Pereettevõtluse käsiraamat. Urmas Arumae

Чтение книги онлайн.

      Mikropereettevõttena tuleb käsitada ettevõtet (äriühingut), kus töötab kõige rohkem 9 töötajat ja mille aastabilansi kogumaht on kuni 2 mln eurot või aastakäive kuni 2 mln eurot. Selliseid on Eestis enamik.

      Üheks mikropereettevõtte n-ö alaliigiks võib pidada koduettevõtjat (home-based-business ehk HBB, varem nimetatud ka cottage industry), mida mõned autorid on nimetanud koduettevõtteks ja sellisena lausa pereettevõtte sünonüümiks. Sünonüümiga kindlasti tegemist ei ole – pereettevõtteks saab ükskõik kui suurt ettevõtet omavat äriühingut pidada siiski vaid siis, kui on tuvastatavad kõik pereettevõttele omased tunnused, ja see, kas pereettevõtte kontor on kodus või kuskil üüripinnal, ei oma seejuures mingit tähendust.

      Olgu vahemärkusena öeldud, et koduettevõtjat iseloomustavad vähemalt kaks tunnust: 1) töökoht on kodus ja 2) töötajateks on pereliige või pereliikmed ja n-ö võõrast tööjõudu ei kasutata. Selline ettevõtluse vorm sobib nt konsultantidele, raamatupidamisteenuse osutajatele, tõlkidele, arvuti abil teenuste osutajatele, ühemehe advokaadibüroo pidajale, aga miks ka mitte kingsepale, kellassepale, mööblirestauraatorile, väiksemat sorti talumajapidamistele jt. Meenutagem, et koduettevõtjana on garaažist alustanud Apple ja Helwett-Packard ning ka Jeff Bezos alustas Amazon.com-iga HBB-na.

      Autor koduettevõtlust käesolevas raamatus rohkem ei käsitle, kuna ei pea tegutsemise asukohta (kodu) pereettevõtluse eritunnuseks. Huvilistele soovitan selle kohta eestikeelseks lugemiseks Miettineni ja Tederi (2006) tööst lk 171–174.

      Eelmise (2014) aasta lõpus viidati meedias46 Rahandusministeeriumisoovile muuta 2015. aasta juulist raamatupidamisseadust nii, et muu hulgas luuakse uus ettevõtte liik – nanoettevõte.

      Iga nimetuse/mõiste puhul peaks jälgima, et see midagi ka tähendaks ja sobiks kehtivasse süsteemi. Detsimaaleesliide „nano” viitab millegile väga väikesele (n ehk „nano” kordaja on 10^-9 = 0,000 000 001). Seega peaks nanoettevõte olema mikroettevõttest väiksem. Aga kas saab olla kehtiva jaotuse puhul veel miski väiksem kui 0 töötajat ja aastabilansi kogumaht kuni 2 mln eurot või aastakäive kuni 2 mln eurot (seega kasvõi 1 euro). Just sellised parameetrid annab Euroopa Liidu Komisjon oma soovitustes47 mikroettevõttele. Sellest ei erineks nanoettevõtte puhul kavandatav kriteerium (ettevõtte, kelle aruandeaasta kohustused ei ole suuremad kui 50 protsenti omakapitalist; bilansimaht on kuni 175 000 eurot), kuna see oleks mikroettevõtte kuni 2 mln euro kriteeriumiga hõlmatud. Seega kvantitatiivsete kriteeriumide alusel on mikro- ja kavandatava nanoettevõtte vahel raske, kui mitte võimatu vahet teha.

      Tähelepanuväärne on ministeeriumi kavandatava mõiste „nanoettevõte” määratlemisel soov eristada nanoettevõtet teistest selle läbi, et nanoettevõttel (seaduses kasutatava termini järgi siis nanoettevõtjal) on üks osanik, kes on ka juhatuse liige. Seega ei räägi me sisuliselt enam ettevõtte kvantitatiivsetest parameetritest ja seeläbi sobitumisest Euroopa Liidu Komisjoni eelviidatud soovitustega, vaid muudatusest/täiendustest TsÜS §-s 25 lg 1 ning ÄS §-s 2 lg 1.

      Seadus ei keela senikehtivate (täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu) kõrvale uusi äriühingu liike ette näha. Siiski tundub sellel alusel (üks osanik, kes on ühtlasi ka juhatuse liige) äriühingut eraldi uueks liigiks nimetada avalikkusele kättesaadava informatsiooni põhjal küsitav. Kui seda siiski suudetakse veenvalt põhjendada, ei ole detsimaaleesliide „nano” (ega nt ka „mikro”) sobiv tähistama sellist uut äriühingu liiki – sobida võiks nt üheosaühing, ainuosaühing vms. Igatahes on seaduse muutjatel siin ainest, mille üle mõelda.

      Väikese pereettevõtte vastavad näitajad on 10–49 töötajat aastabilansi kogumahuga või aastakäibega 10 mln eurot, keskmisel ettevõtjal 50–249 töötajat aastabilansi kogumahuga 50 mln eurot või aastakäibega 43mln eurot ning suurettevõtjal töötajaid alates 250-st aastabilansi kogumahuga üle 50 mln euro või aastakäibega üle 43 mln euro. Nagu öeldud, vastab see Euroopa Liidu klassifikatsioonile.

      Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad (sh ka mikroettevõtjad – ka FIE-le ei ole uks suletud) on koondunud EVEA-sse, mille eesmärk on esindada ja kaitsta väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate huve ning tugevdada oma liikmete konkurentsivõimet. СКАЧАТЬ