Sõjas ja armastuses. Boris Uxkulli päevaraamat Napoleoni ajastust. Jürgen-Detlev von Uexküll

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ koos oma allohvitseriga jala minema. Pori oli kohutav ja ilm vastik. Viimase piirini kurnatuna ja näljast piinatuna varisesin ma kolm korda kokku. Viimaks möödasõitva suurtükiväe poolt kahuri peale võetuna jõudsin rohkem surnu kui elavana siia kohale. Vaenlane, kes sooritab kiiruse imesid, on siit 6 miili kaugusel. Meie armee tõmbub hea positsiooni leidmiseks tagasi. Ma näen terveid perekondi jala ja hobustega mööda liikumas, neid verise sõja kuulutajaid, mis peagi kogu oma jõus puhkeb.

      Vidzõ, 19. juuni ■ Mis on sellest nii elavast ja asustatud linnast saanud? Kõik on tühi, vaevalt on tühjadel tänavatel näha mõnda juuti, kepile toetuvat rauka või mahajäetud last, kes oma vanemaid hüüab. Kurb vaatepilt, mis mind tõepoolest liigutas. Keiser ja peakorter jõudsid just kohale, oma käsu ma täitsin; täna õhtul pöördun tagasi oma polku.

      20. juuni ■ Bivakk. Esimest korda kuulen kauguses suurtükke. Milline kummaline sensatsioon. Millal kuuleme neid lähedalt?

      21. juuni ■ Meie bivakk on Vidzõ juures. Jakob on minu juures. Prantsuse armee on Swenzianys.

      22. juuni ■ Täna hommikul kell 7 oli alarm. Eelpostid olid käsivõitluses. Ligi 100 000-meheline armee marsib Düüna poole. See on üheaegselt harjumatu ja imposantne vaatepilt näha nii palju sõjamehi üheskoos, kes ühe isiku tahtele järgnevad, keda juhib distsipliin, kõik ühel meelel ja mõtlemas vaid ühte mõtet. Meie vägede hoiakut näha on imeline. Eelkõige jalavägi on suurepärane. – Peagi otsustab lahing meie saatuse – ja mõlema võimsa keisririigi saatuse – ja ka tuhandete meeste oma. Andku kõigevägevam meile võit, kuna õiglus on meiega. Näidaku venelaste vaprus ja patriootlikkus end kogu oma energiaga, et meie ei peaks oma tegevusele mõeldes punastama, nagu see oli kahjuks sõja ajal Preisimaal ja Austrias. Kui saatus peaks otsustama, et leian oma lõpu neil lagendikel, mis Venemaa pinda katavad ja peaks see päevaraamat kunagi mu vanemate kätte jõudma, palun ma neid tungivalt minu järgmised soovid täita:

      Minu mõlemad teenrid Fjodor ja Petruška enda juurde võtta. Minu kimlit hoida kuni tema elupäevade lõpuni. Minu võlad ära maksta, mis ulatuvad nimekirja põhjal 18 000 rublani. See nimekiri on mu paberite hulgas. Aga see näeb ehk liialt testamendi moodi välja. Ja seda teha ma ei taha; mulle meeldiks hoopis rohkem ellu jääda!

      23. juuni ■ See on arusaamatu! Miks lastakse meil ikka taganeda ilma lahingut vastu võtmata. Meie armee on ju nii arvukas. Me marssisime 50 versta. Meie öömaja on üks väike küla, mis kuulub krahv Manuzzile; see asub ilusas kohas. Krahv, kelle residents on siit kahe versta kaugusel, võttis keisri enda juures vastu. Tema ilusa arhitektuuriga loss asub künkal järve ääres ja on ümbritsetud metsadest ja mägedest, mis moodustavad ilusa amfiteatri. Inglise aias on suurepäraseid kohti; see kõik on väärt olema kuninga elukoht. Kõik see on varsti leekide roaks; prantslased, nagu meile räägitakse, paistavad oma marsil silma hirmsate julmustega, nad röövivad, purustavad, põletavad kõik, mis neile teele jääb. On kurb vaadata, kuidas talumehed oma peredega lahkuvad küladest, kus nad on sündinud. Aga mulle on kõige vastumeelsem näha seda, et ratsaväe hobused trambivad vilja täis põllud maha. Meie juures pole enam korda, niipalju kui see toiduaineid ja sööta puudutab. Igaüks võtab, mida ta leiab. See talumeeste ja aadlike laostumine kurvastab mind väga, kuigi viimased neist on selle vägagi ära teeninud, sest nende türannia on laialt teada.

      24. juuni ■ Kuumus on erakordne. Jakob tuli mulle külla; see hea poiss jagab enda viimast oma venna Borisiga, kes teda nii väga armastab. Me rääkisime möödunud ja tulevastest aegadest. Ta lahkus nüüd just hetke eest. Ma tahan seda päeva kasutada tuleviku jaoks jõu kogumiseks.

      25. juuni ■ Milline öö! Me lahkume külast keskööl. Tugev äike jälitas meid üle 35 versta. Ma olen kuni kontideni läbi ligunenud. Ma pidin kogu oma pesu ära vahetama. Olles end veidi kogunud, võrdlesin ma praegust situatsiooni ajaga Vidzõs, mida ma nimetasin väljakannatamatuks. Jumal teab, et inimene pole kunagi rahul. Ta loodab tulevikult kõike, aga see karistab teda tihti tema ahnuse eest… Need neli päeva olid palju hullemad kui kogu marss Peterburist Vidzõsse; ja kes ootas innukamalt seda nomaadielu kui mina. Kuidas mind küll piinab see, et ei tea midagi sellest, mis rindel toimub, pole uudiseid Tallinnast ja preili M-i käest, keda ma nii õrnalt armastan. Aga ma mõistan, et kirju pole võimalik saada, kuna ühendus on katkenud. – Minski kubermang on ilusam kui need teised, kust me läbi oleme läinud, aga rahva vaesus rõhub mind!

      Druja, 26. juuni ■ Meie laager on kohe selle linna lähedal. Ma kirjutan neid ridu küünis laterna valgel, mis on päris tuhm. Ümbritsetuna varjudest, katkestatuna vaid inimeste norskamisest, kes ringi ümber minu magavad, andun oma mõtetele. Laagrituli tasandikul, sõdurite laulud ja hobuste hirnumine on ebatavaline ümbruskond. Kindral jutustas meile hommikul ühe teistest äralõigatud ulaanide eskadroni kangelaslikust tegutsemisest. Nad tegid endale tee läbi kahe prantslaste rügemendi, kes kenasti maha raiuti. Platov on kohal koos 18 000 kasakaga!

      Valkopol, 27. juuni ■ Väike küla Düüna kaldal. Milline rõõm on supelda, kui ilm on väga palav. Öeldakse, et jääme siia mõneks ajaks. Taganemine peaks seega olema lõppenud. Armee on siit 8 versta kaugusel positsioonidel ja arjergard on meie juures. See positsioon, mille ma kiiruga üles joonistasin, on nii imposantne, et vaenlasel peaks olema võimatu seda forsseerida. Ma olen juba harjunud magama õlg- või lehtkatuse all, mille nimeks on vene keeles „šalašš”. On pea võimatu end mugavalt sisse seada, aga ma magan siiski päris hästi.

      28. juuni ■ Nii suure, ühte punkti kogutud armee ja nii suurepärase, korraldatud laagri vaatepilt koos kõigi erinevate imeliste üksustega on liiga ilus ja võimas selleks, et seda kirjeldada võiks.

      29. juuni ■ Jakob käib mul tihti külas. Kuidas läheb küll mu kallitel Tallinnas? Uudiseid pole; see ajab meeleheitele! Ohvitseride üksmeel, sõdurite hea meeleolu, kellel peaaegu puudub leib, on imeline. – Öörahu antakse suure tseremooniaga. Siis kohtuvad kõikide polkude ohvitserid muusikute juures, et üksteist näha ja rääkida ja kaarte mängida…

      Ma heidan alati kell 9 magama, pärast seda, kui olen ära söönud oma riisisupi, mis mulle väga maitseb, kuigi on tihti mage ja liha puudub. Tee on meie jaoks tõeline heategija. Ta soojendab ja toidab.

      30. juuni ■ Täna nägin ma esimest korda prantsuse vange; kui uhked nad küll on. Nad ei vasta isegi meie küsimustele! Kasakad võtavad pidevalt teatud hulga neid vangi. Paljud poola aadlikud said rangelt karistada, kuna olid ühenduses vaenlase armeega. Oldenburgi prints, kes oli nii sõbralik, et võttis kaasa ühe kirja Tallinna, oli minu vastu väga armulik. – Vaenlane on end niimoodi paigutanud, et meist kahelt poolt mööda minna.

      4. juulil annab Esimese Läänearmee ülemjuhataja Barclay de Tolly laagrist Drysa ääres järgmise proklamatsiooni prantsuse eelpostidele Düüna ääres: „Pidage meeles, kamraadid, et te olete nüüd 400 ljöö 29 kaugusel oma reservidest. Ärge laske end meie esimestest liigutustest petta, te tunnete venelasi liiga hästi selleks, et arvata meid põgenevat. Lahing võetakse vastu omal ajal, siis saab teie taganemine olema väga raske. Me hüüame teile kui kamraadidele: pöörduge massina tagasi! Ärge uskuge petlikke kõnesid, et te võitlete rahu eest: te võitlete ühe valitseja täitmatu auahnuse eest, kes ei taha rahu ja kes mängib oma mängu truude sõdurite verega: pöörduge tagasi oma kodumaale või leidke selle asemel pelgupaik Venemaal; unustage sõnad sundteenistus, nekrutivõtmine, maakaitseväe ja vasallikohused 30 ning kogu sõjaväeline türannia, kes ei lase teid hetkekski oma ikke alt vabaks.”

      Sakslastele Napoleoni armees suunab ülemjuhataja järgmise üleskutse: „Sakslased! Kui ka paljud teie kõrgemad seisused unustavad oma kohuse isamaa ees, siis on suurem enamik teie rahvast ausameelne, vapper ja türanniast tüdinud. Truud jumalale ja isamaale, järgnege isamaa ja au kutsele, nautige СКАЧАТЬ