Painav söögiisu. Mida tähendavad isud teatud toitude järele ja kuidas neist jagu saada?. Doreen Virtue

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ ja „aahh”. Siis lasti kuuldavale mehe ja naise vaheline vestlus, millest ilmnes, et seda sama reklaami vaatav paarike oli nähtust niivõrd üles köetud, et nad pidid KOHE SEL HETKEL sõõrikuisu rahuldamiseks kodunt lahkuma. Halastamatu reklaam!

      Sarnaseid turundusvõtteid kasutatakse ka pitsareklaamides, kus põhiliiniks on suud vett jooksma ajavad pildid venivast mozzarella’st. Jäätisereklaame saadavad sensuaalsed limpsimised; joogireklaamid on tempokad „See on kõige mõnusam!” stiilis ja kohv on pandud võrduma armastusega. Meid, tarbijaid pommitatakse pidevalt piltidega, mis sisendavad, et toit võib tuju parandada, energilisemaks muuta, sotsiaalset staatust tõsta ja armuelu korrastada. Toitu reklaamitakse kui ravimit mistahes häda puhul. Reklaamid on tänapäevased müügimees-hundid lambanahas!

      Uurimused viitavad seostele telerivaatamise ja ülekaalulisuse vahel. Osaliselt on põhjus selles, et telerivaatamine on kehaliselt passiivne tegevus. Esitasin kord ühes teleajakirjas andmed, mille kohaselt on 1–2 tundi päevas televiisorit vaatavad inimesed 150 % tõenäolisemalt ülekaalulised kui inimesed, kes telerit ei vaata. Nende puhul, kes istuvad televiisori ees kolm või enam tundi, on vastav näitaja lausa 200 %.

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

      1

      Lyman, B. (1989), A Psychology of Food: More Than a Matter of Taste. New York: AVI Publishing

      2

      British Nutrition Foundation (1973), „Report on a Survey ofHousewives’ Knowledge and Attitudes.” Nutrition and Lifestyles, toim. Turner, M., lk 157-158. London: Applied Science Publishers, Ltd.

      Jenkins, N. K. (1964), Nutrition (U. K.), nr 18, lk 115.

      3

      Dwyer, J. T. jt (1967), American Journal of Clinical Nutrition, nr 20, lk 1045.

      4

      Thomas, J. (9179), „The Relationship Between Knowledge About Food and Nutrition and Food Choise.” Nutrition and Lifestyles, toim. Turner, M., lk 141–167. London: Applied Science Publishers, Ltd.

      5

      Plutchik, R. (1976), „Emotions and Attitudes Related to Being Overweight.” Journal of Clinical Psychology, nr 32, lk 21-24.

      6

      Goldsmith, S. J. jt (1992), „Psychiatric Illness in Patients Presenting for Obesity Treatment.” International Journal of Eating Disorders, nr 12 (1), lk 63-71.

      7

      Slochower, J. jt (1981), „The Effects of Life Stress and Weight on Mood and Eating.” Appetite, nr 2. lk 115-125.

      8

      Strober, M. (1984), „Stressful Life Events Associated with Bulimia in Anorexia Nervosa.” International Journal of Eating Disorders, nr 3, lk 3-15.

      9

      Slochower, J. ja Kaplan, S.P. (1980), „Anxiety, Perceived Control, and Eating in Obese and Normal Weight Persons.” Appetite, nr 1, lk 75-83.

      10

      Fomon, S. J. jt (1971), „Food Consumption and Growth of Normal Infants Fed Milk-Based Formulas.” Acta Paediatrics, nr 223, lk 36.

      Fomon, S. J. jt (1969), „Relationship Between Formula Concentration and Rate of Growth of Normal Children.” Journal of Nutrition, nr 98, lk 241-254.

      11

      Ashworth, A. (1974), „Ad Lib. Feeding During Recovery from Malnutrition.” British Journal of Nutrition, nr 31, lk 109-112.

      12

      Foltin, R. W. jt (1988), „Compensation for Caloric Dilution in Humans Given Unrestricted Access to Food in a Residential Laboratory,” Appetite, nr 10, lk 13-24.

      13

      Newsome, J. ja Newsome, E. (1966) Patterns of Infant Care. New York: Penguin.

      14

      Birch, L. L. (1987), „Children’s Food Preferences: Developmental Patterns and Environmental Influences.” Annals of Children Development, toim. Vasta, R, nr 4, Greenwich, CT: JAI Press.

      Birch. L. L ja Deysher, M. (1985), „Conditioned and Unconditioned Caloric Compensation: Evidence for Self-Regulation of Food Intake in Young Children.” Learning and Motivation, nr 16, lk 341-355.

      Birch, L. L. jt (1982), „Effects of Instrumental Consumption on Children’s Food Preference.” Appetite, nr 3, lk 125-134.

      Birch, L. L. (1981), „Generalization of a Modified Food Preference.” Child Development, nr 52, lk 755-758.

      Birch, L. L. jt (1980), „The Influence of Social-Affective Context on the Format of Children’s Food Preferences,” Child Development, nr 51, lk 856-861.

      15

      Cohen, I. T. jt (1987), „Food Cravings, Mood and the Menstrual Cycle,” Hormones and Behaviour, nr 21, lk 457-470.

      Harvey, J. jt (1993), „Effects on Food Cravings of a Very Low-Calorie Diet or a Balanced, Low-Calorie Diet.” Appetite, nr 21, lk 105-115.

      Hill, A. J. jt (1991), „Food Craving, Dietary Restraint and Mood.” Appetite, nr 17, lk 187-197.

      Hill, A. J. ja Blundell, J. E. (1990), „Sensitivity of the Appetite Control System in Obese Subjects to Nutritional and Serotoninergic Challenges.” International Journal of Obesity, nr 14, lk 219-233.

      Rodin, J. jt (1991), „Food Cravings in Relation to Body Mass Index, Restraint and

1

Lyman, B. СКАЧАТЬ