel, et edaspidises töös otsustati abistamistegevuses mitte piirduda üksnes poliitiliste vangide ega nende perekondadega, vaid hõlmata abistamisse ka Eestis tegutsevaid aktiivseid vabadusvõitlejaid.

      Koosolek otsustas, et EVVA on ideeline organisatsioon, mille liikmeskonna moodustavad organisatsioonid, ettevõtted ja üksikisikud, kes on teinud toetusannetusi. Ajutisele juhatusele tehti ülesandeks töötada välja põhikirja projekt ja esitada see arutamiseks üldkoosolekule, mis peetakse hiljemalt oktoobris-novembris 1978.81

      Poliitvangide abistamise juhendit tutvustades rõhutas Kippar, et abistamistöö koordineerimiseks on vajalik toetaja ühendusevõtt EVVA juhatusega, arutamaks annetaja soove. Kippar avaldas arvamust, et ka juhatuse liikmed aitavad igati kaasa pakkide saatmisel. Eesti vangistatud vabadusvõitlejate abistamise juhendi projekt on dateeritud oktoobriga 1977 ja selle on esitanud REE VKKK (vt Lisa 2). Võib oletada, et selle koostajaks oli Kippar ainuisikuliselt.

      Juhendi sissejuhatuses on öeldud, et võitlus enesemääramise õiguse ning inimõiguste taastamise eest okupeeritud Eestis kestab raugematu jõuga ning et hoolimata ohvritest leidub ikka veel neid, kes oma elu kaalule pannes võitlust jätkavad. Seetõttu on vaba maailma eestlaskonna kohus seda võitlust kõigi võimalike vahenditega toetada. Abistamise eesmärkideks on anda poliitvangidele moraalset ja materiaalset tuge, kaitsta neid vanglate ja vangilaagrite ametkonna omavoli eest ning taotleda nende vabastamist. Edasi on juhendis soovitatud, et abistamist organiseeritaks eri maades tegutsevate eesti keskorganisatsioonide kaudu, kusjuures koordineerivaid ülesandeid täidab ühe kokkulepitud maa keskorganisatsioon. Abistamist korraldaksid eesti organisatsioonid, kogudused, noortekoondised ning individuaalselt või grupina tegutsevad hooldusgrupid, kellest igaüks võtaks enda peale vähemalt ühe vangistatud vabadusvõitleja hooldamise. Juhendis on ka lahti seletatud, kuidas poliitvangide hooldamist toimetada. Hooldamine seisnes hoolealuse vangi kohta andmete kogumises, tema asukoha väljaselgitamises, kirjavahetuse pidamises, toetuspakkide saatmises, vangi perekonnaga ühenduse pidamises, vangile AI kaitse taotlemises, kirjade saatmises Nõukogude Liidu ja Eesti NSV ametiisikutele, ühenduse pidamises asukohamaa asjaomaste asutuste ja isikutega ning asukohamaa ajakirjanduse informeerimises. Edasi olid toodud üksikasjalised instruktsioonid, kelle poole pöörduda poliitvangi asukoha kindlakstegemiseks.

      Moodustati EVVA ajutine juhatus järgmises koosseisus: praost Elmar Tõldsepp, Helvi Klement, Woldemar Krüppelman, Ants Kippar ja Aare Seemre.82

      Üldkoosolekud ja juhatuse koosolekud

      Kuni EVVA esimehe Ants Kippari surmani on EVVA üldkoosolekutel toimunut ja otsustatut võimalik jälgida EVVA üldkoosolekute protokollide kaudu. EVVA juhatuse koosolekute kohta on säilinud vähem andmeid. Nii näiteks ei õnnestunud leida dokumenti, kelle poolt ja millal kinnitati Ants Kippar EVVA esimeheks. Tõenäoliselt toimus see juhatuse koosolekul pärast asutamiskoosolekut. Käesolevas peatükis ei puudutata EVVA majandustegevusega seotud küsimusi, nendest on antud ülevaade eraldi peatükis.

      EVVA esimesest tööaastast tehti kokkuvõtteid 19. mail 1979 Eesti Majas Eesti Ettevõtjate Ühenduse ruumes peetud korralisel üldkoosolekul. Nendes ruumides peeti kõik edaspidised üldkoosolekud. Koosoleku päevakord koosnes 1978. aasta aruandest, tegevuskavast ja eelarvest, liikmemaksude määramisest, põhikirja vastuvõtmisest ning juhtorganite valimistest.

      Aruandes 1978. aasta tegevuse kohta tõdes Kippar, et aruandlusperioodil oli EVVA peamiseks tööks organiseerida poliitvangide toetusgruppide hooldajaid Rootsis. Edasi teatas ta, et abistamise toimkonnad hooldusgruppide ja hooldajate kujul on Kanadas loonud EKN ja USAs ERKÜ. Ettepanekud abistamise toimkondade ellukutsumiseks on saadetud Austraalia Eesti Seltside Liidule, Eesti Keskkomiteele Saksa LVs ja Inglismaa Eestlaste Ühingule. EVVA on saatnud poliitvangidele kirju ja rahasaadetisi vangilaagrite aadressidel ning toetuspakke nende perekondadele.83

      Koosolekul valiti ajutise juhatuse asemele seitsmeliikmeline täieõiguslik juhatus järgmises koosseisus: Elmar Tõldsepp, Helvi Klement, Jüri Lina, Woldemar Krüppelman, Aare Seemre, Ants Kippar ja Heikki Rikk. Juhatuse asemikeks said Kulla Velliste, Raivo Parind ja Kalju Valdmaa. Revisjonikomisjoni valiti August Raidur, Woldemar Palm ja Ants Pahv, komisjoni asemikeks Senta Karupää ja Marje Õunapuu.84 Äratab tähelepanu, et juhatusse valiti peale põliste väliseestlaste 1979. aasta aprillis Eestist Soome fiktiivabiellunud Jüri Lina, kes asus Rootsi elama 1979. aasta augustis, ning juhatuse asemikuks sai Eestist põgenenud muusik Raivo Parind. Paraku jäi see mõlema jaoks ainsaks korraks EVVA juhatuses osaleda.

      Olulise punktina oli arutluse all EVVA põhikiri (vt Lisa 1), mis pärast mõningate paranduste lisamist vastu võeti. Põhikirjas on sätestatud EVVA ülesanded, milleks on vangistatud vabadusvõitlejate ja nende perekondade kohta andmete kogumine, nende abistamine ja nendega sidepidamine, neile rahvusvahelistelt organisatsioonidelt kaitse taotlemine ning ühenduse pidamine ÜRO, AI ja teiste asjaomaste organisatsioonidega. Sissetulekuid pidi EVVA saama liikmemaksudest, toetustest, annetustest, korjandustest, üritustest jne. EVVA liikmeteks olid eesti organisatsioonid, ettevõtted ja üksikisikud, organiteks üldkoosolek, juhatus ja revisjonikomisjon. Korraline üldkoosolek pidi toimuma üks kord aastas, erakorraline aga siis, kui seda nõuavad kas juhatus, revisjonikomisjon või 25 üksikliiget.

      Äratab tähelepanu, et üldkoosolekule ei olnud seatud kvoorumi nõuet. Huvipakkuv on seegi, et üldkoosoleku protokolli pidid peale juhataja ja protokollija allkirjastama veel kaks koosolekul valitud protokolli kinnitajat.

      EVVA juhatus koosnes vähemalt viiest liikmest ja kahest asemikust, keda valiti kaheks aastaks. Juhatuse ülesandeks oli EVVA tegevuse juhtimine ja varade valitsemine. Üsna kummaline tundub paragrahvis 13 sätestatud nõue, mille kohaselt „vanuse järele langevad välja pooled (juhatuse – autor) liikmed aasta kohta“. Esimesel aastal nähti ette väljalangemine liisu järgi. Võib oletada, et selle sättega sooviti saavutada olukorda, kus oleks iga-aastaselt rotatsiooni tulemusel välja vahetunud vähemalt poolt EVVA juhatusest. Ette tõtates olgu märgitud, et see säte ei leidnud kunagi rakendamist. Samuti ei toimunud juhatuse ümbervalimisi iga kahe aasta järel, vaid igal EVVA üldkoosolekul valiti ametisse uus juhatuse koosseis. Ning ka üldkoosolekute protokolle ei allkirjastatud kahe protokolli kinnitaja poolt.

      Põhikirja kohaselt valis juhatus endi seast esimehe, abiesimehe, sekretäri ja laekuri. Juhatuse koosolekuid peetakse vastavalt vajadusele. Erinevalt juhatusest valiti kolmeliikmeline (kaks asemikku) revisjonikomisjon üheks aastaks. Põhikiri sätestas ka seda, et EVVA likvideerimise otsustab üldkoosolek kolme neljandiku häälteenamusega.

      Põhikirja üle peetavas diskussioonis leidis Mihkel Jüris, et selles ei ole sätestatud hooldusgruppide aruandlust EVVA juhatusele. Vastuseks lubas Kippar välja töötada СКАЧАТЬ