Häkkerijaht. Taavi Kangur

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ üks-kaks-kolm ja seesama patrullauto, mida ta võpsikuvahelt enne nägi, ilmub paari minutiga tema juurde. Janek rapsas telefonil aku tagant ja tõmbas SIM-kaardi välja.

      Ta keeras maanteele ja sõitis Tallinna poole, jälgides kramplikult, et kiirus üle lubatu ei ulatuks. Varsti jõudis ta Aegviidu maanteesilla alt läbi. Jõelähtme ristis pööras ta kiriku poole. Mõttekas oli maanteelt kõrvale hoida. Õnneks olid ümbruskonna kruusateed noorena sadu kordi läbi sõidetud ja ta teadis täpselt, kuhu suundub. Läbi Jõelähtme, suunaga Ülgase pankranniku poole. Ülgase koobastest mööda, kaldast üles ja Maardusse. Sealt edasi saab juba Muugale ja Pirita kaudu kesklinna. Janek oli kindel, et sellel marsruudil teda ei oodata ega varitseta.

      Vaikselt kruusateed mööda logistades püüdis Janek välja mõelda oma järgmist käiku. Auto pidi ilmselt jätma mõnda kõrvalisse kohta. Aga kuhu minna? Koju oli ilmselt ohtlik suunduda, sest seal teda tõenäoliselt oodatakse. Miks Mart surnult onnis vedeles? Miks tema ellu jäeti? Kuidas saaks ta kindlaks teha, kes selle taga seisis? Vastused pidid peituma viimases töös. Algusest peale oli kõhutunne öelnud, et midagi oli mäda. Esiteks täiesti tundmatu kaitsetarkvara, siis see, et tal kuidagi poolkogemata õnnestus sinna sisse saada. Mart rääkis kliendist seekord teisiti. Janek proovis meenutada, mida sõber täpselt öelnud oli. Midagi taolist, et klient on parajalt segane, sest… sest ta kartis pealtkuulamist, jajah, õige küll – klient kartis pealtkuulamist nii palju, et oli Mardi kutsunud vanalinna St. Patrickusse, broneerinud spetsiaalselt kaminataguse laua. Seal ei levinud isegi mobiiltelefonid. Mart oli veel enne istumist silmanurgast märgata jõudnud, et klient libistas umbes diktofonisuuruse ekraaniga elektroonikajubina endale põuetaskusse. See oligi Mardi algselt väga sõnavalivaks ja ettevaatlikuks teinud. Jah! Nüüd teadis Janek, millest alustada. Hoolimata ohust pidi ta ikkagi kodust läbi sõitma. Kodus peidus oli Mardi salvestatud mälukaart. Nad püüdsid olla nii põhjalikud, kui oskasid. Enda seljataguse kaitsmiseks ja tellijate olemasolu tõestamiseks olid neil kõik viimased juhtumid salvestatud. Mart kandis nööpkaamerat ja mikrofoni. Niiviisi peaks tal olema võimalik kliendini jõuda. Kliendil peaks olema selge, kes nende firma või asutuse vastu nii palju huvi tundis, et mälupulk ette sööta. Siis oleks tal vähemalt midagigi käes, millega ennast üles anda. Ehk kaalutaks siis avaramat uurimist.

      Muuga ringil politseinikke nähes tõmbas Janek pea õlgade vahele, vähe puudus, et ta oleks ennast kõrvalistmele visanud. Tehtud lollus ajas närvi – just sellist reaktsiooni iga politseinik ootabki, et kohe patrullauto sappa keevitada. Janek vaatas kramplikult tahavaatepeeglisse, politseinik istus tõepoolest masinasse ja pööras talle järele. Janek vajutas sujuvalt gaasi, et mitte silmnähtavalt kiirendada, aga et ta jõuaks enne jälitajat pika kurvi taha peitu. Seal võis gaasipedaali vastu autopõhja litsuda.

      VI

      Aleksander tõusis ja vaatas kabineti ainsast aknast tänaval sagivaid inimesi. Sadanud vihm oli vanalinna tänavasillutise märjaks kastnud. Kivid läikisid, justkui oleks nad äsja paika pandud, mitte aastasadu tagasi. Tükk aega kiusatusega võidelnud alistus ta lõpuks: võttis kingad jalast, astus kirjutuslauale ja keeras laes olevalt tuletõrjeandurilt kaane maha ning lukustas seejärel kabinetiukse. Kuigi vaevalt andur reageerinuks või keegi loata kabinetti tunginuks, pidi mitu sammu ette vaatama. Aleksander avas kitsa õhuakna ja istus tugitooli, koukis rinnataskust sigareti ja süütas selle. Püüdlikult üritas ta suitsu akna vahelt välja puhuda, kuigi teadis, et pigihais jääb sellest hoolimata tükiks ajaks hõljuma. Nüüd sai ta mõelda. Öelgu nad, mis tahavad, aga nikotiin aitas probleemidele teise nurga alt läheneda. Aleksander sättis suitsu hoolikalt aknalauale, et põlev osa pisut üle ääre ulatas, astus laua juurde, võttis sealt paberi ja pastaka. Sigaret suunurgas, üks silm kinni, et toss silma ei läheks, visandas ta paberile skeemi.

      Kuidas oli võimalik, et nii lihtne plaan kuradile lendas, mõtles Aleksander. Ta oli kavandades läbi mõelnud paljud võimalused ja alguses näis kõik vett pidavat. Kõike ette näha sai ainult jumal. Nüüd peab ta hakkama tagajärgi lappima. Üks inimene suri, nagu vaja, teine inimene aga lippas ringi ja seda polnud vaja. Kuigi jooksik oli kindlasti peamine kahtlusalune, eksisteeris siiski juuspeen võimalus, et tal õnnestub kuidagi konksu otsast lahti rabeleda. Asi oli liiga tõsine, et midagi juhuse hooleks jätta. Pealegi ei usaldanud Aleksander IT-friike, neis peitus midagi ettearvamatut. Istusid oma pesas nagu ämblikud võrgus ja tundsid iga varbaga, kui keegi kuskil nende valdusi riivas. Kahjuks olidki eelarvamused tõeks osutunud. Itijobu pani plehku, sest mingi maament ei saanud oma ülesandega hakkama. Või kurat teab, ehk virutati talle rahapakk pihku ja ta lasi kahtlustatava prostalt vabaks. Venemaal oleks viimane võimalus tõenäolisem olnud. Hea küll, olgu mis on, aga seda suppi pidi tema helpima. Ta peab välja mõtlema, kuidas oma nahk terveks jääks ja kõik otsad vette kaoksid. Muidugi teadis kogenud Aleksander kohe, mida tegema peab, aga oluline oli kaaluda esmapilgul ka täiesti absurdseid valikuvõimalusi.

      Pidi proovima välja uurida, kui palju õnnestus politseil infot korjata. Roman tegutses kindlasti väga korralikult, teda võis kahtlemata usaldada. Kuid enne ärakustumist võis arvutimees midagi näha. Võib-olla midagi enne ka, sest oli ta ju paljajalu samblas luurajat mänginud, enne kui söandas onni juurde tulla. Tegelikult toimetas ta kogu aeg Romanil peo peal. Siiski, millestki pidid kahtlused sündima.

      Aleksander vandus omaette. Nii kenasti alanud operatsioon oli vilega karile sõitnud. Lõpuks otsusele jõudnud, kustutas ta sigareti hoolikalt taldrikusse ja viskas koni prügikasti. Kaalunud veel hetke, rehmas ta endamisi käega. Võttis telefoni ja valis numbri.

      „Roman, kuule, üks asi on vaja ära teha. Astu minu juurest läbi.” Aleksander viskas toru hargile ja vilistas rõõmsalt, tegevusplaani selgumine ja tormi hajumine kruttis tuju heaks. Nüüd jääb Romani instrueerida ja hiljemalt õhtuks on kõik kenasti sirgeks aetud. Võib-olla oleks pidanud kohe mõlemad mehed ära koristama. See olnuks küll räpasem lahendus, aga vahel oli keerulise ja kontrollimatu plaani asemel mõistlik minna hoopis otse ja purustada pähkel haamriga.

•••

      Aleksander hüppas püsti ja avas ukse täpselt enne seda, kui Roman koputada jõudis. Vaadates teise hämmeldunud näkku, surus Aleksander muige maha. Las mõtleb, et mul on kuues meel, ega ma hakka seletama, et on olemas lihtsad tehnilised vahendid, mis inimeste liikumisest ette teatada oskavad.

      „Tule sisse! Istu!”

      Roman astus kindla ja rahuliku sammuga üle kabineti parkettpõranda ning istus. Pealtnäha ilmetute silmade tagant luges Aleksander välja mure. Eks kuuldused olid Romanini jõudnud. Muidugi ei saa teda milleski süüdistada – ta oli oma osa korralikult täitnud, kuid ilmselt mõtles mees, et võib-olla oleks pidanud sündmusi aimama ja ennetama.

      Aleksander lasi vaikusel koguneda. Psühholoogiliselt töötas iga venitatud sekund tema kasuks. Kurdistav vaikus surus Romani maha ja rõhutas veel enam muljet, et kõiges kandis süüd just tema. Aleksander köhatas, liigutas teetassi laual ühest käest teise, justkui kaaluks midagi. Siis tundis ta, et pinge oli saavutanud haripunkti. Edasine vaikimine oleks hakanud kahju tootma.

      „Roman, ma usaldan sind,” alustas Aleksander, „aga nüüd ma pean aruandesse kirjutama, mis siis ikkagi viltu läks.”

      Roman neelatas, mõeldes ilmselt, et palju lihtsam oli kedagi kirbul hoida ja päästikut litsuda kui kuiva õhuga kabinetis tolmu sisse ahmida.

      „Hea küll, ega midagi, mis sitasti, see uuesti.”

      Roman elavnes silmnähtavalt.

      „Lähed ja võtad seekord selle tüübi maha. Loodame, et nad väga põhjalikult uurima ei hakka. Näe, siin on tema aadress. Ma võin kihla vedada, et esimese asjana tormab ta koju. Ilmselt tuleb politsei ka teda sinna otsima. Neile ära jalgu jää! Ah jaa, enne kui temaga ühele poole saad, tuleb info üles leida. See teine tüüp küll kinnitas, et nad kustutasid, aga see on kahtlane. Sellised väikesed rotid jätavad endale alati koopia. СКАЧАТЬ