Tapmisnimekiri. Frederick Forsyth

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ neli päeva, võttes elu Neil Robertsilt ja veel kuuelt ameeriklaselt.

      Kolm üksust olid abikutsujatele piisavalt lähedal. Briti SBS-i rühm tuli ühelt poolt ja SAD-i üksus teiselt poolt. Suurim appi tulnud väeosa oli 75. skautrügemendi pataljon.

      Ilm oli väga külm, temperatuur kõvasti alla nulli. Tuulest üles keerutatud lumi pani sõdurite silmad kipitama. Keegi ei suutnud mõista, kuidas araablased olid sellises pakases ellu suutnud jääda. Kuid nad olid elus ning valmis viimse veretilgani võitlema. Nad ei võtnud vange ning eeldasid vastaselt sama. Lahingus osalenud rääkisid hiljem, et vastased tulistasid neid kivide vahelt, salakoobastest ja peidetud kuulipildujapesadest.

      Iga veteran võib tunnistada, et lahingud muutuvad kiiresti kaoseks ning Shah-i-Kot oli selles osas eriti kärme. Üksused sattusid peaväest ning sõdurid omakorda üksustest lahku. Kit Carson avastas äkki, et on jäisel pinnal tuiskava lume sees ihuüksi.

      Ta nägi umbes neljakümne jardi kaugusel kaasmaalast, kes oli samuti omapäi jäänud. Tegu oli kindlasti ameeriklasega, sest ta kandis kiivrit, mitte turbanit. Pikas rüüs kogu ilmus justkui maa alt ning tulistas sõduri poole reaktiivgranaadi. Seekord see plahvatas, küll mitte ameeriklast tabades, vaid tema jalge ees lõhkedes. Carson nägi, kuidas mees pikali kukkus.

      Ta laskis raketimehe karabiinist maha. Veel kaks sööstsid Allah akbar karjudes tema poole. Ta võttis mõlemad rajalt maha, sealjuures teise vaid kuue jala kauguselt. Kaasmaalase juurde jõudes nägi ta, et too oli väga rängalt haavata saanud. Kuumalt ergav granaadikild oli mehe vasaku sääre praktiliselt läbi lõiganud. Lahingusaapas labajalg tolgendas vaid mõne kõõluse, soone ja nahariba küljes. Luud ei olnud näha. Šokis sõdur ei paistnud veel valu tundvat.

      Mõlema mehe välivormi kuued olid lumekihiga kaetud, kuid Carson nägi siiski skautrügemendi eraldusmärki. Ta proovis raadio abil väeosaga ühendust saada, kuid kuulis vaid kahinat. Siis tiris ta haavatul seljakoti seljast, avas meditsiinipauna ning süstis könti terve annuse morfiini.

      Haavatu hakkas valu tundma ning kiristas hambaid. Kuid morfiin mõjus ning mees vajus poolteadvusetusse olekusse. Carson teadis, et sinna jäädes hukkuvad nad mõlemad. Tuisupuhangute vahel oli nähtavus vaevu kakskümmend jardi. Ta ei näinud kedagi. Haavatud kaasmaalase turjale vinnanud, hakkas ta liikuma.

      Sealsest maastikust hullemat ei olnud maamunal olemas: jalapaksuse lumekihi all peitusid jalgpalli mõõtu libedad kivid, mille vahel võis kergesti jalaluu murda. Ta pidi kandma omaenda 180-naelast raskust, 60-naelast seljakotti ja siis veel 180-naelast sõdurit. Haavatu seljakoti jättis ta maha. Lisaks tuli tal tassida ka karabiini, granaate, laskemoona ja vett.

      Hiljem polnud tal aimugi, kui kaugele ta jõudis oma koorma surmaorust viia. Ühel hetkel lakkas morfiin mõjumast, nii et ta pani haavatu maha ning süstis talle ära oma morfiinivaru. Kulus terve igavik, enne kui ta kõrvu jõudis kopterimootori müra. Külmast tuimade sõrmedega võttis ta signaalraketi, kiskus selle hammastega lahti ning sihtis kõrgelt kostva müra poole.

      Blackhawk-tüüpi päästekopteri meeskond rääkis talle hiljem, et signaalrakett lendas kabiinist nii lähedalt mööda, et nad pidasid seda kopteri pihta tulistamiseks. Siis aga nägid nad all kaht lumemeest, üks neist kägarasse vajunud ja teine kätega vehkimas. Maanduda oli liiga ohtlik. Blackhawk rippus lumepinnast paari jala kõrgusel, kuni kaks mereväevelskrit haavatu kanderaamile kinnitasid ning pardale tõmbasid. Haavatu kaaslane vinnas end viimase jõuga kopterisse ning kaotas siis teadvuse.

      Blackhawk viis nad Kandahari, suurde USA õhuväebaasi, mida sel ajal alles ehitati, kuid haigla oli juba olemas. Skautrügemendi sõdur viidi kõigepealt triaaži9 ja sealt edasi intensiivravisse. Kit Carson arvas, et ei näe seda meest enam kunagi. Järgmisel päeval toimetas õhuvägi Skautrügemendi sõduri kanderaamil ja valuvaigisteid täis pumbatuna USA õhujõudude baasi Saksamaale Ramsteini, kus asus üks maailma parematest haiglatest.

      See sõdur oli kolonelleitnant Dale Curtis ning ta kaotas oma vasaku labajala. Jäset polnud kuidagi võimalik päästa. Arstidel jäi üle vaid granaadikillu alustatud amputatsioon lõpule viia. Mehe saatuseks sai protees jalaköndi otsas, kepi toel lonkamine ja Skautrügemendist lahkumine. Kui ta jälle reisida suutis, lennutati ta koju, Washingtoni lähistele Walter Reedi järelravi saama ja kunstjalaga harjuma. Major Kit Carson kohtus temaga uuesti alles palju aastaid hiljem.

      Kandahari CIA posti ülem küsis kõrgemalt käske ning Carson lennutati Dubaisse, kus agentuuril oli suur esindus. Ta oli selles piirkonnas esimene Shahi-Koti lahingut näinud isik ning pidi kogetu viimse üksikasjani ülemustele ette kandma. Kohal olid nii mereväe, merejalaväe kui ka CIA esindajad.

      Ohvitseride klubis kohtas ta eakaaslast, Dubai mereväebaasis teenivat mereväekomandöri. Nad sõid koos õhtust. Komandör teenis NCIS-is ehk USA mereväe kriminaaljuurdlusteenistuses.

      „Võiksid ju meile üle tulla, kui koju lähed,” pakkus mees.

      „Politseinikuks?” küsis Carson. „Pigem mitte, tänan pakkumast.”

      „Me oleme palju suurem organisatsioon, kui pealtnäha paistab,” seletas komandör. „Me ei tegele ainult hüppesse läinud madruste kantseldamisega. Meie uurida on tõsised kuriteod ja me püüame kurjategijaid, kes on miljoneid varastanud. Meil on araabiakeelsetes piirkondades kümme mereväebaasi. See oleks sulle paras väljakutse.”

      Viimane sõna otsustas asja. Merejalavägi oli alati mereväele lähedal seisnud. Lihtsalt töövaldkond muutuks avaramaks. Carson eeldas, et USA-sse tagasi jõudes hakkaks ta taas Langley büroo teises korpuses araabiakeelseid materjale analüüsima. Ta esitas avalduse NCIS-sse astumiseks ning võeti sinna kohe vastu.

      See aitas ta CIA-st välja ning pooleldi tagasi merejalaväe rüppe. Ta määrati Virginia osariiki Newport Newsi Portsmouthi, kus suur mereväehaigla kiiresti ka Susanile ameti leidis.

      Portsmouthis elades sai Kit tihedalt külastada oma ema, kes sel ajal rinnavähiga võitles. See tõbi viiski ta kolme aasta pärast hauda. Leseks jäänud kindral Carson läks erru ning sai niiviisi poja läheduses olla. Kindral kolis Virginia Beachi lähistel asuvasse pensionäride kommuuni, kus ta sai mängida oma armastatud golfi ja teiste sellele rannaribale kolinud erumerejalaväelastega veteranide õhtuid pidada.

      Kit Carson teenis NCIS-is neli aastat, mille jooksul leidis üles ja vahistas kümme tõsise kuriteoregistriga väejooksikut. 2006. aastal sai ta loa naasta merejalaväkke ning määrati kolonelleitnandina Põhja-Carolina osariiki Camp Lejeune’i. Kuid siis juhtus õnnetus. Virginiast mehe juurde sõites sai Kiti naine Susan maanteel vastassuunavööndisse kaldunud purjus juhi süül laupkokkupõrkes surma.

      Tänapäev

      Selle kuu kolmas veretöö toimus Floridas Orlandos ning ohvriks langes tähtis politseiametnik. Mees oli säraval kevadhommikul kodust väljumas ja kummardus parajasti autoust avama, kui talle selja tagant noaga südamesse löödi. Surmavalt haavatuna suutis ta ikkagi teenistusrelva võtta ja ründaja kahe lasuga tappa.

      Juurdlus tegi kindlaks, et noor mõrtsukas oli sündinud Somaalias, sai pagulasena asüüli ja töötas linna puhastusteenistuses.

      Kaastöötajad tunnistasid, et mees oli viimase kahe kuu jooksul muutunud endassetõmbunuks, eemalolevaks, tõredaks ja ameerika elulaadi kritiseerivaks. Prügivedajate meeskond oli teda lõpuks boikoteerima hakanud, sest temaga oli võimatu läbi saada. Arvati, et meelemuutus tuli igatsusest kodumaa järele.

      Kuid see polnud tegelik põhjus. Nagu mehe elukoha läbiotsimine näitas, tuli meelemuutus hoopiski internetipalvustest, mida üüriruumi perenaine oli mehe toast kuulnud. Ettekanne saadeti FBI СКАЧАТЬ