Painav söögiisu. Mida tähendavad isud teatud toitude järele ja kuidas neist jagu saada?. Doreen Virtue
Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Painav söögiisu. Mida tähendavad isud teatud toitude järele ja kuidas neist jagu saada? - Doreen Virtue страница 10

СКАЧАТЬ mind enam ei huvita, kas võtan kaalust alla või mitte. Siis pöördun tagasi liigsöömise juurde.

      25. Võtan sageli veel teise või kolmanda portsjoni „dieettoitu” – väherasvast või vähese kalorsusega toitu.

      Tulemused:

      1.–5. küsimus: kui vastasid 3 või enam korda jaatavalt, oled „söömishoogudega sööja” (Binge Eater).

      6.–10. küsimus: kui vastasid jaatavalt 3 või enam korda, oled „meeleolust sõltuv sööja” (Mood Eater).

      11.–15. küsimus: kui vastasid jaatavalt 3 või enam korda, oled „enesehinnangust sõltuv sööja” (Self-Esteem Eater).

      16.–20. küsimus: kui vastasid jaatavalt 3 või enam korda, oled „stressisööja” (Stress Eater).

      21.–25. küsimus: kui vastasid jaatavalt 3 või enam korda, oled „veereva-lumepalli-efekti stiilis sööja” (Snowball Effect Eater).

       Emotsionaalse söömise viis tüüpi

      Kas avastasid, et kuulud rohkem kui ühte söömisstiili gruppi? Nii juhtub paljudega. Lõppude lõpuks oleme ju mitmemõõtmelised olendid, kes ei mahu ainult ühte kindlasse lahtrisse. Meis kõigis on minevikukogemuste, hetkeolukordade, pärilikkuse, emotsioonide, mõtete, uskumuste ja käitumisviiside keerukad segud. Me areneme ja muutume, sageli soovist end parandada, ning tihti tuleb meil ületada tõkkeid, mida elu meie teele seab. Kõik faktorid mõjutavad ka seda, kuidas sööd, ja see, mis kehtib sinu kohta täna, ei pruugi aasta pärast enam üldse paika pidada.

      Olgugi et kindlaks on määratud 31 erinevat võimalust kategoriseerida ülaltoodud sööjatüüpe, on need ikkagi liiga lihtsustatud, et täielikult hõlmata kõiki emotsionaalse ülesöömise keerukaid aspekte. Ometi pakun mina välja 30 stiili rohkem, kui seda söömisest jutustavates raamatutes tavaliselt tehakse.

      Tüüpilises dieediraamatus antakse meile ühesed vastuseid ja „üks-moodus-sobib-kõigile” stiilis ettekirjutusi. Kui dietoloogid soovitasid masenduse korral köögist lihtsalt eemale hoida, siis ajas see mind suurde segadusse. Ma ei leidnud neist raamatutest mitte ühtegi tähelepanekut emotsionaalse liigsöömise kohta ega ühtegi soovitust, kuidas lakkamatu söögiisuga toime tulla!

      Kui minu raamat The Yo-Yo Syndrome Diet: Why Your Weight Goes Up and Down, and How to Keep It Down for Good (Jo-jo sündroomi menüü: miks kehakaal kõigub, ja kuidas langetada kaalu jäädavalt) 1989. aastal esimest korda välja anti, peeti seda äärmuslikuks! Pühendasin kolm neljandikku raamatust emotsionaalsele ülesöömisele ja traditsioonilised toitumissoovitused hõlmasid teosest vaid väikest osa. Tänapäeval on aga üldteada tõde, et ülesöömises ja ebatervislikes söömisharjumustes on roll emotsioonidel.

      Seda kõike teades kirjeldan nüüd viit peamist söömis- ja sööjatüüpi:

       Söömishoogudega sööja – tegemist on väga must-valge söömisviisiga: sa kas oled söömishoogudega sööja või mitte. Need, kes seda on, tunnevad end kirjelduse järgi kohe ära. Kirjeldus ei kõneta neid, kel söömishooge ei esine.

      Söömishoo vallandavad kindlat tüüpi toidud (binge foods), mille koostises on tavaliselt rafineeritud valge jahu või suhkur – maiustused, pasta ja saiatooted. Söömishoogu kui nähtust on püütud seletada mitmesuguste teooriatega. Mõned eksperdid usuvad, et söömishoogudega sööjad muutuvad ärevaks siis, kui kõrge glükoosisisaldusega toidu söömisel nende veresuhkru tase järsult tõuseb. Ärevus omakorda tekitab nõiaringi, kus ülesöömisega proovitakse tekkinud olukorda leevendada.

      Paljud söömishoogude all kannatajad leiavad, et söögiisu kontrolli all hoidmiseks ei jää neil üle muud, kui söömishoogu vallandavast toidust täielikult loobuda. Selline lähenemine on kasulik ka teraapias, sest emotsionaalsed probleemid jäävad sageli ülesöömise varju, aga kui söömist esilekutsuvat toitu pole, siis võivad emotsioonid vabalt pinnale tõusta ja neid saab hakata lahendama. Söömishoogude korral on abi siin raamatus toodud tõlgendustest ja meetoditest.

       Meeleolust sõltuv sööja – inimene, keda ajendab sööma tugev emotsioon. Sageli on see inimene äärmiselt tundlik, teiste suhtes väga kaastundlik ja empaatiline. Nn „meeleolu-sööjad” tunnetavad teravalt teiste inimeste tundeid ja teavad intuitiivselt kohe, kui teisel on mure. Seda tüüpi sööja teeb sageli sellist tööd, kus ta on teiste jaoks kasulik (hariduse- ja meditsiini valdkond, nõustamine).

      Meeleolust sõltuvad sööjad on teistelt inimestelt haaratud emotsioonidest nii läbi imbunud, et nende enda emotsioonid jäävad tagaplaanile või hoopis märkamata. Meeleolu-sööjatel võib tekkida tunne, et kuna taldrik on teiste inimeste muredest juba nii täis, siis ei mahu sinna enam grammigi nende enda probleeme. Ja nii nad panevadki emotsionaalse mahutavuse proovile söömisega.

      Olgugi et meeleolust sõltuvad sööjad oskavad teiste eest imehästi hoolitseda, jätavad nad ennast sageli hätta ja selle mõistmine ärritab neid. Nad saavad aru, et täidavad kogu aeg teiste karikaid, kuid nende karikasse ei vala keegi. Meeleolu-sööja tajub tänamatust ja see tekitab temas põlgust. Nad maandavad masendust parimal teadaoleval moel – süües.

      Meeleolust sõltuvad sööjad leiavad kasulikke meetodeid 7. peatükist, kus on juttu ekstravertidest. Kuna meeleolu-sööjad on väljapoole orienteeritud – keskenduvad rohkem teistele kui endale –, siis aitab sissepoole keskendumine ja isude tõlgendamine neil oma tunnetega paremini ühele lainele saada.

       Enesehinnangust sõltuv sööja – inimene, kelle jaoks on toit sõber, kaaslane ja meelelahutus. Selle inimese suhted teistega pole korras. Sageli leiab ta endale paremat seltsi toidust, raamatutest, loomadest ja filmidest, kui teistest inimestest. Enesehinnangust sõltuvad sööjad tunnevad, et neid ei mõisteta. Nad on saanud haiget, kui keegi nad maha jättis või ära põlgas. Paljud seda tüüpi sööjad on kannatanud emotsionaalset, füüsilist või seksuaalset vägivalda, ja on juba varajases lapsepõlves õppinud mitte kedagi usaldama.

      Enamasti on enesehinnangust sõltuva sööja võitlused toidu ja kehakaaluga pärit kolmest allikast:

      – Nad ei suuda taluda mõtet, et võiksid kaotada lähima sõbra ehk toidu. Ainuüksi mõte sellest, et nad võiksid loobuda jäätise, kookide või burgeritega liialdamisest, tekitab neis kõheda ja haavatava tunde. Kui nad ei saa enam toidust lohutust, seltsi ja rahu, siis kelle või mille poole pöörduda?

      – Nad ei usu, et saaksid hakkama tervisliku elustiiliga. Enesehinnangust sõltuvad sööjad on tavaliselt palju lugenud, seega väga teadlikud tervisliku toitumise ja liikumise kasulikkusest. Nende raamaturiiulid võivad olla vastavat teemat käsitlevate raamatute all lookas. Ometi ei usu enesehinnangust sõltuvad sööjad, et neil jätkuks visadust või kannatlikkust järjekindlaks sportimiseks. Ja sellepärast nad isegi ei ürita.

      – Nad on toiduga liialdamise pärast enda peale pahased. Enesehinnangust sõltuvad sööjad on eriti hädas süü- ja häbitundega. Enda meelest ei ole nad midagi väärt ja sügaval sisimas arutlevad nad selle üle, mis neil viga võiks olla. Neil hetkedel karistavad nad ennast liigse söömisega, kuni kõht valutab. Enesehinnanguist sõltuvad sööjad ei arva, et vääriksid heaolu, mida pakub terve ja trimmis keha.

      Enesehinnangust sõltuvatel sööjatel on teiste tüüpide esindajatega võrreldes kõige enam kasu õigest psühhoteraapiast. See ei tähenda, et neil oleks vaimseid probleeme, vaid neil on seda tüüpi teraapiast lihtsalt kõige rohkem võita.

СКАЧАТЬ