Sõjas ja armastuses. Boris Uxkulli päevaraamat Napoleoni ajastust. Jürgen-Detlev von Uexküll

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ teha. – Õrn kokkusaamine preili Claraga tasus mulle kogu igavuse, mida olin päeva jooksul kannatanud.

      7. juuni ■ Palavus on nii lämmatav, et isegi särgiväel võib kokku variseda; aga kõigel halval on ka hea külg. Suvi, nt see imeline aastaaeg, omab teatud eeliseid. Loodus, mis kõik need rikkused esile toob ja paljundab, on samal ajal loonud suured nuhtlused nagu putukad, äikese, kuumuse. Talv, mis näib meile algselt vaid igavust toovat, hüvitab selle inimeste seltskondlikumaks tegemisega, seega arenevad võimed, mida meil suvel pole. Nii on kõik siin maa peal segatud lõbu ja kibedusega. Õnnetused poleks nii rasked taluda, kui oleks teada, et sellele järgneb õnn; kui leppida selle elu kõigi olukordadega ja teada, et kõikvõimas käsi jagab head ja kurja õiglaselt, on end lihtsam trööstida; tuleb öelda Diderot’ „Jacques ja tema isanda” sõnadega: „Kõik on selles suures raamatus ülalpool kirja pandud; ja kõik läheb selles maailmas kõige paremini, kui ta nii tahab.” Pärast selle filosoofilise väite kirjapanemist mõtlesin ma, et on parem enam mitte kuuma üle kurta – ja ma ronisin täiesti pateetiliselt pööningule, pugesin ühte tühja tünni ja magasin selles kuni kella kaheksani.

      8. juuni. Kesköö ■ Ma ei mäleta, et oleksin kunagi kaunimat vaatemängu jälginud kui täna õhtul. Kell 7 oli taevas kaetud paksude mustade pilvedega, mis ähvardasid Vidzõt nagu metsikud kaljud orgu. Tugev tuuleiil, veel tugevama äikese eelkäija, keerutas kokku tolmusambaid ja pani puud metsas värisema. Siis puhkes äike. Taevas näis tules olevat. Välgud ristusid siksakkidena. Lõputuna tunduv kõu kajas mägedelt vastu… Minu vaim tõusis Looja poole ja imetles tema kohutavat jõudu. – Välgulöök, tugevam kui kõik ülejäänud, pani meie aknad värisema; kõik inimesed majas lõid risti ette. Meie pererahva nägudelt peegelduv hirm tegi mulle nalja, kuigi ka mul endal oli natuke hirm. Vähehaaval äike vaibus ja kell 10 tungis kuuvalgus oma pehmes selguses pilvede vahelt läbi.

      Kolmas peatükk

      BORODINO TAPATALGUD

      10. juunil annab Napoleon oma peakorteris Vilkaviškises Memeli (Neemeni) 23 ääres välja järgneva proklamatsiooni: „Teine Poola sõda on algamas! Esimene lõppes Friedlandis ning Tilsitis 24 vandus Venemaa igavest sõprust Prantsusmaaga ja sõda Inglismaa vastu. Nüüd murrab ta oma vannet ega taha selgitada oma kummalist käitumist enne kui prantsuse kotkad on taas üle Reini tagasi tõmbunud ja meie liitlased end meist lahti öelnud. Saatus on Venemaa kaasa haaranud, ettemääratus peab täide minema. Kas ta arvab, et me oleme mandunud? Kas me pole enam Austerlitzi sõdurid? Ta jätab meile vaid valiku au kaotamise ja sõja vahel. Siin ei saa olla kahtlusi. Olgu siis nii! Marsime siis nüüd, lähme üle Neemeni ja mängime sõda tema maadel. Teine Poola sõda lõpeb Prantsuse armeede jaoks kuulsusrikkamalt kui esimene, aga sellega saabuv rahu annab kindla garantii ja teeb lõpu kahjulikule mõjule, mida Venemaa on 50 aastat Euroopa asjades omanud.”

      Samal päeval kirjutab keiser Aleksander oma peakorteris Vilnos alla 15. mail parafeeritud rahulepingule Venemaa ja Türgi vahel. Õhtul osaleb ta ballil, mille kindral von Benningsen korraldab tema auks oma Zakreti lossis, poole tunni tee kaugusel Vilnost. Siin ballil sai Aleksander teate, et Napoleon on üle Memeli tulnud.

      Prantsuse kombineeritud armee koosneb (ilma sõjakäigu jooksul juurdetulnud üksusteta) rohkem kui 449 000 sõdurist, neist 80 000 ratsaväelast järgnevate ülemjuhatajate käsu all: 1. korpus, marssal Davout, Eckmühli vürst; 2. korpus, marssal Oudinot, Reggio hertsog; 3. korpus, marssal Ney, Elchingeni hertsog; 4. korpus, prints Eugéne de Beauharnais, Itaalia asekuningas; 5. korpus, vürst Poniatowski; 6. korpus, diviisikindral krahv Saint-Cyr (4. ja 6. korpus koosnes peamiselt baierlastest ja itaallastest); 7. korpus (saksid), diviisikindral krahv Reynier; 8. korpus (vestfaallased) diviisikindral krahv Vandamme; 9. korpus, marssal Victor,Belluno hertsog; 10. korpus, marssal Macdonald, Taranto hertsog (koos Preisi abikorpusega kindral Yorcki juhtimisel); Austria korpus, vürst zu Schwarzenberg; lisaks neli reserv-ratsaväekorpust, mida juhtisid diviisikindralid krahv Nansouty, Montbrun, Grouchy ja Latour-Maubourg. Koos sõjakäigu ajal liitunud üksuste, suure suurtükiväe, inseneripargi ja vooriga viibis sõjakäigu algusest peale Venemaa pinnal 610 058 meest, neist 270 000 liitlasvägedes.

      Napoleoni vastas seisab kolm armeed: Esimene Läänearmee Barclay de Tolly ja kindralite krahv von Wittgensteini, Bagawout’ 25 , Tutškovi, Šuvalovi, suurvürst Konstantini, Dohturovi, Uvarovi, parun Korffi ja krahv Pahleni juhtimisel; Teine Läänearmee vürst Bagrationi ülemjuhatusel ja talle alluvate kindralitega: Rajevski, Borozdin, krahv Vorontsov, parun Knorring, Sievers, Vassiltšikov, krahv Platov; reservarmee Tormassovi ülemjuhatusel ja tema kindralitega: Markov, Kamenski ja Lambert. Kokku 241 000 meest ilma Riia ja Dünaburgi kindlusevägedeta.

      Sõjanõukogu moodustasid keiser Aleksandri all kindralid Pfuel, Armfeld, Benningsen ja vürst Volkonski.

      Vägede paigutus on järgnev: Napoleon koos Davout, Oudinot, Ney, Beauharnais ja Murat’ga Kowno 26 vastas; paremal tiival: Poniatowski, Reynier ja Jérôme Bonaparte Grodno vastas; vasakul tiival: Macdonald koos Yorcki preislastega Tilsiti juures; vürst zu Schwarzenberg Bugi ääres Slonimi lähistel. Venelased Barclay de Tolly, Wittgensteini, Bagawout’, Tutškovi ja Šuvalovi juhtimisel piki Memelit Grodno juures, venelased Bagrationi, Dohturovi ja Pahleni juhtimisel Grodno ja Slonimi vahel, Platov Białystoki juures; keiser Aleksander kaardiväega Vilno juures.

      9., 10., 11. ja 12. juuni ■ Väga olulised põhjused takistasid mind päevikut pidamast; 9-ndal olin ma vahtkonnas, 10., 11. ja 12-ndal olin ma arestis! Saatus mängis mulle 9-nda õhtul kurja vingerpussi. Pärast seda, kui olin andnud käsu öörahuks, lasin oma sõduritel rivistuda, et neile napsi anda; kahjuks ma ei märganud, et üks mu kapralitest jõi liiga palju. Vaevalt oli ta välja vahetanud vahiposti suurvürsti rõdu juures, kui ta hakkas sõimama ja lärmama, nii et Tema Keiserlik Kõrgus, kes polnud veel voodisse läinud, välja tuli, et küsida, mida too ütles. Sõdur, kes vastas talle segaselt, lõpetas sellega, et ütles suurvürstile rumalusi. See võttis tal kraest kinni ja tõi otse minu juurde vahtkonnaruumi. See ootamatu ilmumine ehmatas mind väga, seda enam, et olin kiivri ja särbi maha võtnud, et puhkama heita. Pärast seda, kui ta oli mulle korraliku jutluse pidanud – mis hämmastas mind seda enam, et siiani polnud mulle midagi ette heidetud, pani ta mind aresti. Ma olin juba kaks päeva ära istunud, kui ootamatult saabus käsk kohe majutuspaikadest lahkuda, kuna vaenlane oli üle piiri tulnud. Olles väga rahul, et mu arest sel kombel lõppes, läksin oma eskadroni juurde tagasi, et oma väikesed asjad korda ajada. Jätsin hüvasti kõigi tuttavatega naabruskonnas. Vaid üks isik tundus mulle veidi kurvastavat, kõik ülejäänud näisid meie lahkumise üle pigem rõõmustavat.

      Dolgališki, 27 13. juuni ■ Me hakkasime kell 6 liikuma ja oleme siin bivakis. Esimest korda elus näen ma laagrit.

      14. juuni ■ Öö oli päris külm; seetõttu leidsin ma väikese hüti, kus ma praegu viibin. See peavari pole just liiga lõbus, aga ma arvasin, et on parem kuivalt õlgkatuse all lamada kui läbiligunenult lageda taeva all, kust ojadena vihma kallab. Igavus on aga nii suur, et peale magamaheitmise pole midagi teha.

      Milline rõõm! Just äsja nägin taas oma armsat Jakobit. Oh kui tore on säärases olukorras oma armsat venda taas kohata. Me veetsime päeva kõige meeldivamal kombel. Kui tore poiss ta ikka on. Alati heas tujus.

      15. juuni ■ Kaardiväekorpuse suur paraad. Swenziany28, väike kohake siit 30 versta kaugusel, koondab oma pinnal tuhandeid sõdureid, kes kõigist suundadest meie korpuse tugevduseks saabuvad. Siiani on seda juba 25 000 meest.

      17. ja 18. juuni СКАЧАТЬ