Pereettevõtluse käsiraamat. Urmas Arumae
Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Pereettevõtluse käsiraamat - Urmas Arumae страница 4

Название: Pereettevõtluse käsiraamat

Автор: Urmas Arumae

Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU

Жанр: Самосовершенствование

Серия:

isbn: 9789949963119

isbn:

СКАЧАТЬ osalt aga õigustraditsioonist. Seetõttu kasutan teemakohaseid üld- ja põhimõisteid käesolevas raamatus suuremal või vähemal määral alljärgnevalt:

      • Ettevõtja (entrepreneur) – nii nagu äriseadustik (ÄS) sätestab: füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kellele kaupade müük või teenuste osutamine on püsiv tegevus (FIE), ning seaduses sätestatud äriühing (täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu.

      •  Ettevõte (enterprise) – nii nagu tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) sätestab ja VÕS täpsustab: majandusüksus, mille kaudu isik (ettevõtja – FIE või äriühing) tegutseb. Ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud.

      •  Ettevõtlus (entrepreneurship) – tegevus, mille eesmärk on kasumit taotlevate ettevõtjate asutamine, käigus hoidmine, arendamine ja laiendamine, ehk igasugune majandustegevus (majandamine), mille eesmärk on tulu saamine kauba tootmise ja teenuste osutamise teel.

      •  Pere (family) – ühises majapidamises elavate inimeste kogum, millesse peale perekonnaliikmete kuuluvad ka teenijad jt iseseisva majapidamiseta isikud.

      •  Perekond (family – inglise keeles ei tehta mõistetel pere ja perekond vahet) – inimeste kogum, kes on üksteisest või ühistest vanematest põlvnevad või üksteisega abielus või lapsendamise kaudu seotud ja kes harilikult elavad koos ühises majapidamises. Ka vanemaid ja nende loomulikke järglasi haarav eluühisus.

      •  Pereettevõtja (family entrepreneur – inglise keeles ei ole sellele otseselt vastavat terminit) on füüsiline isik, kes aktiivse ja ettevõtliku pereliikmena või koos teiste pereliikmetega võtab tulevase tulu lootuses riski ning asutab äriühingu või omandab osaluse äriühingus, mille tulemusena kuulub selles äriühingus perele enamusotsustusõigus ja õigus äriühingu valitsemises ja/või juhtimises osaleda. Ehk lihtsamalt – pereettevõtja on pereettevõtte omanik.

      „Pereettevõtjat” sellises tähenduses kasutab autor ka käeolevas raamatus.

      Autor peab juristina möönma, et kehtiva õiguse valguses on võimalik ka alternatiivne pereettevõtja mõistemääratlus. Pereettevõtja (family business; family firm) on kehtivast õigusest tuletatud mõiste ja tähendab ühe perekonna või suguvõsa liikmetele kuuluvat äriühingut (täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu) sõltumata tegevusalast (sh ka talupidamine põllumajandussaaduste tootmiseks).

      Kuna seaduses võib ette näha ka teisi äriühinguid, tasuks edaspidi kaaluda sellise äriühingu liigi nagu „pereühing” kasutuselevõttu, tähistamaks äriühingut, milles on nt valitsemise tasandil teatud erisusi võrreldes n-ö tavaäriühingutega.

      Nimetatud alternatiivset pereettevõtja mõistemääratlust autor raamatus ei kasuta.

      •  Pereettevõte (family business; family firm) tähendab ühe pere või suguvõsa ning selle liikmetele (pereettevõtjad) kuuluva äriühingu ühist tegutsemist4 ja koostoimimist – pereettevõte on perega lõimitud (integreeritud) äriühing. Pereettevõtte puhul on äriühingu enamusotsustusõigust tagav kapitali kontrollpakk selle pere või suguseltsi liikmete otseses või kaudses omanduses ning teatud arv selle pere liikmeid (pereettevõtjad) osaleb formaalses ühinguvalitsemises ja/või – juhtimises. Selle pere ettevõtlusküsimuste arutamiseks ja otsustamiseks on ellu kutsutud ja tööle rakendatud mitteformaalsed perevalitsemisorganid.

      „Pereettevõtet” sellises tähenduses kasutab autor ka käesolevas raamatus, rõhutades, et see hõlmab kamajandusüksust, mille kaudu pereettevõte tegutseb. Nii saab raamatu sihtrühm vaevata aru, millest on jutt.

      Ka siin peab autor juristina möönma, et kehtiva õiguse valguses on võimalik ka alternatiivne pereettevõtte mõistemääratlus.

      Pereettevõte (family enterprise5) on kehtivast õigusest tuletatud mõiste ja tähendab majandusüksust, mille kaudu perele kuuluv äriühing (pereettevõtja) tegutseb. Pereettevõttesse kuuluvad äriühingu majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas äriühinguga seotud lepingud.

      Nimetatud alternatiivset pereettevõtte mõistemääratlust autor raamatus ei kasuta.

      •  Pereettevõtlus (entrepreneurship – inglise keeles pole eraldi mõistet pereettevõtluse tähistamiseks) – ühe pere või suguseltsi tegevus pereliikmete (ja/või sugulaste) ja äritegevuse kombineerimisel, mille eesmärk on kasumit taotlevate ettevõtjate asutamine, valitsemine, käigus hoidmine, arendamine ja laiendamine tulu saamiseks kauba tootmise ja teenuste osutamise teel.

      •  Perefirma – seda mõistet raamatus ei kasutata, kuid selle all võiks mõista ühe perekonna või suguvõsa liikmetele kuuluvat pereettevõtte ärinime (st et kaubamärgina registreeritud ärinimi ehk firma ei kuulu äriühingule, vaid perekonna liikmetele).

      •  Füüsilisest isikust ettevõtja ehk FIE (sole proprietorship) – nii nagu ÄS sätestab: füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid (sh füüsiline isik, kellel vähemalt üks tegevusala kuulub põllumajandussaaduste tootmise alla ja kes selleks otstarbeks kasutab omaniku, kasutusvaldaja või rentnikuna talu – talupidaja) ning kelle puhul kaupade müük või teenuste osutamine on püsiv tegevus.

      •  Rikkus (wealth) – perekonna inim-, intellektuaalne ja finantskapital (Hughes Jr. 2004).

      •  Säilitamine (preservation) – dünaamiline pingutus, mis nõuab perekonna ülalpidamise ja säilitamise nimel kogu perekonna inim-, intellektuaalse ja finantskapitali elementide aktiivset rakendamist (Hughes Jr. 2004).

      •  Pikaealisus (long-term) – pikem periood kui sada aastat või perekonna neli sugupõlve (Hughes Jr. 2004).

      Alljärgnevalt mõnest käsitletud põhimõistest lähemalt.

      Pereettevõtlus

      Eestis võib kohata eksiarvamust, et pereettevõtete kuldaeg oli umbes 100 või enamgi aastat tagasi, mil põlvkondade kaupa sai taluniku pojast talunik, rätsepa pojast rätsep või kullassepa pojast kullassepp ja lapsed jätkasid isade äri. Tänapäeval on mobiilsus muidugi suurem, kuid pereettevõtted pole kuhugi kadunud, vaid moodustavad paljudes riikides ettevõtjate enamuse (Miettinen ja Teder 2006).

      Tava ja moraal kui „isade pärandi” hoidmine

      Eeltoodud autorite viide 100 aasta tagusele ajale annab hea võimaluse meenutada selliseid muu hulgas ka pereettevõtlusega seotud mõisteid nagu tava ja moraal, mida nimetatakse ka õiguse eelastmeteks. Teen seda alljärgnevalt, toetudes ühele oma EBS-i äriõiguse loengute tarvis koostatud loengukonspektile (Arumäe 2012).

      Tava ja moraal ei ole kadunud ka tänapäeval – iga ajaga käivad kaasas omad tavad ja kombed. Inimkäitumine toimubki seaduste järgi ja kommete kohaselt. Tava võib määratleda kui kirjutamata seadust, СКАЧАТЬ



<p>4</p>

Oma olemuselt on tegemist pere ja perele kuuluva äriühingu vahelise seltsinguga VÕS-i § 580 mõttes, kuna selle järgi kohustuvad seltsinglased tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga (vt nt perekonna harta, raamatu lisa 3) määratud viisil. Seltsinglased on kohustatud seltsingut kaitsma kahju tekkimise eest ja arvestama teiste seltsinglaste huvidega.

<p>5</p>

See ei ole selles mõttes õige ingliskeelne vaste, et ingliskeelne kogukond ei tee family business’il ja family enterprise’il suurt sisulist vahet.