Название: Painav söögiisu. Mida tähendavad isud teatud toitude järele ja kuidas neist jagu saada?
Автор: Doreen Virtue
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Общая психология
isbn: 9789949529599
isbn:
Isude tõlgendustest on enesehinnangust sõltuvatel sööjatel kasu eelkõige sellepärast, et see pakub võimalust endaga aus olla. Kui nad avastavad isu tekitava tegeliku põhjuse, siis astuvad nad sellega sammu edasi neid kummitava üksinduse leevendamisel. Ausus enda vastu tõstab alati enesehinnangut. Isude tõlgendamine on tõhus moodus ausalt leppida enda selliste külgedega, millele me seni pole söandanud pilku heita.
Stressisööja – seda inimest ajendab sööma eelkõige pinge. Mina leian, et stressisöömist vallandavad kaks nähtust: õnnetu tööelu ja rahuldust mittepakkuv armuelu. Mõlemat eluvaldkonda on raske muuta, ning nende parandamiseks kulub tavaliselt palju aega ja vaeva. Kuna armuelu ja töö „parandamine” ei käi lihtsalt ja sõrmenipsuga, siis püütakse pinget söömisega leevendada.
Stressisööjatel on tavaliselt palju erinevaid isusid, mis kõik on intuitiivselt valitud leevendama pinget ja frustratsiooni. Pingul närve rahustavad stressisööjad alkoholiga, energilisust ja pealehakkamist püüavad suurendada kohvi ja kokakoolaga; pettumusi armuelus ravitakse šokolaadiga; rahuneda aitavad ka saia- ja piimatooted; ning viha üritatakse kontrolli alla saada krõbedate näksidega.
Isude tõlgendamine aitab jaole saada masenduse allikatele, nii et nendega saaks hakata tegelema. Soovitan stressisööjatel lülitada ellu neli elutähtsat koostisosa, mis aitavad pingeid maandada palju tõhusamalt kui söök ja jook.
a) Liikumine. Palun ära arva, et tahan sinu taldrikul kuhjuvale kohustustehunnikule veel midagi lisada. Ma saan aru, et kehaline aktiivsus on tülikas. Ometi on just liikumine üks kergemaid võimalusi end paremini tunda, stressi vähendada, energiat juurde saada, viha kontrollida ja söögiisu vähendada. Parim sportimist motiveeriv vahend, on luua hoiak, et „liikumine on tegevus, millele pole alternatiivi”. Aseta liikumine samasse lahtrisse igapäevase duši all käimisega ja suhtu sellesse kui millessegi, mida lihtsalt tuleb paratamatult teha. Unusta ära „aga”, „kui” või „siis”!
b) Rõõm ja meelelahutus. Üks suuremaid meelepaha allikaid on tunne, et kõik teised saavad lõõgastuda ja lõbutseda, samal ajal kui meie õlule jäävad kõik tööd ja kohustused. See tugev emotsioon on pärit lapsepõlvest. Paljude meelest on lõbutsemine aja raiskamine või nõrkuse märk. Ometi, lõbu – nii nagu liikumine – on vajadus, mitte luksus.
Kas sulle meeldiks tunne, et ööpäevale on kaks tundi juurde antud? Nii hakkad tundma siis, kui manustad iga päev väikseid rõõmudoose. Rõõm laeb uuesti täis sinu hinge ja vaimu, varustab sind igapäevaste kohustuste täitmiseks vajaliku energia ja pealehakkamisega. Lõbu ei maksa mitte midagi ega võta rohkem aega kui 10–15 minutit. Kõige tähtsam on iga päev lõõgastuda ja rõõmu tunda.
c) Nelja seina vahelt välja. Stressisööjate elu on sageli nagu oravatel rattas. Nad sebivad peadpööritava kiirusega alates ärkamise hetkest kuni õhtul voodisse minekuni. Taoline laastav tempo ei jäta aega ega ruumi, et märgata elu ilusaid pisiseiku.
Nüüd kirjeldan üht kiiret stressimurdjat, mis meenutab justkui mängu, mida saad iga päev endaga mängida: kui sõidad kodunt tööle, töölt koju või lõunale, siis märka looduses vähemalt kolme asja. See võib olla mõni pilv, linnulaul, peegeldus veelombis või loojuva päikese värvid.
Kui soovid pingeid põhjalikult maandada, siis mine lõunapausi ajal jalutama või söö lõunat looduses (kus on muru või puid). Looduse lähedus vähendab stressi koheselt. Loodus rahustab närve, paitab hinge ja võtab kindlasti tempot maha. Arvatavasti sellest ongi pärit ütlus: „Peatu, et tunda lillelõhna”.
d) Vaimsus. Kui südant täidab armastus ja tänu, siis ei leidu naljalt asja, mis võiks sulle närvidele käia. Vaimsed või usklikud inimesed on tavaliselt vähem haavatavad maistele stressoritele, sest nad usuvad, et kõik laabub parimal moel. Selle asemel et higistada argielu tühiste pisiasjade pärast, lasevad nad usaldavalt „lahti”. See ei tähenda, et nad alluksid pimedalt teiste inimeste diktaadile. Vaimse tee leidnud inimeste hulgas on mõned maailma kõige edukamad inimesed.
Kõiki nelja stressi vähendavat elementi – liikumine, lõbutsemine, looduses viibimine ja vaimsus – saab omavahel edukalt kombineerida. Näiteks, kui lisada looduses liikumisele meditatsioon või palvetamine, siis tekitab see uskumatu positiivsete mõtete ja energia puhangu. Kui enesetunne on suurepärane, siis kaob igatsus toidu järele.
Veereva-lumepalli-efekti stiilis sööja – mana silme ette mäest alla veerev lumepall, mis üha kiirust ja suurust kasvatab. Nüüd kujutad ette lumepalliefekti stiilis söömist. Sedalaadi sööja otsustavus tervisliku toitumise juurde jääda ja sportida kõigub ühest äärmusest teise. Lugu Brendast illustreerib lumepalliefekti stiilis söömisega kaasnevat võitlust.
Eelmise aasta detsembris vaatas Brenda endast tehtud fotot jõulukuuse kõrval ning see tekitas temas õudu. „Oh, jumal! Vaata, kui paks ma välja näen!” hüüdis ta ja võttis sealsamas vastu tõotuse uuel aastal kaalust alla võtta.
Vahetult pärast pühi oli Brenda väga motiveeritud tervislikku toitu sööma, nii et tema õhtusöögid koosnesid nahata kanarinnakust, rasvavaba kastmega salatist ja aurutatud riisist. Juba paari nädalaga oli 3 kilo kadunud. Siis aga jõudis kätte jaanuari keskpaik ja Brenda abikaasa otsustas pesapalli karikamängu puhul peo korraldada. Brenda pakkus end suupistete menüüd koostama. Pitsa küpsetamise, dipikastmete segamise ja teiste hõrgutiste valmistamise ajal tundis Brenda perenaisena kohustust pakutavat ka ise maitsta.
Pärast pidu rauges Brenda stiimul dieeti pidada. Ta maitses rasvaseid toite ning tema suu tahtis veel ja veel. Nii oli peagi õhtusöögiks nahata kanarinnaku asemel pool grillkana koos krõbeda nahaga. Rasvata kastmega salati vahetas välja kapsas paksu koorese kastme, saiakuubikute ja peekonitükkidega; ning aurutatud riisi asemel sõi Brenda praetud kartuleid, mis ujusid võis ja rõõsas koores.
Brenda meelest järgis ta ikka „dieedile omast” menüüd, mis koosnes kanast, salatist ja süsivesikute portsjonist. Brendat ei huvitanud enam, kas ta võtab kaalust alla või mitte, ja märkamatult olidki kaotatud kilod tagasi.
Veereva-lumepalli-efekti stiilis sööjate motivatsiooni tugevus on sageli kõikuv, sest kaalu ajendavad alandama välised tegurid. Nii nagu Brenda, kuulutavad seda tüüpi sööjad, et hakkavad dieeti pidama, ja see on vastuseks mingile välisele stiimulile, näiteks foto, abikaasa märkus või kitsaks jäänud teksased. Kuid välised motivatsiooniallikad ei suuda inspiratsiooni pidevalt tugevana hoida, ja nii ei teki söömisharjumustes püsivaid muutusi. Vaja on sisemist motivatsiooni, mis keskendub järgmistele tõdemustele:
• tervisliku toidu söömine annab meile lisaenergiat;
• toonuses lihased tekitavad hea enesetunde;
• liikumine aitab vähendada pingeid ja muresid;
• kui suhtud oma kehasse austusega, siis tõuseb ka sinu eneseväärikus;
• mis puutub kehakaalu, siis tegelikult loeb siin ainult üks arvamus – sinu enda arvamus.
Brenda must-valge lähenemine kaalulangetamisele muutis ta altiks kehakaalu ja motivatsiooni kõikumisele. Selle asemel et öelda: „Mul on valida, kas söön nagu siga või ei söö praktiliselt üldse,” oleks Brenda võinud valida vähemäärmusliku lähenemisviisi. Jah, mõõdukalt toitudes kulub kaalu alandamisele tõesti hoopis rohkem aega kui radikaalse dieediga, kuid pikemas perspektiivis ei teki siis järske kaalukõikumisi. Niisiis pole vaja endale peale СКАЧАТЬ