Suurepärase ema käsiraamat. Grace Saunders
Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Suurepärase ema käsiraamat - Grace Saunders страница 11

Название: Suurepärase ema käsiraamat

Автор: Grace Saunders

Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU

Жанр: Здоровье

Серия:

isbn: 9789949478583

isbn:

СКАЧАТЬ veiseliharoog ennelõunal potti visata ja lasta sellel valmida, kuni pere on valmis laua taha istuma. Selle ülejäägid sobivad aga hästi järgmiste päevade vahepaladesse (võileiva peale, salatisse või omletti).

      Ema, kes otsib kõrge toiteväärtusega nn supertoite. Brokoli on neist number üks, sest see on kättesaadav, üsna odav ning üks rikkalikumaid antioksüdantide karotenoidide allikaid. Teine roheline köögivili, mida armastan, on kähar lehtkapsas. Mul ei saa sellest iial isu täis, kui olen selle valmis aurutanud, hea oliiviõliga üle piserdanud, musta pipart peale puistanud ja kitsejuustuga serveerinud.

      Samuti armastan ma väga rasvast kala: sardiini, heeringat, makrelli, lõhet ja värsket tuunikala, sest neis on väga palju oomega-3rasvhappeid, mis aitavad ennetada südamehaigusi, rabandusi ja mõnda liiki vähki (kuid pidage meeles, et ema peaks nädalas piirduma vaid kahe rasvase kala portsjoniga, muidu sööb ta liiga palju toksiine sisse). Mina soovitan oma klientidel tuunikala grillida (mis on imemaitsev salati ja mundris kartuliga) või tomatikastmes sardiinikonserv sidrunimahla ja musta pipraga kokku segada ning seda võitatud täisterajahust röstsaiale määrida.

      Mis puutub tärklisetoodetesse, siis nüüd valin ma automaatselt bataadi, ideaalse tärklisetoote, mis vallandab kehas aeglaselt energiat, ning ka läätsed ja oad, mis sisaldavad vähe rasva ja soola ning on kolesteroolivabad (ja suurepärased kiudainete allikad).

      Kui ma puuviljade hulgast kõrgväärtuslikke toite valin, võtan punased viinamarjad (mis sarnaselt kirssidele sisaldavad elagiinhapet ja aitavad seega teatud tüüpi vähktõve ja vananemise vastu võidelda), marjad, kiivi või papaia, mis kõik sisaldavad ka palju C-vitamiini.

Nimetage palun viis kõige paremat sööki emale, kes tahab võimalikult tervislikult toituda?

      1) hea orgaaniline kuivatatud puuvili,

      2) vesi,

      3) puder (eriti kui lisada sellele lina-, kanepi- ja kõrvitsaseemneid),

      4) hummus (aurutatud köögiviljade või kõrges kuhjas kaerahelbeküpsise peal),

      5) banaan.

Millised on peamised käsud ja keelud ema jaoks, kes soovib tervislikult elada ja toituda?

      Käsud

      • Tarbige vedelikke.

      • Planeerige söögikordi ja varuge koju põhitoiduaineid.

      • Kasutage online-kauba kojutoomise teenust, eriti selliste suurte asjade puhul nagu konservtomatid ja – oad.

      • Sööge raudse järjekindlusega igal hommikul.

      • Hoidke alkoholi tarbimisel silma peal. Sageli kaob teil tervisliku toidu valmistamise soov õhtul pärast klaasikest veini. Pidage meeles, et enne söömist ei tohi juua.

      • Püüdke vältida kooke, saiakesi, maiustusi, küpsised, kartulikrõpse ja kiirtoitu. Valige võiga määritud sarvesaiakese asemel näiteks täisterajahust röstsai.

      • Kasutage kergesti kättesaadavaid toite, nt soolata pähklid on ideaalsed.

      • Nautige toitu ja toiduvalmistamise protsessi ning sööge korralikult.

      Keelud

      • Ärge tekitage endale kinnisideid. Enesepiitsutamine lõpeb kindlasti läbikukkumisega.

      • Püüdke lahti lasta mõttest, et peate alati kogu perega poes käima. Neil on aastaid aega, et eri seenesorte tundma õppida.

      • Ärge võtke ette kiireid ja igasuguseid moodsaid dieete, pikaajaline tervislik toitumine on palju parem mõtteviis.

Jane’i saladus

      Lihtsad kogu pere kokaraamatud:

      „Body Foods for Busy People“, Jane Clarke (Quardrille Publishing, 2004)

      „Jamie’s Dinners“, Jamie Oliver (Michael Joseph, 2004)

      „The Kitchen Diaries: AYear in the Kitchen“, Nigel Slater (Fourth Estate, 2005)

      „WorldVegetarian Cookbook“, Madhur Jaffrey (Ebury Press, 1994)

      Kiirtoit, mis pole keelatud:

      Pitsa Margherita

      Selge nuudlisupp

      Sushi ja sashimi

Jane’i toitumismantra suurepärasele emale:Esitage süües endale alati küsimus: „Kas see toidab mind?“

      Kas see keha on tõesti minu oma?

Suur on ilus

      Sellele asjale pole mõtet ääriveeri läheneda – mulle meeldis esimese raseduse ajal väga paksuks minna. Muidugi, praegu ma pisut romantiseerin seda. Ma vaatan nukralt tagasi (taas sellesama kalapilgu ja roosade prillidega) ning mulle meenub, et ma nägin särav välja, mul oli täiuslik kõht ja minu käsivarred ei võdisenud. Kuid kõik, kes mind esimese raseduse ajal tundsid, räägiksid teile hoopis teist juttu, püüdes pehmendada hoopi selliste kenade sõnadega nagu särav või õitsev. Tõde on aga see, et ma olin päris hiiglaslik ja see meeldis mulle tohutult!

      Olin veetnud terve aastakümne nii, et pigistasin ennast kitsastesse teksapükstesse, käisin intervjueerimas igasuguseid moekunstnikke, kes ennast liiga tõsiselt võtsid, ja külastasin moeetendusi (kas tõesti on moevärv jälle must?), nii et midagi enamat kui salat ma lõunaks ei söönud. Tundsin uhkust tõsiasja üle, et võin kanda peaaegu kõike (noh, ma arvasin, et näen hea välja, seljas segu gooti stiilist ning koolilõpuballi printsessi- ja hipitibiriietest), ja mulle meeldis väga suvi, mil sain kanda tibatillukesi suvekleite ja õlapaelteta särke, mis tõid esile saledad käsivarred, mis on inimesel ainult siis, kui ta on alla 25 aasta vana või Nicole Kidman. Kuid see pidev püüdlus sale püsida võib mõne aja pärast ära tüüdata. Kindlasti nõuab see palju vaeva ja on aegu, kui mõte järjekordsest aurutatud rohelisest köögiviljast või vooruslikust sushist tekitab teis soovi lähima jäätiseputka juurde joosta, number 34 teksapüksid jalast rebida ja pea ees suurimasse topeltšokolaadiga jäätisetuutusse sukelduda.

      Minu mässamisvõimalus saabus hetkel, kui rasedustest positiivseks osutus. Pärast seda, kui järjestikku oli välja ilmunud viis sinist triipu (mul kulus viis rasedustesti, enne kui suutsin oma silmi uskuda), hakkas mul otsekohe põnevusest, šokist, närvidest ja eufooriast paha. Sellele järgnes omakorda nälg, mis saatis mind järgmised seitse kuud. Olime abikaasaga plaaninud veeta õhtu väljas koos sõpradega, kes juhtumisi ei öelnud ära väikesest kokteilist (või kümnest). Ma helistasin otsekohe neile, et tavalise baari asemel kohtumispaigaks kohalik Hiina restoran välja pakkuda. Pahased sõbrad nõustusid ja pakkusid mulle vokitud köögiviljade, krevetiküpsiste, kevadrullide, magushapu kana ja suure hulga seesamiseemnetega saia söömisel seltsi, nii et silmapiiril polnud isegi ühtegi maasika Margaritat! Mul õnnestus teeselda viina ja tooniku joomist, et oma rasedust mitte reeta, aga kui sõin ära kolmanda taldrikutäie veiseliha nuudlitega ja hakkasin magustoidumenüüd uurima, kergitati küll kulme!

      Kui ma järgmisel hommikul värske raseduse mõttega ärkasin, olin endiselt eufoorias – ja näljane. Lebasime abikaasaga teineteise kaisus voodis ja arutasime nimesid: Willow, Isabella, Rudy või Isaac… ning sellele järgnes minu üsna pikk hommikusöögi soovinimekiri. Pannkoogid, saiakesed, värsked maasikad, hiigelsuur kausitäis krõbedat, meega röstitud müslit rasvase piimaga? Või Inglise hommikusöök? Võimalused näisid lõputud. Aga parim asi oli СКАЧАТЬ