Tapmisnimekiri. Frederick Forsyth

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ Christopher Kit Carson, mees, kes Curtise Shah-i-Koti lahingust välja tassis.

      Kolonel uuris Carsoni teenistuskäiku. Lahingukogemusega sõdur, kõrgharidus, arabist, keeletundja ja inimestekütt. Curtis sirutas käe telefoni järele.

      Kit Carson ei tahtnud merejalaväest uuesti ära minna, aga nagu eelmiselgi korral vaieldi selle üle temast kõrgemal tasemel ja asja otsustas käsk.

*

      Nädal hiljem astus ta Halli Rebase Virginia põhjaosas keset metsa püstitatud madalate kontorihoonete kompleksis asuvasse kabinetti ning märkas, et keppi toanurka jättes teda tervitama longanud mees kannab 75. skautrügemendi märki.

      „Mäletate mind veel?” küsis kolonel. Kit Carson meenutas lõikavat tuult, libedaid kive taldade all, maadligi suruvat raskust õlgadel ja kurnatust, mis pani tahtma siin ja praegu maha istuda ja surra.

      „Ammu pole kohtunud,” vastas ta.

      „Ma tean, et te ei taha merejalaväest ära tulla,” ütles Hall Rebane, „kuid mul on teid vaja. Muide, siin majas kõnetatakse üksteist vaid eesnime pidi. Teiste jaoks pole kolonelleitnant Carsonit enam olemas. Väljaspool seda asutust teab terve maailm teid nüüdsest vaid kui Jälitajat.”

      Järgmiste aastate jooksul oli Jälitaja üksi või koos abilistega aidanud tabada kuus oma riigi suurimat vaenlast. Pakistani taliib Baitullah Mehsud hukkus 2009. aastal Lõuna-Waziristanis farmihoonele tehtud droonirünnakus. Al-Qaeda asutaja ning 9/11 rünnaku rahastaja Abu al-Yazid kõrvaldati samasuguse droonirünnakuga 2010. aastal Pakistanis.

      Just tema tuvastas esimesena, et Al-Kuwaiti on bin Ladeni isiklik erisaadik. Luuredroonid jälitasid teda viimasel pikal sõidul läbi Pakistani, kuni mees kummalisel kombel ei pööranudki mägede poole, vaid läks teist teed Abbottabadi, isoleeritud kindlushoonesse.

      Siis oli veel Jeemeni päritolu USA kodanik Anwar al-Awlaki, kes pidas ingliskeelseid internetijutlusi. Tema leiti üles, sest ta kutsus ameeriklasest sõbra, džihadistide ajakirja Inspire toimetaja Samir Khani enda juurde Põhja-Jeemenisse. Oli veel al-Quso, keda jälitati, kuni leiti ta kodu Lõuna-Jeemenis. Droon tulistas Hellfire-tüüpi raketi mehe uneajal ta magamistoa aknast sisse.

      2014. aasta varakevadel hakkasid puud just lehte minema, kui Hall Rebane pani tema lauale presidendi allkirjaga otsimiskäsu, mille kuller hommikul otse Ovaalkabinetist oli toonud.

      „Jälitaja, siin on sulle veel üks internetioraator. Kummaline tüüp, sest tal pole nime ega nägu. Täiesti tabamatu. Tee temaga, mida heaks arvad. Küsi kõike, mida vähegi tahad. Saad kõik, mida käsu täitmiseks vajad.” Kolonel lonkas uksest välja.

      Toimik oli küll olemas, kuid väga õhuke. Esimese jutluse oli mees üles laadinud kahe aasta eest, üsna varsti pärast seda, kui esimene internetijutlustaja koos oma seltsimeestega 2011. aasta septembris Põhja-Jeemenis surma sai. Kui Awlaki, kes oli sündinud ja kasvanud New Mexicos, rääkis pigem ameerika aktsendiga, siis Jutlustaja kõne kõlas pigem britilikult.

      Kaks keeleanalüüsi laborit olid proovinud kõne järgi rääkija kodupaika kindlaks teha. Üks neist asub Marylandis Fort Meade’is, NSA peakorteri juures. Seal töötavad pealtkuulajad, kes suudavad kätte saada iga telefonikõne, faksi, e-kirja või raadioteate ükskõik millisest maailma paigast. Samuti tegelevad nad tuhandest keelest ja dialektist tõlkimisega ja koodimurdmisega.

      Teine labor kuulub armeele ning asub Arizonas Fort Huachucas. Mõlemas jõuti enam-vähem samale järeldusele. Peamiseks pakkumiseks oli kultuurses ja haritud perekonnas sündinud pakistanlane. Niisugune sõnalõppude neelamine, nagu Jutlustaja kõnedes, oli iseloomulik selles Briti koloonias räägitud keelele. Kuid tekkis üks probleem.

      Erinevalt katmata näoga esinenud Awlakist, ei näidanud uustulnuk kunagi oma välimust. Mehel oli peas traditsiooniline araabia shemagh, kuid ta oli rippuva otsa endale näo ette tõmmanud ja küljel kinnitanud. Näha oli üksnes kiiskavaid silmi. Lisaks oli raportis kirjas, et näo ette tõmmatud kangas võis kõnet moonutada ja seega põhines analüüsi tulemus peamiselt kõhutundel. Echelon ehk kogu maailma hääldusvarjundite tuvastamiseks loodud arvutiprogramm keeldus kõneleja päritolu kindlalt määramast.

      Jälitaja saatis laiali standardse, kõikidele agentuuridele ja teenistustele suunatud päringu, mis talle ka kõige tühisemad infokillud pidi kätte tooma. Päring läks kahekümnesse džihadismiga tegelevasse välismaa luureagentuuri. Esimesena saatis ta selle brittidele. Neil tuli eriti hoolikalt silm peal hoida. Britid valitsesid vanasti Pakistani ning neil oli seal ka praegu häid sidemeid. Briti välisluureteenistusel oli Islamabadis palju kontakte ning nad olid CIA-ga heal meelel nõus infot jagama. See sõnum jõudis iga nende agendini.

      Järgmiseks käiguks oli kõikide Jutlustaja džihaadi propageerivate videote vaatamine. Kahe aasta vältel küberruumi üles laetud jutluste kuulamiseks kulus palju tunde.

      Jutlustaja sõnum oli lihtne. Ilmselt just sõnumi lihtsuse tõttu oligi mees islamiusuliste radikaliseerimisel nii edukaks osutunud. Ta ütles kaamerasse, et hea moslem on vaid see, kes siiralt ja kogu hingest armastab Allahit – õnnistatud olgu tema nimi – ja tema prohvetit Muhammadi – puhaku ta rahus. Sõnadest üksi ei piisa. Tõeline usklik peaks tundma tõmmet ka tegude poole.

      Ainuõigeks teoks oleks nende karistamine, kes on Allahile ja tema rahvale, ülemaailmsele moslemite umma’le sõja kuulutanud. Sõja peasüüdlased olid Suur Saatan USA ja Väike Saatan Suurbritannia. Need kaks väärisid nii minevikus kui olevikus tehtud kurja eest taevalikku karistust.

      Jutlustaja kutsus vaatajaid üles oma plaanitud tegevusest mitte kellelegi rääkima, isegi mitte usukaaslastele. Isegi mošees võis olla reetureid, kes on valmis tõelise uskliku kuffar’i kulla eest maha müüma.

      Niisiis pidi tõeline usklik pöörduma tõelisesse islamisse omaenda vaimus ja täielikus vaikuses. Ta peaks palvetama üksi ning kuulama vaid Jutlustajat, kes teda õigele teele juhatab. Ja see üksainus õige tee toob uskmatutele teenitud karistuse.

      Ta ütles, et oma plaane pole mõtet liiga keeruliseks ajada. Pommi valmistamiseks vajalike kemikaalide ost tooks kaasa üksnes tähelepanu ja liitlaste kaasamine üksnes reetmisvõimaluse. Uskmatute vanglad olid täis tõelisi islamiusklikke, keda oli pealt kuulatud, jälgitud, jälitatud või lähedaste poolt reedetud.

      Jutlustaja sõnumi lihtsus oli lausa surmav. Iga tõeline usklik pidi oma elupiirkonnas välja valima mõjuka kuffar’i ja tema põrgusse saatma, ise õige usklikuna Allahi õnnistusega igavesse paradiisi minnes.

      See oli Awlaki „Teeme ära!” filosoofia edasiarendus, kuid parema sõnastuse ja veenmisoskusega. Sõnumi lihtsus tegi enamiku raskeid otsuseid radikaali eest ise ära ning nõudis salastatust. Lisaks näitas äkkmõrvade järjest suurenev sagedus mõlemas sihtriigis, et isegi kui need jutlused suutsid veenda vaid murdosa ühest protsendist kuulajatest, koosneks ultraradikaalide vägi ikkagi tuhandetest moslemitest.

      Jälitaja uuris kõigilt USA ja Suurbritannia agentuuridelt, kuid ükski neist polnud kunagi moslemimaades kuulnud mainitavat kedagi Jutlustajat. See tiitel oli talle antud lääneriikides, kus ei osatud meest ühegi muu nimega nimetada. Samas pidi Jutlustaja olema kusagilt pärit, kusagil elanud, kusagilt oma jutlused internetti saatnud ja tal pidi olema ka nimi.

      Jälitaja oli veendunud, et vastused tema küsimustele peituvad küberruumis, kuid isegi Fort Meade’i parimad arvutieksperdid ei suutnud midagi leida. Kes tahes need jutlused võrku laadis, oskas failid jälitamatuna hoida. Jäi mulje, nagu oleks videod küberruumi laetud alguses ühest kohast ja siis teisest, sajast eri paigast kogu maailmas, millest viimane kui üks osutus lähemal uurimisel võltsiks.

      Jälitaja СКАЧАТЬ