Kuri silm. Jason Goodwin

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ Kolmsada jardi tupiktänavat, ja te kaotasite ta ära. Ning seejuures te ei paljastanud end? Kumb teist otsustas ülesande täitmise katkestada?”

      Kaks meest vaatasid maha. Lõpuks lausus Akunin õnnetult: „Mina, teie kõrgus. See oli… see oli vastavalt meie väljaõppele.”

      Golitsõn vaatas talle otsa. „Vähemalt nii palju tegite õigesti,” ütles ta. Selliste asjade juures oli eluliselt tähtis oma osalemist mitte paljastada.

      „Ta ei näinud meid, teie kõrgus. Ta ei saanud teada, kes me oleme.”

      Golitsõn surus paberinoa otsa vastu kirjapressi ja pööras seda aeglaselt. „Praeguseks olete vabad.”

      Mehed kummardasid, andsid kätt tuka juurde tõstes au ja taganesid ruumist välja. Vürst Golitsõni pilk oli keskendunud väikesele augule, mille ta oli paberinoaga kirjapressi uuristanud.

      Sisse astus ta sekretär. „Üks türgi härrasmees, teie kõrgus. Ütleb, et on valitsuse juurest ja soovib teiega rääkida.”

      „Mis ta nimi on?”

      „Yaşim, teie kõrgus. Kokkulepitud külastusaega tal pole.”

      Vürsti näole tekkis ilme, mida sekretär ei osanud tõlgendada. „Saada sisse.”

      „Ilma kokkuleppeta?”

      Golitsõn tõstis pilgu. Sekretär kadus.

      Vürst asetas paberinoa nahkalusele ja võttis karbist puhta paberilehe.

      Ta kirjutas ülemisse serva mõned sõnad ja pani siis sulepea päest.

      „Yaşim, teie kõrgeausus.”

      Yaşim peatus ukseavas. Ta oli küll Golitsõnist kuulnud, kuid nad polnud kunagi kohtunud.

      „Ma usun, te ootasite mind siia veidi varasemal ajal.”

      Golitsõn silmitses teda uudishimulikult. „Kutse oli esitatud pisut kohmakalt. Ma palun vabandust. Olge hea, istuge.”

      Yaşim seadis end kõvale toolile.

      Golitsõn kõhkles hetke. „Ma olen teie käsutuses, monsieur.”

      Yaşim kallutas pead. „Ma tulen suurvesiiri juurest, teie kõrgus. Kahe päeva eest leidsid Kristuse kloostri mungad Halki saarel mehe laiba. Võimalik, et tegemist oli venelasega. Heledad juuksed, suurt kasvu, nooremas keskeas, pikk arm suu ja kõrva vahel. Keegi oli ta kloostri kaevu visanud ja sealt ta leitigi. Võimalik, et ta oli kaevus olnud juba nädalaid. Kael oli murdunud, aga laiba seisukord ei lubanud kindlaks teha, kas ta oli surnud enne kaevu viskamist.”

      Vürsti ilme jäi liikumatuks. „Miks te arvate, et see oli venelane?”

      „Oli teisigi märke, teie kõrgus.”

      „Tahaks loota.” Golitsõn viipas käega. „See, mida te rääkisite, pole just veenev. Heledad juuksed? Arm? Sellisele kirjeldusele vastab pool maailma.”

      Yaşim pistis käe vestitaskusse ja võttis välja siidist taskurätiku.

      „See on ehk midagi iseloomulikumat.” Ta raputas rätikut laua kohal ja midagi kukkus vürsti paberitele.

      Ainult Golitsõni silmad liikusid. „Mis see on?”

      „Mehe kaenla all, käsivarre siseküljel oli põletusmärk,” seletas Yaşim. „Võib-olla te tunnete seda.”

      Golitsõn puudutas närbunud nahatükki paberinoa otsaga ja vaatas Yaşimile otsa. „Jah?”

      „See on… Totenkopf.” Yaşim kortsutas võõrast sõna meenutades kulmu. Ta oskas paljusid keeli, aga saksa keel nende hulka ei kuulunud. „Surnupealuu.”

      Golitsõn torkas nahatükki noaga. „Kui see mees oli venelane, nagu te ütlete,” alustas ta nuga tõstes, „on asjaolud enam kui kummalised.”

      Nahatükk võbises noa otsas.

      „Ma ei usu, et kreeka munkadel oleks tavaks venelasi tappa.”

      „Ka mulle on selline mulje jäänud,” nõustus Yaşim. „Aga kas te peate kloostriga ühendust?”

      Golitsõn naeratas. „Loomulikult suhtub tsaar osavõtlikult meie usukaaslastesse, kõikidesse õigeusklikesse kogu maailmas,” ütles ta kuivalt.

      Ta kallutas end küljele ja lasi nahatükil prügikorvi kukkuda.

      „Tänage suurvesiiri soovituse eest mind sellest õnnetust juhtumist teavitada. Ehk teete mulle teene ja hoiate mind uurimise tulemustega kursis?”

      Yaşim tõusis püsti ja kummardas. „Ma olen kindel, et see on ka suurvesiiri soov.”

      Golitsõn viipas hooletult käega. Kui Yaşim oli läinud, kutsus ta oma sekretäri.

      „Ma tahan, et Yaşimil silma peal hoitaks. Kui Akunin ja Šiškin mind veel alt veavad, siis lasen nendel auastet alandada ja nad Siberisse saata. Hoolitse, et nad sellest aru saaksid.”

      Ta istus veel mõnda aega liikumatult, kahvatud käed kenasti laual koos.

      Golitsõn polnud mees, kes pettumusest pikalt nukrutseks. Väiksemad mehed oleksid võib-olla selliste tagasilöögikeste pärast murelikud, aga Golitsõn vaatas kaugemale.

      Kui mängus on impeeriumid, siis võib tagasilöök tähendada uut võimalust.

      22

      Ka Yaşimile andis see vestlus võimaluse, sest Istanbuli rannas jõudis ta paat järele hommikuse saagiga naasvale kalalaevale. Tagasi oma korteris, pani Yaşim kaks makrelli lõikelauale. Talle meeldisid kõik kalad, aga makrellid kõige rohkem – ta armastas makrelliga võileibu, mida õhtuti pakuti Kuldsarve ääres otse paatidest, kus kalu grilliti madalatel söepannidel.

      Selleks päevaks olid tal aga põhjalikumad plaanid.

      Võtnud armeenlasest sõbra kingitud terava noa, tegi ta mõlema kala lõpuste alla väikesed sisselõiked. Nende kaudu tõmbas ta sisikonna välja, püüdes avausi mitte laiendada, loputas siis kalad ja pani tagasi lauale.

      Ta poetas kaussi peotäie rosinaid ja valas neile keedukatlast sooja vett peale.

      Ta võttis taignarulli ning rullis ja materdas makrelle lõpustest sabani. Ta murdis selgrood paarist-kolmest kohast ja näperdas siis kalu sõrmede vahel, kuni nahk tundus lahti tulevat. Ta hakkas kalu ettevaatlikult tühjendama, pressides liha ja luud väikeste avauste kaudu välja.

      Ta võttis kaks nahka, millel olid pea ja saba endiselt küljes, ning loputas need üle.

      Ta kuivatas käed, kooris ja hakkis mõned šalottsibulad. Kuni need pannil pehmenesid, kooris ta mandleid ja kreeka pähkleid, peenestas need noaga ning segas šalottidega, lisades peotäie seedripähkleid. Kuni need värvi võtsid, lisas ta rosinad ja pihuga kuivatatud ja hakitud aprikoose. Ta pani uhmrisse kaneeli, nelkpipra teri ja nelki ning hõõrus peeneks, lisades näpuotsaga kirmizi biberi, mustaks kõrvetatud tšillihelbeid.

      Ta puhastas liha luudest ja viskas koos näputäie suhkruga pannile.

      Ta СКАЧАТЬ