Punane prints. Ühe Habsburgide soost ertshertsogi salajased elud. Timothy Snyder

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ kiri „Caro Signore Commendatorele”, 25. september 1909; Stefani kirjast dr Weiser & Sohnile, Viin, 8. oktoober 1909; Stefani kirjast Société Lorraine’ile, 2. detsember 1909; Stefani kirjast Daimler Motor Companyle, Coventry, 21. märts 1910; Stefani kirjast Hieronym Tarnowskile, juuni 1910, kõik säilikus APK-OŻDDŻ85. Autode kohta vt Husar, „Żywieccy Habsburgowie”, lk 65.

55

Ryan, My Years, lk 127–134. Jugapuu oli 2007. aastal veel alles.

56

HHStA, Fach 1, Karton 200, kaust „Vermählung 74 der Erzherzogin Renata mit dem Prinzen Radziwill”, K. und k. Ministerium des kaiserl. und königl. Hauses und des Äussern, „Eheschliessung Ihrer k.u.k. Hoheit der durchlauchstigsten Frau Erzherzogerin Renata Maria mit dem Prinzen Hieronymus Radziwill”; samas, Sr. K. und K. Apost. Majestät Obersthofmeisteramt, An das löbliche k. und k. Ministerium des k. und k. Hauses und des Aeussern, 18. september 1908. Renata pidi nõustuma kõigi nende tingimustega õukonda saadetud kirjades ja kordama oma loobumist 1908. aasta novembris toimunud tseremoonial. Perekond Radziwiłł oli säilitanud oma jõukuse ka pärast Poola jagamisi. Hieronymus Radziwiłłil oli tugev side Saksamaaga. Ta oli pärit Saksa impeeriumist ja tema isa oli Saksa parlamendisaadik.

57

Mackiewicz, Dom Radziwiłłów, lk 210–211.

58

Tsitaadid pärinevad pealkirjata loobumisürikust säilikus HHStA, Fach 1, Karton 203, kaust „Vermählung der Erzherzogin Mechtildis mit dem Prinzen Aleksander Olgierd Czartoryski”. Vt ka samas järgmisi dokumente: „Kopie” dokumendist „Entwurf”, 9. oktoober 1912; K. und k. Ministerium des kaiserl. und königl. Hauses und des Äussern, Viin, 26. jaanuar 1913, 3.518/1, Vertraulich; Vortrag des Ministers des kaiserlichen und königlichen Hauses und des Äussern, 9. oktoober 1912.

59

Poola keeles: Bądź co bądź.

60

Hyla, „Habsburgowie Żywieccy”, lk 10. Czartoryski deviis on: „Bądź co Bądź.”

61

Ryan, My Years, lk 98–99; Hyla, „Habsburgowie Żywieccy”, lk 9; „Мемуари”, TsDAVO 1075/4/18a/1.

62

Stefani kiri: Stefan parun Rehmerile, Ministerium des Äussern [detsember 1912], APK-OŻDDŻ85. Reaktsioonidest on juttu säilikus HHStA, Fach 1, Karton 203, kaust „Vermählung der Erzherzogin Mechtildis mit dem Prinzen Aleksander Olgierd Czartoryski”, K. und k. Ministerium des kaiserl. und königl. Hauses und des Äussern, Viin, 26. jaanuar 1913, 3.518/1, Vertraulich. Esimene abielu oli Hamanni sõnutsi „in das Bürgertum”, Die Habsburger, lk 81. Erinevalt oma õdedest pidi Eleanora edaspidi loobuma igasugusest rahalisest toetusest riigilt. HHStA, Fach 1, Karton 203, kaust „Vermählung der Erzherzogin Eleonore mit dem Linienschiffslieutenant von Kloss”, Kopie, „Verwurf”.

63

Tsitaat on Ryani raamatust My Years, lk 99. Kirjavahetuse näide: Stefan L. Bernheimerile, 22. detsember 1912, APK-OŻDDŻ85.

64

KA, Personalevidenzen, Qualifikationsliste und Grundbuchblatt des Erzherzogs Wilhelm F. Josef, Klassifikationsliste (15. märts 1915).

65

Hull, Entourage, lk 65 ning siin ja seal; Clark, Kaiser Wilhelm II, lk 73–76; Murat, La loi du genre, lk 265. Proust pidas selle skandaali teeneks sõna homosexualité vastuvõetavaks muutumist prantsuse keeles. Lucey, Never Say I, lk 230.

66

„Krahvinna” kohta kasutatakse meessoo asesõna. – Tlk.

67

Spector, „Countess Merviola”, lk 31–46; samas, „Homosexual Scandal”, lk 15–24.

68

Deák, Beyond Nationalism, lk 143–145; Palmer, Twilight, lk 318; Ronge, Kriegs- und Industriespionage, lk 79–86; KA, Personalevidenzen, Qualifikationsliste und Grundbuchblatt des Erzherzogs Wilhelm F. Josef, „Hauptgrundbuchblatt”.

69

Novosad, „Василь Вишиваний”, lk 24. Või ehk valmistas Willy end ette kahe kuningriigi tarvis, nagu kinnitab Vassõl Rassevõtš artiklis „Вільгельм фон Габсбург”, lk 212–213. Rassevõtš väidab, et Wilhelm elas kõigepealt kaasa juutidele ja alles hiljem ukrainlastele. Näib, et ta toetub üheainsa ajaleheartikli kokkuvõttele või kokkuvõtetele. Nimetatud algupärand on Henry Hellseni „Kejser at Ukraine,” Berlinske Tidende, 31. märts 1920, lk 2. Hellseni järgi koostas Willy esmalt Iisraeli riigi projekti ning pöördus Berliinis asuva Sionistliku Maailmaorganisatsiooni poole, pakkudes oma teeneid. Võib vaid kujutleda, kuidas ta sellise mõtte peale tuli. Sionism kui juutide Palestiinasse tagasipöördumise ja juudi riigi loomise idee kogus pidevalt uusi pooldajaid. 1913. aastal peeti Viinis 11. sionistlik kongress, kus Willy elas. Willy kolimine Viini oleks sellise stsenaariumi kohaselt olnud tema rahvuseotsingu tipphetk. Tegelikult aga ei olnud Lussinis juute ja neid oli vähe või üldse mitte ka Żywiecis. Kahtlemata oli juute Istanbulis ja Põhja-Aafrikas – kohtades, millesse Wilhelm kiindus, kui ta nägi neid oma perereisidel 1906., 1907. ja 1909. aastal. Hranices, kus ta elas aastail 1909–1912, oli küll juute. Seal oli olemas Juudi tänav, sünagoog, kool ja kogukonnahoone (vt Bartovsky, Hranice, lk 225). Ent see kõik on puhtalt oletuslik. Wilhelm ise seda vahejuhtumit ei meenuta; nimetatud artikkel on ainus teadaolev allikas; Hellseni kronoloogia on väga ebamäärane. Mõned detailid, mida Hellsen nimetab seoses juutidega – näiteks Wilhelmi vestlus keiser Wilhelm II-ga – on kahtlaselt sarnased tegelike sündmustega, mis puudutasid ukrainlasi. Hellsen kirjutas aastaid pärast toimunut ja ta polnud eriti asjatundlik. Kui just ei tule välja uusi tõendeid, siis tuleks Wilhelmi juudi-episoodi pidada võimalikuks, aga ebatõenäoliseks.

70

„Мемуари”, TsDAVO 1075/4/18a/1–2, tsitaadid 1 ja 2 juures. Vt ka Hirnjak, Полк. Василь Вишиваний, lk 7–8.

71

„Мемуари”, TsDAVO 1075/4/18a/2.

72

Tsitaadi allikas: „Мемуари”, TsDAVO 1075/4/18a/2.

73

Rohkem detaile ja nüansse leidub Markovitsi ja Sysyni raamatus Nationbuilding ja Binderi raamatus Galizien in Wien.

74

Kena kokkuvõtte Ida-Euroopa etnograafia stiilist leiab Gellneri raamatust Language and Solitude, lk 132 jj.

75

Ukraina monarhismi kohta vt Tereštšenko, „Вячеслав Липинский”. Galiitsia ukrainlaste liikumise kohta vt nt John-Paul Himka teoseid Religion and Nationality in Western Ukraine.

76

Tereštšenko ja Ostaško, Український патріот, lk 8. Selle raamatu nõuandja oli Jevgen Olesnõtski.

77

PH, 14. aprill 1948; TsDAHO 26/1/66498-fp/148980/I/132; vt ka Onatski, Портреты в профиль, lk 126. Ohvitserikorpuse kohta vt Plaschka, Haselsteiner ja Suppan, Innere Front, lk 35.

78

„Мемуари”, TsDAVO 1075/4/18a/3; Novosad, „Василь Вишиваний,” lk 24.

79

„Мемуари”, TsDAVO 1075/4/18a/3; Deák, Beyond Nationalism, lk 82.

80

Ukrainlaste vaesuse kohta vt „Мемуари”, TsDAVO 1075/4/18a/2–3.

81

Pr k ’südamlik kokkulepe’ – Tlk.

82

Stefani kirjast Franz Ferdinandile, 5. või 6. novembril 1908; Stefani kirjast Franz Ferdinandile, 6. või 7. novembril 1908, APK-OŻDDŻ84. Vt ka Antonoff, „Almost War”.

83

Dedijer, Road to Sarajevo, lk 1 СКАЧАТЬ