Kadunud riigid. Norman Davies

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ suri umbes 257. aastal Tolosas märtrisurma, kui ta metsiku pulli järel läbi linna lohistati. Basiilika, kus puhkasid tema säilmed, oli Nikaia peamisi reliikviaid. Ariaanide peakirik oli Nostra Domina Daurata, mis rajati 5. sajandi keskpaiku omaaegse Apolloni templi asemele.

      Akvitaanias olid juba pikemat aega käinud ägedad usuvaidlused. Poitiers’ Püha Hilarius (u 300–368) sai tuntuks kui Malleus Arianorum ehk Ariaanide Vasar. On teada, et Tolosa piiskop Exuperius (surn 410) sai paavst Innocentius I-lt kirja, mis kanoniseerib ametlikult pühakirja. Preester Vigilantiust (elas u 400) seevastu peeti julgeks teisitimõtlejaks, kes mõistis pühakute ja reliikviate kultuse kui ebausu hukka. Akvitaania Püha Prosperus (u 390–455) oli ajaloolane, püha Augustinuse õpilane ja esimene Hieronymuse kroonika jätkaja,34 Narbonne’i püha Rusticus aga propageeris seda, mida hiljem hakati nimetama katoliikluseks, võideldes ühtaegu nii Nestoriuse eksiõpetuse35 kui ka oma läänegooti isandate tunduvalt vanema arianismi vastu.

      Kui läänegoodid olid võimule tõusnud, hakkas riik hoogsalt laienema. Uusi territooriume hõivati peaaegu igal 5. sajandi kümnendil. Kui vallutati Narbo Martius (Narbonne), saadi otsene juurdepääs Vahemerele. Hiljem lisandus sellele keisrivõimu kingitusena kogu Septimania. Pärast hunnide ootamatut sissetungi sajandi keskpaiku liikusid läänegoodid kaugele põhja poole, juba tublisti üle Loire’i ja jõudsid 470. aastal Gallia keskossa, hõivates nii Civitas Turonumi (Tours) kui ka Arvernisi (Clermont-Ferrand’i). Seejärel võeti oma valdusse Arelate (Arles) ja Massilia (Marseille) ning Pürenee poolsaare kavakindla vallutamise tulemusena jõuti välja Heraklese sammasteni (Gibraltar). Alates 474. aastast valitses Pürenee poolsaart kuninga asemikuna (dux hispaniarum) läänegootide teenistusse astunud roomlane Vincentius. Sajandivahetuseks oli läänegootide käes suurim kõikidest Rooma riigi läänepoolsetele aladele tekkinud riikidest ja nad näisid kujunevat barbaritest kõige edukamaiks.

      Theoderich I (valitses 419–451) oli õnnistatud arvukate poegade ja tütardega, kelle abiga ta rajas ulatusliku liitlassidemete võrgustiku. Ta sai surma keisririigi väejuhi Flavius Aetiuse ustava liitlasena, juhtides oma vägesid 451. aasta juunis verises Katalaunia lahingus,36 mis kindlustas veelgi gallide kui hirmuäratavate rohtlaratsanike kuulsust.37 Theoderichi järel tõusid valitsejaks järgemööda tema kolm poega.

      Gibboni andmetel etendas Thorismund (valitses 451–453) võtmeosa võidulahingus, kus hukkus tema isa, hoides oma vägesid läheduses olevatel küngastel reservis, kuni ründas sealt hunne ja pühkis nad lahinguväljalt minema. Võidust aga polnud talle suuremat kasu, sest tema oma vend Theoderich mõrvas Thorismundi veel enne, kui ta jõudis oma võimu kindlustada, vennatapu põhjuseks peetakse asjaolu, et Thorismund olevat ähvardanud katkestada liidu Roomaga.

      Theoderich II (valitses 453–466) on jäänud ajalooannaalidesse osalt oma naise, kuninganna Pedauco – tõlkes Hanejalg – värvika nime tõttu ja osalt tänu haruldasele kirjeldusele, mille on andnud ladina kirjanik Sidonius Apollinaris. Sidonius (432–488) oli Arvernisi piiskop ja seetõttu läänegootide riigi alam. Üks tema säilinud kirjadest on vastus sõbra palvele kirjeldada kuningat üksikasjalikult.

      Ta on mees, keda tasub tunda … Ta on hea rühiga, kasvult keskmisest mehest pikem, aga mitte hiiglane. Ta on ümara peaga, lokkis juuste piir nihkub kukla poole … Tema tugeval kaelal pole inetuid sõlmi. Kulmud on puhmas ja kõrge kaarega. Kui ta langetab laud, ulatuvad ripsmed peaaegu poole palgeni. Kõrvade ülaosa varjavad pikad lokid, nagu on tema rahva hulgas kombeks. Nina on kongus, suu on kitsaste huultega ja mitte [liiga] suur … Sõõrmetest esile ulatuvad karvad lõigatakse iga päev tagasi … ja habemeajaja puhastab ta näo alaosa usinalt rikkalikust karvakasvust. Palged, kõrisõlm ja kael on täidlased, aga mitte rasvased, ning terve jumega … ta punastab sageli, aga seda tagasihoidlikkusest ja mitte vihast. Tema õlad on ühtlased, õla- ja küünarvars tugevad ja jõulised, käed suured, rind võimas, vöökoht sale. Laia selga poolitav selgroog ei tõuse esile, küll aga on näha roided, jõulistel külgedel paisuvad eenduvad lihased. Tema reied on otsekui tugevad sarved, põlveliigesed tugevad ja mehised, põlved ise aga kõige kaunimad ja siledamad kogu maailmas. Tugev pahkluu toetab hästi jalga, labajalg aga näib väike, et kanda nii vägevaid jäsemeid.

      … Enne koitu käib ta koos väga väikese kaaskonnaga preestrite jumalateenistusel. Ta palvetab usinalt, aga … seda võib pidada rohkem harjumuseks kui jumalakartlikkusest tulenevaks kombeks. Valitsejakohustustele … kulub ülejäänud osa hommikust. Kuninga aujärge ümbritsevad relvastatud ülikud, hulk nahkadesse riietatud ihukaitsjaid … ootab madalamal … Esitletakse välissaadikuid. Kuningas kuulab nad ära, aga ei räägi eriti palju … küll aga tõukab tagant asju, mis on küpsed, et need ära teha. Algab teine tund ja ta tõuseb troonilt, et kontrollida oma aardekambrit või talle.

      Ilmselgelt kuningat imetlev piiskop läheb oma ülesandest hoogu.

      Kui päevakavas on jahiretk, osaleb ta selles, aga ta ei kanna oma vibu kunagi ise, pidades seda kuningaseisusele alandavaks. Kui ta märkab lindu või metslooma … sirutab ta käe selja taha ja võtab paažilt pingutamata nööriga vibu … Ta võib teie käest küsida, missugust kohta ta peaks teie meelest tabama, teie peate siis ütlema, ja ta laseb noole lendu. Kui nool ei taba … on viga enamasti teie silmanägemises ja mitte vibuküti oskustes. Tavalistel päevadel meenutab tema söögilaud lihtsa kodaniku oma. Laud ei äga suure hulga tobedate ja halvasti viimistletud hõbedast lauanõude all, mida tassivad hingeldavad teenrid, tähelepanu on pigem vestlusel kui taldrikul, käib mõistlik arutelu või siis vaikitakse. Kardinad ja drapeeringud … on vahel purpurpunasest siidist, vahel lihtsast linasest riidest; siin on määrav kunst, mitte hind … Tooste öeldakse vähe … Lühidalt öeldes leiate siit Kreekale omast elegantsi, gallialaste rõõmsat meelt, itaallaste taibukust … ja kuninga õukonnale iseloomulikku distsipliini … Pärastlõunapuhkus … jääb mõnikord pooleli. Kui tuleb soov mängida lauamänge, otsib ta kähku täringud välja, uurib neid hoolikalt, raputab peekrit vilunud moel, teeb kiiresti heite, räägib nendega naljatamisi ja jääb kannatlikult tulemust ootama. Hea heite puhul ta tavaliselt vaikib, aga halvale viskele reageerib elavalt … säilitades alati filosoofilise meele … Mõnikord, ehkki seda juhtub harva, elavdavad õhtust söömaaega näitlejad oma etteastega, kuid ükski külaline pole kunagi pidanud kartma saada teravast keelest solvatud. Liiati ei tee siin lärmi vesiorel ega koorid, pole kuulda lüüra- või flöödimängijaid ega muid muusikuid või neidiseid kitara või tamburiiniga; kuningale meeldib pigem mõttepinge kui pingul pillikeeled, mille helidega püütakse tema kõrvu hellitada. Kui ta tõuseb, et lahkuda, algab varakambri valvurite tööaeg, relvastatud tunnimehed on valves alates uneaja esimestest tundidest … Pean nüüd sulejooksu lõpetama, sa ei küsinud ju midagi rohkem kui üht-kaht fakti … ja minu enda eesmärk oli kirjutada kirja, mitte ajalugu. Hüvasti.38

      Theoderich II valitsemisaeg lõppes keisririigi poliitika kapriiside tõttu kurvalt. 455. aastal külastas Tolosat Eparchius Avitus, äsja ametisse määratud Rooma komtuur Gallias. Tema külaskäigu ajal läks liikvele uudis, et Roomat on teist korda rüüstatud, rüüstajateks vandaalid, ja Theoderich kasutas juhust, et kuulutada Avitus keisriks. Seejärel alustas ta esimest läänegootide sissetungi Pürenee poolsaarele, õigustades oma vallutusretke kui püüdu võtta keisririigile kuuluvad alad tagasi. Tema väited aga ei veennud järgmist keisrit Maiorianust, keda Gibbon iseloomustab kui „suurt ja kangelaslikku isiksust”, kes taastas keisrivõimu Gallias kiiresti ja energiliselt.

      Theoderichi noorem vend Eurich (ka Evarich või Erwig, valitses 466–484), haaras võimu ajal, mil täies hoos olid nii läänegootide ja Rooma riigi vägede konfliktid kui ka läänegootide endi rühmitiste vastuolud. Ta tappis oma venna, lõi puruks riigis märatseva keldi sõjapealiku Riothamuse, läks üle Püreneede ja moodustas tema aladel Rooma teenistuses olevatest idagooti palgasõduritest omaette üksuse. Eurich СКАЧАТЬ