Tapmisnimekiri. Frederick Forsyth

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ kohta, kuidas pärast tundide kaupa veatut inglise keelt kõneleva Lähis-Ida jutlustaja palvuste kuulamist tapetakse täiesti ootamatult mõni kohalik tähtsam kodanik.

      CIA, Riiklik Terrorismivastane Keskus ja Sisejulgeolekuministeerium olid asja juba käsile võtnud. Informeeritud sai viimane kui üks USA luureagentuur, kes kasvõi juhuslikult võis araabia terroristidega kokku puutuda, kuid ükski neist ei suutnud aidata. Kes see jutlustaja oli? Kust ta tuli? Kus ta oma jutlused salvestas? Ainult Jutlustajana identifitseeritav mees hakkas ohtlike isikute nimekirjas üha kõrgemale positsioonile kerkima.

      USA-s oli üle miljoni inimese hõlmav moslemi diasporaa. Need inimesed olid Lähis-Idast ja Kesk-Aasiast kas ise või koos oma vanematega välja rännanud. Jutlustaja ülikarmid džihaadijutlused ja üleskutsed anda Suurele Saatanale kas või üksainus hoop enne Allahi juurde igavesse õndsusse minekut leidsid nende seas laia kõlapinna.

      Viimaks jõudis Jutlustaja ka Ovaalkabineti teisipäevahommikustesse aruteludesse ja sealt edasi tapmisnimekirja.

*

      Inimesed leinavad erineval moel. Mõne jaoks tähendab siirast leina vaid hüsteeriline halamine. Teised vajuvad kõigi silme all vaikselt haledasse abitusse. Kolmandad poevad peitu nagu haavatud loomad, et seal oma valuga toime tulla.

      Kui pole lähedast sugulast või sõpra, leinavad need kolmandad täiesti üksinda ja nende pisaraid näevad vaid seinad. Kit Carson käis küll oma isa vanadekodus vaatamas, kuid ta töökoht oli Lejeune’is ning ta ei saanud pikalt külas olla.

      Tagasi baasi oma tühja kodusse jõudnud, mattis ta end töösse ja treenis oma keha viimse piirini, käies üksinda krossi jooksmas ja spordisaalis trenni tegemas, sest füüsiline valu summutas hingepiina. Ta treenis seni, kuni meditsiiniohvitser käskis koormust vähendada.

      Tema oli üks nendest, kes pani aluse sõjaväelise jälitusõppe programmile, millega õpetati merejalaväelastele jälitamist ja inimjahti metsas, kultuurmaastikul ja linnas. Põhimõtteks oli: mitte kunagi ära muutu saagiks, vaid ole kütt. Sel ajal kui Carson viibis Portsmouthis ja Lejeune’is, toimusid tähtsad sündmused.

      9/11 oli käivitanud suured muutused nii USA relvajõududes kui valitsusasutustes ja nüüd jälgiti ka vähimaid võimalikke Ühendriikide vastaseid ohte. Valvsus kippus paranoiaks kasvama. Selle tulemusena paisus luureteenistus plahvatuslikult. Varem oli USA-s kuusteist luureagentuuri, nüüd üle tuhande.

      2012. aasta andmete põhjal tegi salastatud tööd kaheksasada viiskümmend tuhat ameeriklast. Üle tuhande kahesaja valitsusasutuse ja kaks tuhat erafirmat töötasid rohkem kui kümnes tuhandes kohas ülisalajaste projektide kallal, mille ülesandeks oli terrorismivastane võitlus ja kodumaa kaitsmine.

      2001. aasta sündmuste järel võeti eesmärgiks, et agentuurid ei hoiaks kogutud informatsiooni vaid enda teada ega laseks niiviisi üheksateistkümnel fanaatikul turvaauke kasutades massimõrva korraldada. Kümme aastat hiljem majanduskriisi ajal oli seis umbes sama mis 2001. aastal. Enesekaitse masinavärk tootis aastas umbes viiskümmend tuhat ülisalajast raportit. Seda oli liiga palju, et neid kõiki oleks jõutud läbi lugeda, rääkimata mõistmisest, analüüsimisest, üldistamisest ja kokkuvõtete tegemisest. Ettekanded lihtsalt arhiveeriti.

      Kõige rohkem kasvas J-SOC ehk armee erioperatsioonide ühendväejuhatus. See oli vähetähtsa kaitsestruktuuriüksusena olemas juba enne 9/11 sündmusi. Kaks meest kasvatasid sellest maailma kõige suurema, agressiivsema ja ohtlikuma erasõjaväe.

      Erasõjaväeks nimetamine on täiesti omal kohal, sest tegemist on vaid isiklikult presidendile alluva üksusega. See võib pidada sõda ilma Kongressi nõusolekuta. Üksuse mitmemiljardiline eelarve koostatakse rahandusministeeriumi tülitamata ja see võib teid tappa, ilma et justiitsministeerium silmagi pilgutaks. Kõik on muidugi täiesti salastatud.

      J-SOC-i esimeseks ümberkujundajaks oli kaitseminister Donald Rumsfeld. See armutu ja võimuahne Washingtoni insaider kadestas CIA võimu ja privileege. Vastavalt põhikirjale andis agentuur aru üksnes presidendile, mitte Kongressile. SAD-i üksused võisid vaid direktori käsule toetudes salajasi ning surmavaid välismissioone täide viia. Just see oli tõeline võim, mille kaitseminister Rumsfeld kavatses oma käpa alla saada. Kuid Pentagon sõltus suuresti Kongressist ning selle piiramatutest võimalustest igale poole oma nina toppida.

      CIA direktori George Tenetiga võistlemiseks oli Rumsfeldil tarvis relva, mille kasutamist Kongress ei saaks kontrollida. Selleks relvaks sai põhjalikult reformitud J-SOC.

      President George W. Bushi nõusolekul laiendati J-SOC-i suurust, eelarvet ja volitusi tohutult. Sellele allutati kõik sõjaväe eriüksused, nagu SEAL Team Six, kes hiljem Osama bin Ladeni tappis, DELTA Force ehk Roheliste Barettide seast värvatud D-poisid, 75. skautrügement, Õhujõudude Erioperatsioonide Lennurügement, mille koosseisus olid Öised Kütid ja suure tegevusraadiusega helikopterid, ning paljud teised. Muu hulgas neelas J-SOC alla ka TOSA.

      2003. aasta suvel, kui Iraak veel piirist piirini sõjast lõõmas ning vaid vähesed märkasid muud, toimus kaks sündmust, mis viisid J-SOC-i reformimise lõpule. Esiteks määrati sellele uus komandör, kindral Stanley McChrystal. Kui keegi veel arvas, et J-SOC hakkab tegelema riigisiseste probleemidega, siis sellele valearusaamale tuli nüüd lõpp. Teiseks õnnestus kaitseminister Rumsfeldil 2003. aasta septembris saada presidendi toetus ja allkirjastatud täiteakt.

      Täiteakt ehk presidendi ainuotsusega vastu võetud seadus oli kaheksakümne lehekülje pikkune ja selle häguselt sõnastatud juriidilistesse sügavustesse oli põhimõtteliselt peidetud sõnum: tehke, mida heaks arvate.

      Umbes samal ajal sai läbi skautrügemendi lonkava koloneli Dale Curtise kosumiseks määratud palgaline puhkeaasta. Ta oli vasaku jala proteesiga nii hästi kohanenud, et lonkamist polnud peaaegu märgatagi. Kuid 75. skautrügement polnud koht proteesiga mehe jaoks. Tundus, et tema karjäär on läbi.

      Just nagu SEAL-id, ei jäta ka skautrügement omasid hätta. Ka kindral McChrystal oli skautrügemendist ning ta oli kolonel Curtisest kuulnud. Kindral oli just üle võtnud J-SOC-i juhtimise ning vajas TOSA pensionile läinud komandörile asendajat. TOSA komandör ei pidanud välioperatsioonidel osalema. Seda tööd sai teha kontorilaua tagant. Kohtumine oli lühike. Kolonel Curtis haaras pakutud võimalusest kinni.

      Kulissidetaguses maailmas on käibel ammune tarkus, et kui tahad midagi varjata, siis ära püüagi seda peita, sest nagunii nuhib ajakirjandus tõe välja. Asjale tuleb anda süütu nimi ja koostada surmigav töökirjeldus. TOSA tähendab Tehniliste Operatsioonide Tugikeskus. Asutuse nimes pole mainitud agentuuri ega administreerimist ega mingit muud juhtimist. Tugikeskus võib tähendada ühtviisi nii elektripirnide vahetamist kui Kolmanda Maailma tüütute poliitikute elimineerimist. Antud juhul kippus õigeks osutuma pigem see teine variant.

      TOSA oli olemas juba ammu enne 9/11 rünnakuid. Muuhulgas tabas see Colombia narkoparuni Pablo Escobari. Niisugune oligi selle asutuse töö. Kui muudmoodi hakkama ei saadud, tuli välja saata inimkütid. TOSA-sse kuulus vaid kakssada viiskümmend inimest ning see paiknes Virginia põhjaosas, maskeerituna toksiliste kemikaalide uurimisinstituudiks. Sellist asutust ei tahtnud keegi külastada.

      Et end veel rohkem salajas hoida, vahetati pidevalt nimesid. Kasutusel olid näiteks Grantor Shadow, Centra Spike, Torn Victor, Cemetery Wind ja Gray Fox10. Viimane nimi oli nii hea, et see jäetigi asutuse juhi koodnimeks. Kolonel Dale Curtis kadus ametissemääramisel ning temast sai Hall Rebane. Mõnda aega oli asutuse nimeks Luureteenistuse Tugikeskus, kuid sõna „luure” kippus tähelepanu tõmbama ja nimi vahetati Tehniliste Operatsioonide Tugikeskuse vastu.

      Hall Rebane oli ametis olnud juba kuus aastat, kui tema suurimaid saladusi teadev inimeseküttide juht läks erru ja kolis Montanasse palkmajja, et СКАЧАТЬ