Merekultuurilugu. Eesti randade tuletornidest. Peeter Peetsalu

Чтение книги онлайн.

      Vana meremärgi püsivalgustuse tagas hõõgsukaga varustatud petrooligaasi kuumendusega tuletornilamp. Kogu tulesüsteem oli omakorda ühendatud pumbatava küttepaagiga. Ajateenijast madrus täitis siinsel saarel ühtlasi ka signalisti ülesandeid ja kindlustas tuletorni ohutule õigeaegse läitmise. Teenistuskohustuste hulka kuulusid veel merevalve (laevaliikluse, eriti aga välismaiste sõjalaevade avastamiseks) ja ilmastikuvaatlused, mootorpaadi abil mandriga sidepidamine ning proviandi- ja postivedu. Energilise ja osava noorukina suutis madrus Aksberg kõige selle kõrval valmis meisterdada eistuki, kiiluta rannasõidupaadi. See paaditüüp oli Eesti põhjarannikul ja saartel kasutusele võetud soomlaste ja rootslaste eeskujul.296

      Sarnaselt Harald Aksbergiga viibis kohustusliku sõjaväeteenistuse päevil nii Toolsel kui ka Vaindlool toonane meresideposti madrus Roman Karu. Eritingimuste tõttu oldi puhuti kuni seitse kuud muust maailmast ära lõigatud. Siis polnud peale tillukese majakasaare midagi enamat. Kroonuolustik, mille arginäo moodustasid tsaariaegne välikäimla, päevinäinud kaev, raudkividest nelinurkne õliait ja 1871. aastal saarele ehitatud vägev maakelder. Ja muidugi meresideposti juurde kuuluv rutiinne valveteenistus. See kõik mahtus kenasti väikesele saarele. Nagu need signaalmastidki, mis majakamehi ilma ja oludega kursis hoidsid. Madruste tavaellu tõid muutusi vormirõivaste vahetused juhul, kui midagi tähtsat teoksil oli. Näiteks kontrollreidid või mereväeülemuste külaskäigud saarele. Sideposti noormehed ootasid samuti pikisilmi varustuslaeva saabumist taamalt kodurannast. Tihtipeale popsutas kodurannast majakamehi abistama Tallinna Sadamatehastes valminud lihtne jäämurdja-puksiir Merikaru. Nood proviandireisid mandrile tundusid sootuks suursugusematena, vähemasti Roman Karu mäletamisi. Ega lugenud seegi, et merekurss üksnes Kundani maha pandi. Tsemenditolmuse sadamalinna kaubakontorid tarnisid majakameestele nende pooleaastase priske moonavaru. Boonuseks reisielamused, rannauudised ja asjatalitused tollase tolliülema Kungruga. Igatahes tasus sõita! Selles oli juba tookord meresideposti madrus Karu täiesti kindel.297

      Massiivsest Suursaarest lõunaedelas paikneva Stenskäri (Vaindloo) majakasaare lähivetes tabas Eesti piirivalvepatrull 1931. aasta jaanikuu lõpupäeval soomlaste neli mootorpaati ühes 5310-liitrise piirituslastiga. Arestitud salapiiritus ja veesõidukid loovutati Tallinna Peatolliametile. Eesti vetes kinni võetud üheksa Soome kodanikku pidid aga jääma ootama meie politseivõimude otsust salajase piiriületuse eest. Teise kiridokumendi järgi saadi soomlased kätte hoopiski „Prangli saare ees“. Tegu olnudki isikutega, kellest enamikul lasus põhjanaabrite kohtukaristus salapiiritusveoga tegelemise eest.298 Mõndagi juhtus veel sellesama aasta 27. juulil, mil ka Stenskärilt said piirivalvurid kätte sellel majakasaarel randunud soomlaste viiest mootorpaadist järjekordse kopsaka koguse Eesti salapiiritust, ühtekokku 5350 liitrit.299

Läänemere lukk

      Meresaarel paiknenud vaatlusposti põhiülesandeks oli täpselt fikseerida kõik juhtumid, mil Nõukogude Venemaa Balti laevastiku sõjalaevad ja vesilennukid rikuvad meie merepiiri Soome lahes. Merejõudude eriväeosa käsutuses oli 1930. aastate lõpul ühtekokku neli raadiojaama, millest ülejäänud töötasid Tallinnas, Põõsaspeal ja Ruhnus. Kõige enam oligi toime pandud toonaseid piiririkkumisi Soome lahe avaosas Vaindloo saare juures, sest teatavasti paikneb meie riigipiir sealt napilt kaheksa meremiili kaugusel põhja suunas. 1930. aastatel jäi üks Vaindlool dislotseerunud meresideposti radist teadmata kadunuks. On alust kahtlustada, et suure naaberriigi sõjaväevõimude mahitusel mees rööviti, ent lõplik selgus selles asjas on kahjuks senini tuvastamata.

      Kogu Talvesõja vältel (30.11.1939–13.03.1940) käis Soome kohal vahetpidamata õhusõda, mis loomulikult mõjutas СКАЧАТЬ