Painav söögiisu. Mida tähendavad isud teatud toitude järele ja kuidas neist jagu saada?. Doreen Virtue

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ täis, suutsin teeselda, et elul pole vigagi. Selle asemel et oma kõhuhäält kuulata, vaigistasin seda toiduga.

      Igatahes muutis see meetod mu elu hullemaks ja keha paksemaks. Olin üleni võlgades, tülitsesin lakkamatult mehega ning kahtlesin enda intelligentsuses, väärtuslikkuses ja atraktiivsuses. Nii halb kui elu ka ei tundunud, kartsin, et muutusi tehes läheb elu veel hullemaks. Mida rohkem kõhutunnet ignoreerisin, seda ägedamaks muutus söögiisu. Tagasi vaadates näib see nii irooniline. Vastused küsimustele olid tegelikult kogu aeg olemas – vastused selle kohta, kuidas end tervendada ja kaaluprobleemiga hakkama saada.

      Ühel hetkel, kui eluvalu oli mind juba täiesti vastu maad surunud, lakkasin püüdmast kõike ja kõiki kontrollida. Viimases hädas hakkasin kuulama oma sisehäält, ja see juhatas mind uuesti õigele rajale.

      Sisetunde kuulamine on igapäevane tasakaalustav tegevus. Iga kord kui sisehääle juhiseid järgin, valdab mind meelerahu ning puuduvad igasugused isud. Kui sisehäält eiran ja üritan asjade üle kontrolli saavutada, kaob meelerahu ja isud tõstavad jälle pead. Siis kasutan enda peal isude analüüsi, et saada otseühendust sisetundega.

      Kui meil ei oleks sundi liiga palju süüa, siis poleks kaaluprobleeme. Kui söögiisu jääks normaalsele tasemele, siis ei tekiks kunagi kiusatust süüa korraga ära terve pakk kartulikrõpse, tops jäätist või kausitäis pähkleid. Jõuame ikka ja jälle tagasi samasse punkti: me sööme ülemäära, kuna mingi kummitav tunne sunnib seda tegema lootuses, et toit teeb olemise paremaks, õnnelikumaks ja energilisemaks.

      Niisiis, kui oled tüdinenud sellest, et söögiisu sind pidevalt kiusab – on suurepärane! Võtame siis midagi ette. Loe edasi ja saad teada, miks emotsioonid ja energiatasemed sind õgima ajavad. Samuti saad teada, kuidas leida liigsöömise asemel seda emotsionaalset kergendust, mida toidust otsid.

      Selle asemel et püüda söögiisu tappa, võid seda tervendada!

       Isudel on tähendus

      Alustasin tööd psühhoterapeudina Lõuna-California taastusravi haiglas, kus tegelesin alkohoolikute ja narkomaanidega. Oli see vast haridus! Suurema osa ajast vestlesin patsientidega ning märkasin, et see, millist uimastit inimene oli kasutama hakanud, seostus tema teatud isiksuseomaduste ja emotsionaalsete probleemidega – kokaiinitarvitajad olid hoopis teistsugused kui marihuaanasuitsetajad.

      Isegi patsientidel, kes olid langenud mitme uimasti küüsi korraga, olid teistest erinevad ja ainult neile omased iseloomujooned. Kokaiinisõltlased kippusid kõikuma töönarkomaania ja „las-minna” elustiili vahepeal. Aktiivselt tegutsema ajendas neid nii iseloom kui valitud uimasti. Samas võisid nad (lausa päevade kaupa!) magada ning visata peast kõik kohustused.

      Marihuaanasõltlased seevastu kartsid väga olla hüperaktiivsed, ning kasutasid suitsu selleks, et end „aeglasemale käigule lülitada”. Marihuaana tekitas meeleolumuutusi, ja kui selle tarvitaja oli „taas maa peal”, siis polnud pahuruses neile vastast. Aga kui nad uuesti marihuaanasuitsu läitsid, muutus ka meeleolu kohe helgemaks.

      Mida enam kogemusi erinevate haigusjuhtudega sain, seda selgemini joonistus välja minu jaoks põnev seos inimese iseloomu ja kasutatava meelemürgi vahel.

      Pärast seda, kui olin mõned aastad töötanud alkohoolikute ja narkomaanidega, avanes mul võimalus luua söömishäiretega inimeste tugiprogramm ning seda juhtida. Mind jahmatas avastus, et ka söömishäirete puhul oli seos iseloomuomaduste ja ihaldatava toidu vahel kindlalt olemas.

      Inimesed, kelle kinnismõtteks oli šokolaad, erinesid kõvasti neist, kes ihkasid juustuburgereid. Ja need, kes armastasid piimatooteid, olid hoopis teistsugused kui saiasööjad.

      Ei möödunudki palju aega, kui võisin inimese emotsionaalse probleemi ära määrata kuuldes, millist toitu ta ihkas. 1990ndatel hakkasin toiduisude teemal esinema riiklikus ja kohalikus televisioonis ning pidama loenguid. Iga kord kui keegi mulle oma isudest rääkis, oskasin tabada isu tekitava põhjuse otse kümnesse. Suutsin televisiooni otse-eetris tõlgendada isegi selliste teletähtede nagu Phil Donahue, Geraldo Rivera ja Sally Jessy Raphaeli isusid (kindlas usus oma teooria õigsusesse panin ma sellega oma pea pakule).

      Hakkasin kindlaid isusid ja söögiisu üldisemalt uurima ning jahmusin, kui avastasin, kui palju sarnasust oli psühhoaktiivsete toiduainete koostisosade ning retseptiravimite ja illegaalsete ainete vahel! Näiteks on šokolaadis esinev fenüületümaliin peamine koostisosa illegaalses uimastis, nn „disainitud uimastis” ecstasy, varem tuntud kui MDMA (metüleendioksümetamfetamiin). Pähklites, kohvis, marineeritud toidus, jäätises, hallitusjuustus jms sisalduvad türamiin ja pürasiin on antidepressantide ja bronhodilaatorite (astma ravis) põhikomponentideks.

      Pole ime, et leidsin palju vastavusi isude ja uimastisõltuvuse vahel! Olin haiglas töötades kokku puutunud nii retseptiravimite kui ebaseaduslike ainete sõltuvusega ja nüüd nägin, et isud kindlate toitude järele olid nende sõltuvuste peegelpildiks. Ainsaks erinevuseks oli see, et lakkamatu söögiisu rahuldamine ei pälvinud sellist moraalset, sotsiaalset ega juriidilist hukkamõistu nagu uimastite tarvitamine. Jõudsin järeldusele, et liigsööjatel oli pahest võitu saada hoopis raskem kui narkomaanidel. Sest ilma uimastita on ju võimalik elada, kuid toiduta mitte. Iga päev oleme sunnitud valima, millist toitu süüa, mida vältida.

       Loomulik lähenemine kaalulangetamisele

      Kui üritame söögiisu lämmatada ravimtaimede, äärmuslike dieetide ja ravimitega, siis teeme sellega endale suure karuteene. Isud on meile emotsionaalse hariduse allikaks! Söögiisu tapmise asemel saame isu tarkust kuulates seda tervendada.

      See on loomulik lähenemine kaalulangetamisele. Oleme loodud olema kerge keha ja helge hingega, mitte murest, depressioonist, masendusest või süütundest maadligi litsutud! Kui hakkame ühel hetkel oma isusid tõlgendama ja nende tegelikku tähendust mõistma, siis normaliseerub söögiisu iseenesest. Kui isu on väiksem, sööd loomulikult ka vähem rasva ja sellele järgneb alati kaalulangus.

      Kui see kõlab lihtsalt, siis tea, et nii see ongi! Loomuliku söömise ja kaalulanguse lähenemise võlu peitubki selle lihtsuses. Endaga võitlemise, oma ihadega rüselemise asemel sa lihtsalt „lased lahti”. Kõik senised meetodid, millega üritasid liigsöömisest võitu saada, ei kandnud ju vilja, ega ju? Proovitud dieedi abil võisid ehk tuua ajutist leevendust ülekaalule, aga söögiisu tuli alati tagasi ja sundis sind toiduga liialdama. Ja siis tulid ka kilod tagasi.

      Kuna vanamoodne, ebaloomulik lähenemine kaalulangetamisele ei ole sinu puhul toiminud, siis miks sa ei võiks veel ühte moodust proovida? Pärast selle loomuliku süsteemi katsetamist ei soovi sa enam kunagi traditsiooniliste dieetide juurde naasta.

      2. PEATÜKK

      HIRM+VIHA+PINGE+HÄBI = LIIGSÖÖMINE

      Mõne inimese isu mingi toidu järele on järjepidev; näiteks tahetakse kogu aeg süüa jäätist. Teisi tabavad aga erinevad söömishood: ühel nädalal maapähklivõi, järgmisel nädalal sinihallitusjuust ja kolmandal šokolaad. Ühelgi juhul ei ole tegu juhuslikkuse või kokkusattumusega. Kui emotsionaalne probleem jääb lahenduseta, püsib ka pidev isu mingi toidu järele. Kui emotsionaalne põhjus muutub, muutub ka isu. Järjekindlat ja vahelduvat isu kindla toidu järele ühendab üks ja sama: mingi emotsionaalne probleem vajab hädasti sinu tähelepanu.

      Emotsionaalse probleemi all ei pea ma silmas sügavat psühholoogilist probleemi, mis vajaks ilmtingimata teraapiat. Isud tulenevad sageli rahuldamata jäänud põhivajadustest rõõmu, põnevuse või armastuse järele – need on tunded, mida enamasti peetakse „normaalseteks” ja isetervenevateks.

      Uurimistulemused СКАЧАТЬ