Kadunud riigid. Norman Davies

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ Ametlikult ja eufemistlikult nimetati seda remondibaasiks ning siin paiknenud flotilli SUBRON-14 ülesanne oli patrullida Atlandi ookeanil. Baasis oli ujuvdokk, suur abilaev, hulk puksiire ja pargaseid ning kuni kümme Polarise või Poseidoni klassi ballistiliste rakettidega relvastatud allveelaeva. Tänapäeval on baas jälle kuningliku mereväe käsutuses, ehkki nii mõnigi kahtleb, kas kauaks. Praegune Šotimaa valitsus on Šoti rahvusliku partei kontrolli all. Ja kui see erakond peaks võitma nende soovitatud referendumi täieliku iseseisvuse küsimuses, nõuaks ta ühe esimese asjana baasi sulgemist.72

      Praegusel industrialiseerimisjärgsel ajal võitleb Dumbarton ellujäämise nimel. Laevaehituse õitseaeg lõppes 1960. aastatel ja sellele pole senini leitud küllaldast asendust. Laevatehase mereäärne ala betoneeriti autoparklaks, omaaegsetesse hiiglaslikesse laohoonetesse on aga rajatud supermarketid. Nii mõneski Šotimaad tutvustavas turismijuhis linna isegi ei nimetata. Tööstuse allakäik tabas Leveni orgu varakult. Palju vabrikuid suleti juba enne 1939. aastat. Lakkamatu tööpuudus sünnitas eriti radikaalseid poliitikuid ja nii teenis see kant lisaks iseloomustusele „Punane Clydeside” ka lisahüüdnime Väike Moskva. 1950. aastatel püüti allakäinud piirkonda ära kasutada, rajades siia ülerahvastatud Glasgow jaoks elamuid. Nelikümmend ja viiskümmend aastat hiljem asuti uusi elurajoone rajama ka suurtesse räämas mõisakompleksidesse, nagu näiteks Ida-Ballochisse Mill of Haldane’i.

      Elu sai uue tõuke siis, kui Dumbartoni kolis Šotimaa juhtivaid viskitootjaid, et leida rakendust laevatehaste töötutele töölistele. George Ballantine’s Finest on üks maailma populaarsemaid ja tuntuimaid seguviskisid. Igal selle pudelil on kirjas: „Täisküps parima kvaliteediga Šoti viski”, „George Ballantine & Son, asutatud 1827. aastal Šotimaal” ja „Kadunud kuninganna Victoria ja kadunud kuningas Edward VII loal”. Olenevalt sihtriigist on sellel veel täiendav tekst: „Finest Skotská Whisky” või „Whisky Szkocka 40 % obj.” või „Finest Skót Whisky … Származasi Ország: Nagy Britannia (Skocia)”. Sildi alläärelt võib lugeda: „Villitud Šotimaal”, „Toodetud Šotimaal” ja „Allied Distillers Limited, Dumbarton G82 2SS”.73 Olgu tegu ükskõik missuguse keelega, kahtlust ei saa olla: see on Šotimaalt pärit Šoti viski.

      21. sajandi alguses on Dumbarton tõepoolest Šotimaal ja Šotimaa on osa Ühendkuningriigist. Nii pole olnud aga sugugi alati ega tarvitse olla ka tulevikus. Pruugib ainult ronida Dumbartoni kalju tippu ja hakata sajandeid loendama. Saja aasta eest oli Clydeside Briti impeeriumi tööstusettevõtteid teenindava linnastunud piirkonna tähtis ühendustee. Kahesaja aasta eest oli see sageli Põhja-Britanniaks hüütud piirkonna keskus, kus šotlaste mõju vähenes ja inglaste osatähtsus suurenes. Kolmesaja aasta eest oli see just sõlminud enneolematu põhiseadusliku liidu Inglismaaga. Neljasaja aasta eest valitses seda kuningas, kes oli hiljuti asunud Londonisse, aga jäi edasi Šotimaa monarhiks. Viiesaja aasta eest, vahetult enne Floddeni lahingut, oli see osa riigist, mis pidas end Inglismaaga võrdseks. Tuhande aasta eest, kuningas Macbethi ja teiste valitsemisajal, kuulus see ala riigile, kus tooni andis gaeli keel. Tuhat viissada aastat tagasi oli see osa niinimetatud Britannia Vana-Põhjalast.

      Dumbarton on inglise nimi ja tuletatud gaelikeelsest eelkäijast Dun Breteann, mis tähendab „Brittide kindlus”. See omakorda viitab rahvale, kes elas Clyde’i ääres ammu enne inglise keelt kõnelevate inimeste ja gaelide saabumist. Kui 1889. aastal moodustati siin tänapäevane krahvkond, siis taaselustati suurest autentsuspüüdlusest lähtudes nime vanem variant Dunbartonshire. (Krahvkond likvideeriti 1975. aastal, kui see liideti suurema Strathclyde’i piirkonnaga.)

      Sellest hoolimata on kõige rohkem just kaljuga seotud nimekuju jõudnud šoti emigrantide mälestuste kaudu kõikjale üle maailma. Üks Dumbarton on Lääne-Austraalias, teine Queenslandis, kolmas Uus-Meremaal ja neljas Kanadas New Brunswickis. Ameerika Ühendriikides on lugematu hulk Dumbartone: Marylandis, Virginias, Lõuna-Carolinas, Louisianas, Wisconsinis … Veel leiame Dumbarton Oaksi Washingtoni föderaalringkonnast, Dumbarton Village’i Texase osariigist Houstonist, üle San Francisco lahe viib Dumbartoni sild, pealinna föderaalringkonnas Georgetownis on Dumbartoni kirik, Baltimore’is tegutseb Dumbartoni kool ja Illinois’ osariigis Dumbartoni kolledž. Ameerika kodusõja ajal võttis USA merevägi kord kinni konföderatsiooni laeva nimega Dumbarton, Briti kuninglikul mereväel oli kalapüügi kaitselaev HMS Dumbarton Castle. Ühe Dunbartoni leiate New Hampshire’ist.74

      Võib arutleda selle üle, kui palju dumbartonlasi teab, kuidas kõik algas. Vähemalt neile võib olla tähtis teada, et Dumbarton pole kaugeltki alati olnud moodsa metropoli väike satelliit. Siin, Lennoxi klanni algsel kodumaal kujunes Levanachi ehk Leveni oru viljakate põllumaade toel suure ja võimsa riigi pealinn. Tõepoolest, siin on olnud ka kuningate residents.

II

      Ainult vähe tänapäeva ajaloolasi räägib „pimedast keskajast”. Teades, et selle väljendi mõtles 1330. aastatel välja vararenessansi luuletaja Petrarca, tundub ajaloolastele, et on ebaõiglane vastandada valgustatud antiikaega ja sellele järgnenud väidetavalt „vaimset pimeduseaega”.75 Briti ajaloos kasutatakse pimeda keskaja väljendit harva, kui jätta välja Rooma leegionide lahkumisele järgnenud kaks-kolm sajandit, mille kohta leidub eriti vähe allikaid. Tegu on täpselt selle ajaga, kui tegutses Kaljukuningriik.

      Seetõttu iseloomustab kogu perioodi suur selgusetus. On väga raske kokku panna korralikult seostatud lugu ja ajaloouurimused eksivad tihtipeale mõttespekulatsioonide paradiisi. Üksikud faktiteadmised on otsekui väikesed saarekesed keset valgete laikude ja segaste asjaolude ääretut ookeani. Napid allikad on tihtipeale kirjutatud mõnes eriti haruldases keeles, mida oskavad ainult vähesed spetsialistid. Kõik järeldused tasub jagada vaieldamatuteks (neid on väga vähe), deduktiivseteks, analoogial rajanevaiks või esialgseteks (neid on enamik).

      Samuti on siin tegu sügava probleemiga kallutatud propaganda näol. Briti saarte ja Iirimaa varane ajalugu on näinud vanade brittide, iiri gaelide, šotlaste, piktide ja germaani päritolu sisserändajatest anglosakside kisklemisi ellujäämise nimel. Nüüdisajal on mitmel nendest rühmadest oma entusiastlikud poolehoidjad. Inglased, kes moodustavad tooniandva enamuse, peavad tihtipeale – vähemalt rahva hulgas populaarses ajalookäsitluses – oma eelkäijate võitu ettemääratuks. Nad imetlevad imperialistidest roomlasi ja samastuvad anglosaksidega, aga põlgavad kelte. Eriti kõrgelt hindavad nad Beda Venerabilist, Northumbriast pärit germaanlast, keda nad nimetavad Auväärseks, aga nad ignoreerivad tema võistlejaid. Nad ei salli keltide allikaid, mida nad ei oska lugeda, ja heidavad need rutiinselt kõrvale kui vähetõenäolised või ebausaldusväärsed. Šotlased, kelle esivanemad jäid lõppude lõpuks peale Šotimaal, võivad olla täpselt sama enesekesksed. Tänapäeval leidub väga vähe Britannia Vana-Põhjala eestkõnelejaid.

      Seda terminit – mille kohta waleslased ütlevad Yr Hen Ogledd – tuleb selgitada. Vanad britid ehk need kümned hõimud, kes elasid kogu Suurbritannia territooriumil enne roomlaste vallutusi ja andsid saartele nime, tõrjuti pärast roomlaste lahkumist kõrvale või lahustusid nad teiste hulgas ning nende tooniandev osa unustati suurel määral. Nende kõige silmapaistvamad järeltulijad, kelle kohta inglise keeles öeldakse Welsh, st võõrad, elavad praegu kunagise kodumaa ühes nurgas, millele hiljem saabunud inglased andsid nime Wales ehk Võõraste Maa.76 Ent oli aeg, kui kõik oli teistmoodi. Pärast roomlaste lahkumist ja anglosakside sissetungi pidasid britid kõige kauem vastu kolmes piirkonnas. Ühes neist, nimelt tänapäeva Walesis, nad jäidki püsima. Kahes ülejäänus, praeguses Cornwallis ja Vana-Põhjalas nad seda ei suutnud. Siiski olid nad seal vägagi tugevasti esindatud ja pidasid sajandeid vastu. Kaljukuningriik oli kõige kauem säilinud osa vanade brittide tugialast Britannia põhjaosas ehk alal, millest aja jooksul kujunes Šotimaa.

      Seetõttu peaksime nähtavasti alustama vaieldamatust tõsiasjast. See kuningriik oli olemas. Selle lugu kajastub СКАЧАТЬ