Kahe ilma vahel. Jüri Vilms

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ võtnud, see arvab nende teadete järele, et kokkutulnud asemikud raske südamega koju on läinud ja üks kildkond omavahel salaja otsuseid teinud. Kes aga Tartu koosolekul on olnud, see teab, et sellest omavahelisest nõupidamisest kõigi 43 seltsi tegelased osa võtsid ja otsused ühel häälel tegid.

      "Meie Aastasada" ja teised aga teavad ütelda, et need otsused rahva hääl ei ole.

      Võib-olla. Igalt inimeselt miljoni hulgast ei saa mitte küsida.

      Aga missuguste tõenduste varal kõnelevad "M. A." ja teised? Rahva tahtmine ei ole nende arvates mitte see, et: 1) kapital rahva valitseda saagu, 2) kool emakeelne olgu, ja 3) seaduse-eelnõu kõigile läbivaatamiseks ette pandagu.

      Koos olid 40 % seltsidest, nende otsus on teada. Enne koosolekut lehtedest loetud üksikute seltside otsused käivad sellega kokku. Teist laadi arvamist ei ole kuuldud.

      Aga see ei ole siiski "rahva hääl"…

      Selle järgi oleks siis rahva hääl: kapital ärgu saagu rahva valitseda, kool ärgu olgu emakeelne ja seaduse-eelnõu ärgu pandagu avalikule arvamisele läbivaatamiseks ette…

      Või ehk mitte? Aga missugune siis? Senikaua kui teie tehtud otsused rahva hääle vastaseks tunnistate ja oma "vaimus ilmutatud" rahva häält ei avalda, võib ainult seda arvata. Ja et Teie arvamine seaduse eeltöö kohta niisugune on, seda olete juba ka teadlikult näidanud.

      Ja kord võtab ehk keegi Tartus tehtud otsuse vastane riigivolikogus sõna ja ütleb: "Ettepandud eelnõu ei ole sugugi eesti rahva tahtmine, seda kõneleb see jagu eesti ajakirjandust, mille kandidaat eesti rahva saadikuna siin saalis istub ja mis sellepärast rahva häält paremini tunneb kui ligi pooled rahva asutatud seltside koosolekud. Ei ole aga rahva tahtmine see, et kapital tema kätte saaks, siis on praegune seisukord kõige soovitavam, sest teistsugust rahva tahtmist pole see osa ajakirjandusest mitte avaldanud." Ja sellel tulevasel eelnõu vastasel on täielik põhjus nii rääkida ja ta võib oma sõnu dokumentaalselt tõendada. Ja tõsise rahvakultuuri soovijad vaadaku pealt, kuidas "sotsiaalvabameelsed" ja rahvameelse saadiku "rahvameelsed" toetajad rahva paremat mõtet hauda aitavad kanda.

      "Salkkond inimesi koos…"

      Need saadikud olid vist sellepärast salkkond, et "Meie Aastasada" oma sabadega selle "salkkonna" kokkukutsuja ei olnud. Oo! Oleks tema kokkukutsuja olnud, küll nad siis juba rahva asemikud oleksid olnud.

      Ja nõnda on see meil ikka. Kui su poliitiline vastane midagi teeb, millega sa õieti leppida võiksid, siis ei tohi sa sellega mitte leppida. Käesolevate ridade kirjutaja on ühiskondlikes ja poliitilistes vaadetes koosoleku kokkukutsujate eesotsas seisjate vastane. Sellepärast ei või aga seda maha kiskuda, mis su vastase poolt õige on, mida sa ise ka õigeks pead pidama. Ei või seal vastu töötama hakata, kus asja pärast koos peab tõmbama.

      Siin ei olnud ühtegi salkkonda! Kõik, kes Tartusse olid tulnud, olid nõupidamisel. Rohkem seltsisid kokku saada on vaevalt võimalik.

      Tehtud otsused on rahva hääl, rääkigu "Meie Aastasada" ja teised, mis tahes. Teistsuguseid otsuseid ja arvamisi pole kuskil kuuldud, kui sellel koosolekul tehtud.

      Nähtavasti on "Meie Aastasaja" meestel arvamine: "Kõik, millest meie vastased osa võtavad, on juba a priori rahva tahtmise vastu, sest meie pole seal eesotsas ja sellepärast: maha see!"

      Saagu aru, kes suudab, ja olgu nõus ka, kes suudab!

      "Salkkond" valis eelnõu väljatöötajateks täiesti lahkuminevate vaadetega mehed ja mitte ühest rühmast üksinda. 2

      Tühipaljas irisemine ja asjata närimine on meilgi verevaeseks jäänud.

      "M. A." kirjutab: "Ja missuguste südametega pidivad nad küll nüüd koju tagasi pöörama?"

      Ma ütlen: Missuguse südamega ja peaga on küll "Meie Aastasaja" juhtkirjanik need read kirjutanud!

      UUS KODANLIK ERAKOND

      Uus liit on Eestis loodud: "Ühiselu" ajalehtede liit.

      Tallinna elanikud ei imesta liialt selle liidu üle. Iseäranis ei imesta vist need, kes Tallinna omavalitsuses ja avalikus elus keevat teeklaasivõitlust tunnevad. Siin on kuuldud, kuidas teatavalt poolt kellelegi avalikus elus surma ja hukatust ette kuulutatakse ja ootad, millal see hirmus hävitav jõud liikuma hakkab, mis vastase peab kaotama. Ootad aga asjata! Midagi ei tule. Ja siis kuuled: nemad on liitu astunud.

      Nii ei imesta meie ka siis, kui kuuleme, et Tallinna mehed uue liiduga suuremas stiilis maha on saanud.

      Mis meid sõna võtma sunnib, on need suured lubamised, tõotused ja ähvardused, mis selle liidu asutamise puhul liidu asutajate ja liikmete poolt avaldatakse.

      "Tallinna Teatajas" nr. 288 kirjutab liidu asutamise puhul n: "Kõige suuremad jõud hakkavad meie avalikus elus alles nüüd ennast liigutama."

      See on hüüd, mis mõtlema paneb. Missugused on siis need kõige suuremad jõud, mis siiamaale maganud, alles nüüd ennast liigutama hakkavad?

      Selgelt pole seda välja üteldud, sest selgus seob sidemetega, mida ehk pärast raske lahendada.

      Kuid meil on "Tallinna Teatajas" nr. 283 ilmunud juhtkiri ""Ühiselu" ajalehtede liit" ees, mille autoriks nähtavasti "kõige suuremate jõudude" juhatajat ennast 3 tuleb arvata.

      Selles juhtkirjas seletatakse, et meie avalik elu ei või enesele erakondade korralduste kuju võtta, sest selleks seisavad rasked välised takistused ees. Erakondade korralduste aset peavad avalikud voolud täitma, mille püüete kehastajaks ajakirjandus kõige sündsam. Selle sisuliselt õige põhjenduse järel üteldakse:

      "Meil ei oleks sugugi rohkem ajakirjanduse voolusid tarvis, kui meil arvatavasti poliitilisi erakondi võiks tärgata – ja neid võiks meil vististi kolm olla, nimelt kaks üksteist tasakaalus hoidvat nõndanimetatud kodanlikku erakonda ja üks mittekodanlik, töörahva erakond, mis mõne sotsialistliku lipu alla koguneb." Edasi: "Ühiselu" on algusest selle poole püüdnud, et asutuseks muutuda, mille kaudu teatava voolu väljaarendamiseks Eesti avalikus elus võiks ajalehtede liit kehaneda. Nüüd on see õige laialt juba teostatud."

      Edasi räägitakse võitlusest "Postimehega". Et aga "Postimees" teatud kindlat erakonda esindab, siis on selge, et üks nendest kodanlikest erakondadest, millest tsiteeritud juhtkirjas jutt, Eduerakond on. Ja selle teise peab siis nüüd see uus "Ühiselu" ajalehtede liit looma, nende oma arvamise järele "on see õige laialt juba teostatud".

      Selge, et uue erakonna loomine meie avalikus elus määratu tähtsusega sündmus on.

      Tekib aga küsimus: missugune on selle erakonna credo.

      Seda on raske ütelda, sest see pole isegi "kõige suuremate jõudude" juhatajal enesel selge.

      Tsiteeritud juhtkirjas loeme:

      "Ühiselu" ajalehtede liidu lähemate ülesannete seas leidub ka esitatava voolu tarvis programmi väljatöötamine, põhjendamine ja talle kindla kuju andmine." Nagu siit näha, on uue tulevase erakonna programm alles välja töötamata.

      See uus vool, mis iga silmapilk võivat kindlaks erakonnaks kujuneda, sünnib aga kahe meil juba tuntud ajakirjanduse voolu kokkusulamisest. Neist ühte kui teist lähemalt vaadates võiks ka oletusi teha uue voolu võimalikkude püüete kohta.

      Üheks СКАЧАТЬ