Kadunud riigid. Norman Davies
Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Kadunud riigid - Norman Davies страница 62

Название: Kadunud riigid

Автор: Norman Davies

Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU

Жанр: Зарубежная образовательная литература

Серия:

isbn: 9789985327760

isbn:

СКАЧАТЬ le Téméraire (Pariis, 2004).

272

Philippe de Commynes, The Universal Spider: The Life of Louis XI of France, tlk ja toim Paul Kendall (London, 1973), lk 212.

273

Samas, lk 213.

274

Samas, lk 198. Vt ka Musée Historique de Berne, Le Butin desguerres de Bourgogne et oeuvres d’art de la cour de Bourgogne, kataloog (Bern, 1969).

275

Luc Hommel, Marie de Bourgogne ou le grand héritage (Brussels, 1945); G. Dumont, Marie de Bourgogne (Pariis, 1982).

276

Martyn Rady, The Emperor Charles V (London, 1988).

277

Vt http://en.wikipedia.org/wiki/reichskreis.

278

Vt Pieter Geyl, The Revolt of the Netherlands (London, 1988).

279

Jean Schneider, L’Histoire de la Lorraine (Pariis, 1961).

280

Francisco Elías de Tejada y Spínola, El Franco-condado hispánico (Sevilla, 1975); François Pernot, La Franche-Comté espagnole (Besançon, 2003).

281

Vt http://fr.wikipedia.org/wiki/anciennes_provinces_de_france (2008).

282

http://regionsdefrance.wikispaces.com/ (2008).

283

www.rhonealpes.fr/ (2008).

284

Ilmselt moto Autre n’auray ümbersõnastus, seda on kasutanud ka hertsogid; vt R. Prosser, The Order of the Golden Fleece (Iowa City, 1981), lk 5.

285

„Burgundy”, www.answers.com (2009).

286

„Burgundy (region)”, http://en.wikipedia.org/wiki/burgundy_(region) (2008). Mõnd probleemi käsitletakse aadressil http://fr.wikipedia.org/wiki/bourgogne_(homonymie).

287

www.burgundynet/history-burgundy.html.

288

Appellation d’Origine Contrôlée (pr) – Prantsuse põllumajandusministeeriumi sertifikaat, mis kinnitab, et saadus on toodetud täpselt määratletud alal kindlate reeglite järgi. – Tõlkija

289

Shorter Oxford English Dictionary (Oxford, 2000), 1. kd, lk 253.

290

Oxford English Dictionary, kompaktväljaanne (Oxford, 1971), 1. kd, lk 1187.

291

Ülal nimetatud sõnaraamatute hulgas on ka: www.meriamwebster.com. Émile Littré (Pariis, 1956); Paul Robert (Pariis, 1966); Paul Imbs (Pariis, 1975); New Encylopaedia Britannica, 3. kd, lk 497; ja Nouveau petit Larousse (Pariis, 1969).

292

Brockhaus: die Encyclopädie (Leipzig, 1996), 4. kd, lk 196–198.

293

Encyklopedia Powszechna PWN (Varssavi, 1973), 1. kd, lk 379–80.

294

Saul Cohen (toim), The Columbia Gazetteer of the World (New York, 1998), 1. kd, lk 470–471.

295

Andrew Dalby, The World and Wikipedia: How We Are Editing Reality (Draycott, 2009).

296

Kui aus olla, siis lõpeb peatükk tõdemusega, et „mitmete Burgundia regioonide ajalugu polnud kaugeltki lihtne”; New Cambridge Medieval History (Cambridge, 1999), 3. kd, lk 328, 345.

297

Robert J. Casey, The Lost Kingdom of Burgundy (London, 1924), lk 3, 6, 8.

298

www.perpignan.cci.fr/2-13674-accueil.php (2007).

299

„Office de Tourisme de la Ville de Perpignan”, www.mairie-perpignan.fr (2007).

300

http://france-forvisitors.com/pyrenees/roussillon/perpignan.html (2007).

301

http://www.usap.com (2010).

302

Marcel Durliat, L’Histoire du Roussillon (Pariis, 1962), lk 6, 40.

303

http://www.estivales.com (2010).

304

http://www.villagesdefrance.free.fr (2010).

305

Horace Chauvet, Folklore du Roussillon (Perpignan, 1943).

306

Amélie-les-Bainsi festival: http://www.kadmusarts/festivals/932.htm (2010).

307

Alicia Marcet i Juncosa, Abrégé d’histoire des terres catalanes du nord, traduction du catalan (Canet, 1994).

308

Nime Aragón, nagu ka naabruses oleva Arani nime päritolu seostatakse harilikult baskikeelse orgu tähistava sõnaga. Nüüdisaegses baski keeles on piirkonna nimi Aragoa. Ala, kust jõgi algab, on varasematel aegadel nimetatud kas jõe järgi Aragóniks või selle ainsa märkimisväärse asula järgi Jacaks. Samuti on siit lääne poole jääva territooriumi puhul kasutatud kas nime Navarra, mis tuleneb baskikeelsest tasandikku tähistavast sõnast, või Pamplona – selle ainsa linna järgi. See on selge viide, et baskid elasid kunagi oma praeguse asuala piiridest tunduvalt kaugemal. – Autor

309

The Song of Roland, tlk Glyn Burgess (London, 1990), read 1–9.

310

Barton Sholod, „The Formation of a Spanish March” tema teoses Charlemagne in Spain: The Cultural Legacy of Roncesvalles (Genf, 1966), lk 44.

311

Barcelona valitsejad võtsid kasutusele tava muuta iga põlvkonna krahvi nime, et eristada isasid ja poegi. Seetõttu sai Berenguer Ramón I pojast ja pärijast Ramón Berenguer I (valitses 1035–1076). Kui viimase krahvinnast abikaasa sünnitas 1035. aastal kaksikud pojad, siis lahendati probleem nii, et vanem kaksikvendadest sai nime Ramón Berenguer ja noorem Berenguer Ramón. Kui vennad pärisid isalt võimu, hakkas Ramón Berenguer II valitsema ebakindlas liidus oma venna Berenguer Ramón II El Fratridaga (Vennatapja). Pärast vanema venna surma kahtlases jahiõnnetuses (mis sarnanes väga tema kaasaegse William II Rufuse surmaga) jäi valitsema ellu jäänud vend. – Autor

312

Ralph Giesey, If Not, Not: The Oath of the Aragonese and the Legendary Laws of Sobrarbe (Princeton, 1968).

313

A. Ferreiro, „The Siege of Barbastro, 1064–5: A Reassessment”, Journal of Medieval History, 9/2 (1983), lk 129–144.

314

Ibn Bassam, tsit Christopher Dawson, „The Origins of the Romantic Tradition” tema teoses Religion and Other Essays (London, 1934), lk 146.

315

Gerald Bond (toim ja tlk), The Poetry of William VII, Count of Poitiers, and IX Duke of Aquitaine (New York, 1982).

316

Richard Fletcher, The Quest for El Cid (Oxford, 1991); David Nicolle, El Cid and the Reconquista (London, 1988); Ramón Pidal, The Cid and his Spain (London, 1924).

317

The Poem of the Cid: A New Critical Edition, toim Ian Michael, tlk Rita Hamilton ja Janet Perry (Manchester, 1975), lk 1.

318

Kuna katalaanid olid varem Frangi riigi alamad, hüüti neid siin ikka veel frankideks. – Autor

319

Samas, lk 955–961. Vt T. Montgomery, „The Cid and the Count of Barcelona”, Hispanic Review, 30/1 (1962), lk 1–11.

320

R. W. Southern, The Making of the Middle Ages СКАЧАТЬ