Punane prints. Ühe Habsburgide soost ertshertsogi salajased elud. Timothy Snyder

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ partiid Willy õdedele, kes olid Habsburgide ertshertsoginnad. Stefan teadis, mida ta võib kaotada, aga ta teadis ka, mida ta võib võita. Kui tema tütred abielluvad Poola aristokraatidega, siis ei saa nad sünnitada poegi, kes kõlbaksid valitsema Habsburgide impeeriumi. Teisest küljest võiksid sellised abielud muuta nende perekonna väliselt poolalikumaks ning anda terve rea kandidaate tulevasele Poola troonile: tema ise, tema pojad, väimehed, pojapojad.

      Habsburgid abiellusid selleks, et valitseda, ning peagi abielluti. 1908. aasta septembris kuulutasid Stefan ja Maria Theresia välja oma tütre Renata kihlumise Poola vürsti Hieronymus Radziwiłłiga. Radziwiłłid olid üks vana Poola suursugusemaid perekondi, kuhu sündis vürste, piiskoppe ja sõjamehi. Samuti oskasid nad võita südameid. 19. sajandil alguses oli Saksa keiser armunud ühte Radziwiłłi; 20. sajandil abiellus üks Radziwiłł Jacqueline Bouvier’ õega. Hieronymus ja Renata pidid läbi tegema piinlikult palju õukondlikke protseduure, enne kui neid võidi laulatada. Viin ei tunnustanud peigmehe mitmesuguseid tiitleid. Renata pidi ütlema lahti kõigist oma tiitlitest ja ka õigusest nimetada end „keiserlikuks ja kuninglikuks kõrguseks”. Noorpaar pidi heaks kiitma ka abielueelse lepingu ja varade lahutamise.56

      Stefan aitas Poola ühiskonnal aru saada, milline sündmus neid ees ootas. 15. jaanuaril 1909, päev enne Renata laulatust, teatasid poolakeelsed ajalehed Habsburgide, Vene ja Saksa impeeriumis, et see liit ühendab „Habsburgide keiserliku perekonna suurepärase poola perekonnaga”. Kui Renata ja Hieronymus Radziwiłł Żywieci lossikabelis laulatati, lõid nad seega midagi uut – Habsburgide perekonna Poola haru. Kasukaid ja sulgedega ehitud kõrgeid karvamütse kandvad peigmehe külalised väljendasid oma ülevoolavat rõõmu häälekalt. Nende perekonna suurepärasust oli tunnustanud kõige suurepärasem perekond üldse. Hieronymus kinkis oma vastsele kaasale kasuka, üks teine Radziwiłł kinkis Stefanile karunahaga vooderdatud saani.

      Stefani ja Habsburgide jaoks oli see hetk, mis nõudis ettevaatlikku diplomaatiat. Habsburgide õukond hoidis uue klanni troonipärilusest eemal, aga soovis ka hoida sidet oma perekonna uue Poola haruga. Keiser Franz Joseph teadis, et Poola ühendamise küsimus oli kõigis kolmes impeeriumis aktuaalne ning et tema perekonna Poola haru andis talle teatava eelise Vene ja Saksa keisri ees. Tema enda rahvuslike järeleandmiste poliitika nägi ette Poola rahvusluse ettevaatliku tunnustamise. Keisri esindaja ei öelnud oma toosti taktitundeliselt mitte saksa, vaid prantsuse keeles. Żywiec asus väga lähedal Saksa piirile, mille taga poolakad olid sunnitud kuulama saksa keelt nii koolis kui ka kirikus. Stefan pidas oma kõne poola ja prantsuse keeles.57

      Peagi tõi Mechtildis teise abielusideme ühe Poolat minevikus valitsenud kõrgaadli suguvõsa liikmega. 1911. aastal tegi ta koos oma kihlatu, Olgierd Czartoryskiga läbi samasuguse protseduuri. Nagu Renatagi kaotas ta oma tiitlid ning tema lastel polnud õigust pärida Habsburgide trooni. Ta pidi neist ametlikult ja avalikult loobuma, kasutades viimast korda oma elus kuninglikku meie-vormi: „Meie, Mechtildis, Jumala armust Austria keiserlik printsess ja ertshertsoginna, Ungari ja Tšehhi kuninglik printsess” – ja nii edasi. Tema peigmees oli pärit ida poolt ühest teisest Poola vürstisuguvõsast, kes oli säilitanud oma rikkuse ja kuulsuse pärast Poola riigi lõppu. Olgierd Czartoryski pidi läbi tegema samasuguse tüütu tee nagu Hieronymus Radziwiłł. Kuna Poola riiki polnud olemas, ei saanud ükski Poola kohus tema vürstitiitlit kinnitada.58

      Teise Habsburgi printsessi abiellumine teise Poola vürstiga suurendas Poola kuninglikku perekonda. Stefani ettevõtmine omandas veelgi suurema kõlapinna ja tunnustuse. Kui noorpaar 11. jaanuaril 1913 laulatati, kandis tseremooniat juhtinud Poola piiskop Krakówi kuningalossist pärit ajaloolist rüüd. Keiser Franz Joseph saatis oma esindaja ning teemantkaelakee. Hispaania kuninganna María Cristina, Stefani õde ja pruudi tädi, saatis teemantide ja safiiridega ehitud prossi. Paavst saatis kahe suure katoliku perekonna ühinemise puhuks õnnistuse, mille ta oli oma käega kirjutanud pärgamendile, mis kandis Habsburgide vappi ja Czartoryski deviisi „Tulgu, mis tuleb!”59 60

      Willy vaatas kosjasobitamise ja kurameerimise käiku pealt; ta tundis end ehk üksildasena, aga ta polnud ainus. Willy vanem ja armastatuim õde Eleanora näis olevat küllatulevate härrasmeeste suhtes vastuvõtmatu. 1912. aasta sügisel, kui juba teine tema noorem õde valmistus altari ette minema, algas sosistamine: 24aastasel Eleanoral on oht jääda vanatüdrukuks. Ilusal Eleanoral oli saladus. 9 aastat tagasi, 15aastasena, oli ta lubanud oma südame ühele meremehele. Lapsepõlvereisidel oma perega oli ta armunud isa jahtlaeva kaptenisse, mereväeohvitser Alfons Klossi. Sel ajal kui Mechtildis pulmadeks valmistus, märkis Eleanora ühes kirjas nagu muuseas, et ta on Klossiga kihlatud. Nii nagu ta ehk oligi kavatsenud, jõudis kuuldus sellest ka tema isa kõrvu. Stefanil kui tublil Poola dünastiarajajal oli põhjust olla pettunud, et oli kaotanud võimaluse luua kolmas side mõne Poola aristokraatliku perekonnaga. Samas avaldas Stefanile kui Habsburgide mässajale Eleanora söakus võib-olla ka muljet. Eleanora tahtis olla ajaloo esimene Habsburgide soost printsess, kes keisri loal abiellub lihtkodanikuga.61

      Stefan saatis õukonda kirja, et saada pulmadeks luba. Keiser Franz Joseph, kellele tegi kahtlemata nalja, et Stefan seisis samasuguse probleemi ees, nagu ta ise oli teistele tekitanud, andis abieluks loa, aga mitte ilma tingimusteta. Habsburgide õukond pidas Eleanora abielu Klossiga ebavõrdseks, aga mitte eriti palju ebavõrdsemaks kui Renata ja Mechtildise abielu Poola vürstidega. Printside Radziwiłłi ja Czartoryski tunnete kohta kirjalikud teated puuduvad. Olles tõstetud Habsburgide tasemele, seisis neil nüüd ees aastate viisi perekondlikke kokkusaamisi lihtsa mereväeohvitseriga. Ent Eleanora oli nende äia armastatud tütar ning äi oli nende tulevase hea õnne tagatis; Kloss oli otsekohene ja meeldiv kaaslane, mees, kellesse oli raske mitte suhtuda sümpaatiaga. Võib-olla tegid nad nagu ka ülejäänud Habsburgide perekond halva mängu juures hea näo. Romantika polnud väiksem moodsa aja nuhtlus kui rahvuslus ning viimase omaksvõtmine ei säästnud kindlasti esimesest.62

      Olgierd Czartoryski ja Mechtildis Czartoryska, sündinud Habsburg.

      Poola Riigiarhiiv, Żywiec

      Eleanora ja Kloss abiellusid väikesel perekondlikul tseremoonial 9. jaanuaril 1913. Laulatus oli tõtakas ja lihtne. Viini ja Żywieci kirjavahetus on täis kiirustamisest tekkinud eksimusi protokolli vastu: Eleanora kirjalikud lahtiütlemised oma tiitlitest ja auavaldustest jõudsid Viini alles pärast seda, kui laulatus oli juba toimunud. Eleanora oli arvanud, et tema ja Mechtildis abielluvad samal päeval, aga lõpuks toimus tema laulatus kaks päeva varem. Võib-olla pidi see näitama, et Eleanora on oma nooremast õest ikka pisut eespool; tõenäolisemalt aga pidi see teda säästma topeltlaulatusele tulevate külaliste võrdlemisest. Sellegipoolest polnud tema saatus sugugi kurb. Oma laulatuspäeval ta „kees üle armastusest ja õnnetundest”. Eleanora ja Kloss läksid elama perekonna villasse Aadria mere ääres. Nende esimene laps sündis päeva pealt üheksa kuud pärast laulatust.63

      Renata ja Eleanora ühine pulmapilt. Wilhelm on paremalt kolmas.

      Poola Riigiarhiiv, Żywiec

      Noor Willy ei näi end pulmapiltidel just kõige mugavamalt tundvat ja selle põhjust pole raske aimata. Tema lemmikõde Eleanora pidi minema tagasi nende lapsepõlve päikesepaistelisse Istriasse. Tõenäoliselt suhtus ta tõrksalt kahte uhkesse poolakasse, kes olid saanud nende perekonnaliikmeteks. Nad viisid tema kaks ülejäänud õde ära oma mõisatesse – ning võtsid ka Willy koha tema isa Poola plaanides. Tema oli sündinud vastuseks Poola küsimusele. Ta oli tulnud ilmale just siis, kui Stefan oli saanud päranduseks maavaldused Poolas СКАЧАТЬ