Punane prints. Ühe Habsburgide soost ertshertsogi salajased elud. Timothy Snyder
Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Punane prints. Ühe Habsburgide soost ertshertsogi salajased elud - Timothy Snyder страница 13

СКАЧАТЬ vaadata poliitilisele allakäigule läbi sõrmede. Nii nagu turiste enne ja pärast teda, meelitasid ka teda vaibakaupmehed oma kraami uurima. See oli Willy ja teiste laste jaoks esimene kokkupuude islamimaailmaga, aga mitte viimane. 1907. aastal suundus nende pere Alžeeriasse ja Tuneesiasse. Põhja-Aafrika avaldas Willyle veelgi rohkem muljet ning ta meenutas seda kiindumusega täiskasvanunagi. Ta armastas araablasi kogu oma ülejäänud elu.48

      Stefan oli väikest viisi orientalist, ehkki nüüd ei ulatunud tema unistused enam Poolast kaugemale itta. Nende perekond leidis selle, mida nad otsisid, Malta saarelt, kus nad 1907. aastal samuti käisid. Võib tunduda, et Maltal ja Poolal ei ole midagi ühist peale selle, et nii malta kui ka poola tähestikus on täht ż. Juhtumisi aga oli Malta näiteks just sellisest keiserlikust natsionalismist, mida Stefan soovis rakendada ja ka ise kehastada. Euroopa kõige lõunapoolsem saar Malta kuulus Suurbritanniale. Viimase kahe aastakümne jooksul oli Suurbritannia saarel viljelenud inglise keelt ja omaette malta rahvusidentiteeti. See eraldas maltalased, kelle haritud klassid rääkisid itaalia keeles, Itaalia rahvuslikust ühendamisest. Malta näitas, et rahvuslikke ühendamisi on võimalik vaos hoida ning et rahvuslik identiteet võib olla impeeriumi teenistuses. Noor Willy ei taibanud sellest midagi. Temast sai siiski anglofiil, kes nautis Briti kuningakoja liikmete külaskäike nende pere jahtlaevale. Võib-olla pani ta ühtlasi tähele, et peale inglise ja itaalia keele, mida ta saarel rääkis, rääkisid maltalased ka oma keelt, mis oli suguluses araabia keelega.49

      Uus loss, Żywiec.

      Poola Riigiarhiiv, Żywiec

      Kui perekond 1909. aastal jälle Põhja-Aafrikasse läks, oli Willy kolmteist aastat vana ning Stefan purjetas poola nimega jahil. Nad mõlemad olid näinud Viinis „Keisri unenägu” ja Stefan oli asunud Galiitsias oma Poola-unistust teostama. Samal ajal kui Stefan, Willy ja kogu nende perega mööda Vahemere idaosa seilas, valmistasid tema teenijad koos palgatöölistega ette uut perekonnapaleed kaugel põhja pool, Galiitsias. Kahtlemata tekitas Poolasse kolimine perekonnas ka tülisid, millest need reisid pakkusid mõningast kergendust. Olnud kuulnud palvekutseid kõrgetest minarettidest, ei avaldanud Willyle erilist muljet Habsburgide Galiitsia kenad katoliiklikud puukirikud.50

      Need endised Poola maad kuulusid Habsburgide kirdeperifeeriasse ning seostusid rahvalikes arusaamades tagurlikkuse ja karudega – absurdsel moel isegi jääkarudega, sest viinlaste ettekujutuses oli Ida-Galiitsia Habsburgide versioon Siberist. Aga Willy jaoks, kes sõitis neil aastatel rongiga Istriast Galiitsiasse ja tagasi ning reisis merd mööda ka islamimaailmas, oli Poola ainult kõige vähem huvitav osa idamaadest. Isa kolis pere Willy poisipõlve mere äärest sisemaa kolkasse, õrritades teda samal ajal islami idamaade mekiga. Enne kui Poola sai kinnistuda nende pere uueks koduks, kõigutasid seda juba oriendi soojad tuuled. Willy ei kodunenudki lõplikult Galiitsias ega tegelikult ka kusagil mujal ning igatsus idamaade järele ei jätnud teda enam iial.

      Willy õppis ringi uitama just siis, kui tema isa lõpuks paikseks jäi ning lõi oma perele miniatuurse kuningliku Poola Habsburgide Galiitsia raames. Stefani kahe ossi juurde Żywiecis kuulus 40 000 hektarit metsa, mis on peaaegu neli korda suurem kui Liechtensteini vürstiriik või viiendik Ameerika Rhode Islandi osariigist. Tema valdustel oli isegi omaette majandus; Stefan sai päranduseks õlletehase, mille tema onu oli rajanud 1856. aastal. Stefan investeeris sellesse suuri summasid, ostis kõige kaasaegsema sisseseade, paigaldas elektrivalgustuse, hankis raudteevagunid. Viimaseid kasutati ka palkide transpordiks tohutu suurtest metsavaldustest. Nendest ettevõtetest saadavat tulu kasutas ta selleks, et muuta suursugusemaks 19. sajandil ehitatud „uut lossi”, mille ta oli valinud oma pere eluasemeks Poolas.51

      Vana loss, Żywiec.

      Poola Riigiarhiiv, Żywiec

      Stefani ehitajad lisasid lossile terveid uusi tiibu, kuhu iga laps sai endale apartemendi. Stefan laskis maalida perekonnaportreed, mis rippusid kõrvuti Poola kuningate kujutistega, mida ta oli oma Euroopa ringreisidelt kogunud. Lossiseinu ehtis uhke segu Habsburgi soost kuningate, Poola kuningate ja Stefani enda perekonnapiltidest. Pargihooned meenutasid ümbruskonna mägede jahimajakesi. Stefan ehitas oma naisele Poola renessansi stiilis kabeli. Maria Theresia saatis paavstile itaaliakeelse kirja, paludes luba pidada kabelis kolm korda päevas missat. Paavst täitis tema soovi, ehkki nad mõlemad teadsid, et otse lossi maade kõrval asus kena katoliku kirik. See oli siiski väljaspool maailma, mille need Habsburgid ostsid, ehitasid ja mida nad juhtisid.52

      Stefan oli endiselt võimatult püsimatu, nagu Poola kunstnikud ja arhitektid peagi teada said. Kord saatis ta kiirtelegrammi selleks, et muuta ühe akna asukohta – muutus, mis pole üksnes esteetiliste, vaid ka konstruktsiooniliste tagajärgedega, eriti kivihoone puhul. Ta patroniseeris moodsaid disainereid, selle sõna mõlemas tähenduses. Ta oli kontaktis Galiitsia modernistlike maalikunstnikega, kelle jaoks tema lossi elutubadest sai omamoodi salong. Näis, et talle meeldis nende poolalikkus rohkem kui nende modernism. Isegi kui ta uusimaid stiile rahaliselt toetas, ei suutnud ta hoiduda neid kritiseerimast. Ta ütles, et tema tütre Eleanora toa jaoks valmistatud art nouveau mööbel nägi välja, nagu oleks see „tehtud surnud närvihaige luudest”.53

      Perekonnaportree, 1911, Wilhelm esimeses reas.

      Poola Riigiarhiiv, Żywiec

      Nii nagu Stefanit pidevalt mingi ebatäiuslikkus ärritas, oli ta ka alati sama innukas korraldama mõnda absurdset meelelahutust. Ta eraldas lossis ühe toa raudteemängule, mida mängiti miniatuursete auruveduritega ja mille stsenaarium viis alati rongiõnnetusteni. Majast väljas innustus Stefan nüüd autodest niisama kirglikult, nagu ta varem oli suhtunud jahtlaevadesse. Ta tegi sõidukite proovisõite kogu Euroopas, külastas tehaseid Suurbritannias ja Prantsusmaal ning laskis oma plaanide järgi autosid disainida. 1908. aastal korraldas ta „Meie sõprade automobiilide kongressi”, mis tõi Habsburgide keisririigi, Saksamaa ja Venemaa motoriseeritud aadlikud Żywiecisse, et õnnitleda end oma kaasaegsuse puhul. Stefan kasutas autosid Poola rahvuslike ürituste külastamiseks, näiteks siis, kui tal õnnestus osaleda ühel päeval romantilise poeedi traagilisel draamaetendusel Krakówis ja järgmisel päeval ühe isamaalise kuju avamisel Żywiecis.54

      Oma isa autode tagaistmelt nägi Willy haljendavat maastikku. Nende loss asus orus, linnas, mida igast küljest ümbritsesid Karpaadi Beskiidide aheliku laugjad nõlvad. Kuusemetsad katsid mägesid jalamist tippudeni, need mäed olid talvel lumised, kuid suurema osa aastast läbitavad. Kui ilm lubas, matkas perekond lähedal asuvatesse mägedesse. Nad leidsid mäetipus neid ootavad piknikud – teenrid olid lõkketule tuhas supi, vorsti ja kartuli üles soojendanud. Talvel uisutas perekond jõekesel või käis lossipargis kelgutamas.

      Nii möödusid aastad, mida täitsid igapäevased kohustused ja ettearvatavad naudingud. See oli perekond, kus tüdrukud mitte ainult ei palunud endale jõuluks poni, vaid ka said. Tohutu suuri jõulupuid maha võttes Stefan tavaliselt süütas nad põlema. Neile kuulus ka üks jugapuu. Seda ei raiutud kunagi jõuluks maha, vaid see kasvas rahulikult Lošinji saarel, kus ta ikka veel kasvab Stefani rajatud aedade keskel selles teises, soojemas piiniate maailmas.55

      Stefani kujutlustemaailmas ei saanud lapsepõlv iial otsa, aga ometi oli see lõppemas. Kuus last astusid kodudest, mille nende isa oli ehitanud, laia maailma, milleks nende isa oli püüdnud neid СКАЧАТЬ



<p>48</p>

Istanbuli-reisi kohta vt HHStA, Fach 1, Karton 66, kaust „Erzherzog Karl Stefan”, Seiner Exzellenz Herrn Grafen Gołuchowski, 3. oktoober 1906 ja 23. oktoober 1906. Alžeeria-reisi kohta vt samast, telegramm, Chiffre, Alžeeria, 2. mai 1907.

<p>49</p>

Maltas-käigu kohta vt samas, Consolato d’Austria-Ungharia, Malta, A sua Eccellenza Il Barone Lexa de Aehrenthal, 22. aprill 1907. Malta poliitikast on juttu Oweni raamatus Maltese Islands, lk 63–66.

<p>50</p>

1909. aasta reisi kohta vt Stefani kirja Podjavorist Austria kaubandussektsioonile Triestes, 31. märts 1909, APK-OŻDDŻ84. Willy muljete kohta vt „Мемуари”, TsDAVO 1075/4/18a/1.

<p>51</p>

Tylza-Janosz, „Dobra czarnieckie i porąbczanskie”, lk 20, 28, 35; Spyra, Browar Żywiec, lk 27–30. Aadlikapitalismi kohta vt Glassheimi raamatut Noble Nationalists; ja Mayer, Persistence of the Old Regime.

<p>52</p>

Pereportreede kohta vt Senecki ja Piotrowski, „Zbiory malarstwa”, lk 58–60; Kuhnke, „Polscy Habsburgowie”; Mackiewicz, Dom Radziwiłłów, lk 209. Kolimise ajakava mainitakse mälestustes „Мемуари”, TsDAVO 1075/4/18a/1. Rahvusliku stiili kohta vt Bożek, Żywieckie projekty Karola Pietschki. Kabelit mainib Rusniaczek, „Jak powstał”, lk 40–41. Maria Theresia palve paavstile: Maria Theresia kirjast paavst Benedictus XV-le, 1. detsember 1904; „Sacra Rituum Congregatio…”, 18. jaanuar 1905; [Loetamatu] kiri Maria Theresiale, 15. mai 1912; kõik APK-OŻDDŻ3.

<p>53</p>

Kuhnke, „Polscy Habsburgowie”. Aknaintsident on Stefani kirjast Entreszile, juuli 1906, APK-OŻDDŻ84.

<p>54</p>

Stefani kiri „Caro Signore Commendatorele”, 25. september 1909; Stefani kirjast dr Weiser & Sohnile, Viin, 8. oktoober 1909; Stefani kirjast Société Lorraine’ile, 2. detsember 1909; Stefani kirjast Daimler Motor Companyle, Coventry, 21. märts 1910; Stefani kirjast Hieronym Tarnowskile, juuni 1910, kõik säilikus APK-OŻDDŻ85. Autode kohta vt Husar, „Żywieccy Habsburgowie”, lk 65.

<p>55</p>

Ryan, My Years, lk 127–134. Jugapuu oli 2007. aastal veel alles.