Pereettevõtluse käsiraamat. Urmas Arumae

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ Austria majandus- ja poliitikateadlase Joseph Schumpeteri (1883–1950) ja Austria koolkonna töödel. Shumpeteri järgi muudetakse ideed või leiutised ettevõtluse kaudu uuendusteks. Austria päritolu Ameerika juhtimisteadlane, – konsultant ja olulisi juhtimisraamatuid kirjutanud Peter Ferdinand Drucker (1909–2005) peab ettevõtlust riski võtmiseks, sest ettevõtluses ollakse idee teostamise nimel nõus riskima oma karjääri ja rahalise kindustatusega, kulutades ebakindlale ettevõtmisele oma aega ja kapitali.

      Ettevõtluse mõistemääratlusi on muidugi teisigi.

      Pereettevõtluse lipulaevad

      Maailma vanim siiani tegutsev pereettevõte on ajakirja Family Business Magazine20 andmetel Jaapanis Osakas resideeriv ja ehitusvaldkonnaga tegelev Kongo Gumi, mis on asutatud aastal 578. Selles ei või päris kindel olla, sest Bloomberg Businessi artikli „The End of a 1,400-Year-Old Business” järgi saabus aastal 2006 Kongo Gumi kuulsusrikka tegevuse kuulsusetu lõpp. Jaapani suur ehitusettevõtja Takamatsu võttis võlgades Kongo Gumi üle ning muutis selle oma tütreks. Ka teine koht läheb Jaapanisse: Komatsus tegutseb aastal 718 asutatud majutusettevõtja Hoshi Ryokan, mida tuleb Bloomberg businessi artikli valguses pidada praegu vanimaks tegutsevaks pereettevõtteks. Kolmanda koha vääriline on Prantsusmaal Haute Goulaines’is aastast 1000 tegutsev veinimõis Château de Goulaine. Vanimad siiani tegutsevad Euroopa pereettevõtted, mis on asutatud 11.–14. sajandil, tegutsevad põhiliselt Itaalias, Saksamaal ja Prantsusmaal. 15.–17. sajandist tegutsevate pereettevõtete geograafia laieneb ka Ühendkuningriiki, Šveitsi ja Hispaaniasse.

      Vanim siiani tegutsev Ameerika pereettevõte on muusikariistu (taldrikud) tootev Zildjian Cymbal Co., mis asutati tegelikult Türgis Istanbulis (tollase nimega Konstantinoopol) aastal 1623. Perekond asus ümber Ameerikasse alles aastal 1909.

      Meile kõige lähem ülisoliidses eas pereettevõte asub Rootsis. Selleks on 1630. aastal asutatud Tällbergis toimetav majutusettevõtja Akerblads. See ettevõte on sama perekonna 21. põlvkonna omanduses ja juhtimise all.

      Pikaealisi pereettevõtteid iseloomustavad sellised tunnused nagu orienteeritus pikaajalisele ja stabiilsele kasvule, püsivale kaadrile, suurte riskide vältimisele ning kiire kasumi mittetaotlemisele, pere majanduslike huvide kaitsmisele ning töö kindlustamisele järeltulijatele (Miettinen ja Teder 2006).

      Tihti arvatakse, et pereettevõtted on väikesed ja keskmise suurusega äriühingud. Selle väite lükkab ümber fakt, et kolm suurimat on21: 1) Wal-Mart Stores, asutatud 1962, ca 1,4 milljonit töötajat, USA; 2) Ford Motor Co., asutatud 1903, ca 350 000 töötajat, USA ja 3) Samsung, asutatud 1938, ca 175 000 töötajat, Lõuna-Korea.

      Suurim Euroopa pereettevõte asub järjestuses viiendal kohal: Carrefour Group, asutatud 1959, ca 397 000 töötajat, Prantsusmaa.

      Meile lähim asub taas Rootsis ja on üldises pingereas suuruselt 50-s: Ikea, asutatud 1943, ca 76 000 töötajat.

      Eks pereettevõtteid liigitatakse lisaks eeltoodule veel muudegi tunnuste järgi, nagu nt Best Privately Held Family Companies jt. Käesoleva raamatu eesmärk ei ole kõiki võimalikke pereettevõtlust käsitlevaid edetabeleid põhjalikumalt käsitleda, kuid on ka üks väga erilised kriteeriumid kehtestanud „klubi” – The Henokiens22 (association of family and bicentenary companies)23. Tegemist on vähemalt 200-aastaste pereettevõtete assotsiatsiooniga, kuhu pääseb lisaks vanusekriteeriumile heas finantsseisus kaasaegne pereettevõte, mille enamusomanikust perekonna liige osaleb ettevõtte juhtimises vähemalt nõukogu tasemel.

      Kui juba eksklusiivsetest „klubidest” juttu tuli, ei saa jätta nimetamata „Õnneliku sperma klubi” („Lucky Sperm Club”), nagu Warren Buffett ennast ja oma järglasi (poeg Howard ja pojapoeg Howard Warren) naljatades nimetab. Selle väljendi puhul peetaksegi üldiselt silmas rikaste vanemate järglasi ning arvatakse, et need lapsed pole oma positsiooni ära teeninud. Buffetti järglaste puhul ei oska öelda, on nad oma positsiooni ära teeninud või mitte – „vana” Buffett soovib, et ta poeg jätkaks kui juhatuse esimees ja Buffetti ettevõtluskultuuri valvur.

      Buffett kui „kaubamärk” tähistab samuti edukat pereettevõtet. Economist (2014)24 kirjeldab Warren Buffetti kiindumust pereettevõtetesse, mis väljendub muu hulgas selles, et ta ostab neid kokku. Tema müügijutt pereettevõtete asutajatest osaluse müüjatele on: „Kui soovid pereettevõtet müüa ja samas säilitada oma ärikultuuri, on selleks pereettevõtte meile üleandmine turvalisim võimalus.” Tegemist on huvitava trendiga ja võimalusega eduka pereettevõtluse traditsiooni jätkamiseks teise perekonna omanduses. See fenomen tasuks eraldi uurimist. Siiski tuleb siinkohal asuda seisukohale, et sellise tehingu tulemusena katkeb ühe perekonna omanduses oleva pereettevõtte lugu ja algab uus narratiiv.

      Nimetan selle teema lõpetuseks ära ka meie põhjanaabrite lipulaevad: Kone, Lemminkäinen, Veho, Fazer, Uponor ning Rootsi Wallenbergi dünastiale kuuluvad pereettevõtted.

      Forbes25 tõi esile 15 suuri ettevõtteid pidavat Eesti pereettevõtet (Alexela Group, Abante, BLRT Grupp, Impala, Lenne, Mootor Grupp, Eesti Mereagentuur, Silikaat Grupp, Saaremaa Laevakompanii, Põldma Kaubandus, Revor Systems, T. R. Tamme Auto, M. V. Wool, Sangar ja Infotark), kelle pereettevõtteks kvalifitseerumise osas vaidlust ei ole. Siiski peaksime kaaluma, millist metoodikat me peaksime kasutama, et saaksime edaspidi oma pereettevõtteid rahvusvahelises kontekstis võrrelda.

      Pere

      Ka pere on sarnaselt ettevõtlusvabadusega põhiseadusega kaitstud, mistõttu võiks ju lihtsustatult järeldada, et pereettevõtlus kui selline omab põhiseaduslikku garantiid. Viimane väide per se on muidugi vaieldav.

      Põhiseaduse § 27 järgi on perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud. Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest.

      Seega tagab põhiseadus selle kommentaaride järgi perekonna kaitsmisel tõrjeõiguse, mis annab põhiõiguse kandjale õiguse oodata, et riik ei sekku tema perekonnaellu, ning kohustab riiki hoiduma perekonnaellu sekkumast. Kaitseala riivena on käsitatav perekonnaelu igasugune ebasoodne mõjutamine. Samuti sätestab põhiseaduse käsitletav paragrahv perekonna ja perekonnaelu erilise kaitse õiguse, mis tähendab õigust riigipoolsele kaitsele kolmandate isikute rünnete vastu, mis on suunatud perekonna vastu (õigus riigi positiivsele tegevusele).

      Tuleb rõhutada, et põhiseaduse § 27 lõikes 1 on sätestatud perekonna kui õigusinstituudi garantii. Põhiseadus kinnitab sellega, et perekond kui õigusinstituut peab olemas olema ja alles jääma. Seadusandja on sellest tulenevalt kohustatud looma eraõiguslikud regulatsioonid, mis võimaldavad ja tagavad perekonna kui õigusinstituudi olemasolu ja säilimise. Põhiseaduse § 27 lõikes 1 tagatud õigus on kõigi ja igaühe õigus, kusjuures selle sätte kaitse laieneb nii Eesti kodanikule kui ka Eestis viibivale välisriigi kodanikule ja kodakondsuseta isikule.26

      Põhiseadusliku perekonnaelu mõiste alla mahuvad suhted ametlikus abielus oleva mehe ja naise vahel. Arvestades inimestevaheliste suhete mitmekesisust tänapäeva ühiskonnas, pole siiski põhjendatud siduda põhiseaduslik perekonna mõiste üksnes ametliku abieluga. Riigikohus on pidanud perekonnaks ka sellist mehe ja naise perekondlikku kooselu, mis pole seaduses sätestatud tingimustel ja korras vormistatud27.

      Tänapäeval СКАЧАТЬ