Tapmisnimekiri. Frederick Forsyth

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ eriüksuslaste kool Georgias ja sealt saadud haridus viis ta teenima Californiasse, kohta nimega Twentynine Palms.

      Kit Carson läks seal Õhk-Maa Võitluskeskusse, mida tunti „The Stumps”6

      nime all, ning sai teenistuskoha sinnasamasse 7. rügemendi 1. pataljoni. Siis juhtus nõnda, et 2. augustil 1990 ründas Saddam Hussein Kuveiti. USA merejalavägi läks uuesti sõtta ning leitnant Kit Carson oli nende ridades.

      1990

      Kui otsustati, et Saddam Husseini invasiooniga Kuveiti ei saa mingil juhul leppida, moodustati suur koalitsiooniarmee ja paigutati see piki Iraagi ja Saudi-Araabia kõrbes kulgevat piiri idas kuni Pärsia laheni ja läänes kuni Jordaania piirini.

      USA merejalaväest osalesid seal merejalaväe ekspeditsioonijõud kindral Walter Bloomeri juhtimisel. Nende koosseisus oli omakorda 1. merejalaväediviis, mida juhtis kindral Mike Myatt. Nooremleitnant Kit Carson oli temast käsuliinis väga palju allpool. Diviis paigutati koalitsioonivägede kõige idapoolsemasse punkti ning sellest paremale jäi vaid Pärsia lahe sinine vesi.

      Esimesel kuul, lämmatavalt kuumadel augustipäevadel, käis palavikuline ettevalmistustöö. Kogu diviis, selle soomukid ja kahurid tuli laevalt maha laadida ja paigutada määratud sektorisse laiali. Seni unisevõitu naftasadamasse Al-Jubaili saabus terve kaubalaevade armaada, et seal maha laadida terve USA diviisi relvastus, varustus ja toit. Kit Carson ei jõudnud enne septembrit oma tööintervjuule. Selle viis läbi õela keelega veteranist major, kes ilmselt oligi selles auastmes oma tegevteenistuse lõpetanud ega rõõmustanud oma karjääri üle.

      Major Dolan luges aeglaselt uue ohvitseri toimikut. Viimaks jäi talle midagi ebatavalist silma ja ta tõstis pilgu.

      „Te elasite lapsepõlves Londonis?”

      „Just nii, söör.”

      „Imelikud tüübid on seal.” Major Dolan lõpetas toimikuga tutvumise ja sulges kausta. „Meie läänepoolseks naabriks on Briti 7. soomusbrigaad. Nad nimetavad ennast Kõrberottideks. Nagu ma juba ütlesin, on nad imelikud. Kutsuvad omaenese sõdureid rottideks.”

      „Tegelikult mõtlevad nad selle all hüpikut, söör.”

      „Mis asja?”

      „Hüpikut. See on surikaadi moodi kõrbeloom. Nad võtsid selle nime Teises maailmasõjas Liibüa kõrbes võidelnud Rommeli eeskujul. Tema oli Kõrberebane. Hüpik on väiksem, kuid püüdmatu.”

      Major Dolanile kuuldu muljet ei avaldanud.

      „Minuga ei maksa ninatarka mängida, leitnant. Peame nende kõrberottidega asjad aetud saama. Teen kindral Myattile ettepaneku saata teid nende juurde sideohvitseriks. Vabalt.”

      Koalitsiooniväed passisid veel viis kuud kõrbes, enne kui liitlaste õhujõud saavutasid Iraagi armee võimsuse vähendamise poole võrra. Selline oli kindral Norman Schwarzkopfi tingimus rünnaku alustamiseks. Pärast oma saabumisest ette kandmist Briti kindralile Patrick Cordingleyle, kes juhatas 7. soomusbrigaadi, tegeles Kit Carson muude ülesannete kõrvalt kahe väeüksuse vahelise sidepidamisega.

      Väga vähesed ameerika sõdurid vaevusid saudide kohaliku kultuuri vastu huvi tundma või sellest lugu pidama. Carsoni loomupärane uudishimu tegi temast erandi. Ta leidis brittide hulgast kaks ohvitseri, kes pisut araabia keelt purssisid, ja õppis neilt mõned väljendid ära. Al-Jubailis käies kuulas ta viit päevast palvelekutset ning jälgis, kuidas pikkades rüüdes inimesed põlvili laskusid ja kuni palveaja lõpuni ikka ja jälle laubaga maad puudutasid.

      Kui tal oli vaja saudidega asju ajada, hakkas ta neid tervitama sõnadega Salaam aleikum, mis tähendas „rahu olgu teiega”, ja õppis tervitusele vastama Aleikum as-Salaam, mis tähendas, olgu rahu ka teiega. Ta märkas saudide üllatust selle üle, et võõramaalane vaevus neid kohalikus keeles tervitama, ja nende suhtumine muutus sõbralikuks.

      Kolm kuud hiljem kasvatati brittide brigaad diviisiks ja kindral Schwarzkopf paigutas nad kindral Myatti meelehärmiks kaugemale ida poole. Kui maaväed viimaks liikuma hakkasid, järgnes lühike, äge ja julm sõda. Briti Challenger II tüüpi tankid ja ameeriklaste Abramsid pühkisid Iraagi soomusmasinad oma teelt. Õhuruum oli juba mitu kuud varem võetud liitlaste täieliku kontrolli alla.

      Saddami jalaväe lauspommitasid USA B-52 tüüpi pommitajad kaevikutes puruks ja see andis lausa üksuste kaupa alla. USA merejalaväe osaks sai Kuveiti tungimine. Seal võeti nad rõõmuhõisetega vastu. Nemad lõpetasid ka sõja, jõudes Iraagi piirile ja peatudes seal, nagu ülemjuhatus käskis. Maapinnal kestis sõda ainult viis päeva.

      Küllap oli leitnant Kit Carson midagi õigesti teinud. 1991. aasta suvel kodumaale naasnud, usaldati talle kui pataljoni parimale leitnandile 81 mm mortiirirühm. Nagu tähtsamateks ülesanneteks määratud inimestel tavaks, tegi ta siis esimest, kuid mitte viimast korda midagi ebatavalist. Ta taotles Olmstedi stipendiumi ja sai selle. Küsimusele, miks nõnda, vastas noormees, et tahab minna Californias Monterey sõjaväebaasis asuvasse Kaitsejõudude Keeleõppeinstituuti. Kui täpsemalt uurima hakati, tunnistas ta, et tahab araabia keele ära õppida. See otsus muutis hiljem kogu ta elu.

      Mõnevõrra hämmeldunud ülemused lubasid tal minna. Esimese aasta Montereys õppis Kit Olmstedi stipendiumi toel, teiseks ja kolmandaks aga sai ta kaheaastase internitoetuse Kairos asuvasse Ameerika ülikooli. Seal avastas ta, et on koolis ainus merejalaväelane ja ainus mees, kes on päris lahingut näinud. Tema seal õppimise ajal, täpsemalt 26. veebruaril 1993 proovis jeemenlane Ramzi Yousef Manhattanil asuva Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornidest ühte õhku lasta. See ei läinud korda, ja kuigi riigiaparaat katsetusest suurt numbrit ei teinud, oli avapauk USA-vastaseks džihaadiks tehtud.

      Tol ajal ei liikunud uudised veel internetis, kuid leitnant Carson oli teispool Atlandi ookeani toimuva juurdlusega tänu raadiole kursis. Noormees oli ühteaegu imestunud ja segaduses. Viimaks helistas ta kõige targemale mehele Egiptuses, kellega oli tuttavaks saanud. Professor Khaled Abdulaziz oli Al-Azhari ülikooli õppejõud. See ülikool oli kogu islamimaailma üks tugevamaid koraaniõppe keskusi. Professor pidas mõnikord külalisõppejõuna Ameerika ülikoolis loenguid ning võttis noore ameeriklase Al-Azhari ülikoolilinnakus oma elupaigas vastu.

      „Miks nad niiviisi tegid?” küsis Kit Carson.

      „Sest nad vihkavad teid,” vastas eakas mees rahulikult.

      „Aga miks? Mida me neile halba oleme teinud?”

      „Neile isiklikult? Nende kodumaale? Nende perele? Mitte midagi. Dollareid olete jaganud. Kuid asi pole üldse selles. Terrorismi puhul ei loe see kunagi midagi. Olgu need Al-Fatah’ või Musta Septembri terroristid või mõni uus väidetavalt religioosne seltskond, kõige tähtsam on raev ja vihkamine. Sellele järgneb eneseõigustus. IRA jaoks on see patriotism, Punaste Brigaadide jaoks poliitika, džihaadi korraldajate jaoks usklikkus. Teeseldud usklikkus.”

      Professor keetis neile oma väikese gaasipliidi peal teed.

      „Kuid nad väidavad, et järgivad püha Koraani õpetusi. Nad kinnitavad, et järgivad prohvet Muhammadi. Nad ütlevad, et teenivad Allahit.”

      Vesi hakkas keema ning vana õpetlane naeratas. Ta oli märganud, et noormees nimetas Koraani pühaks. See oli küll viisakus, kuid siiski meeldiv.

      „Noormees, mina olen see, keda nimetatakse hafiz’iks. See tähendab inimest, kes on püha Koraani kõik 6236 värssi pähe õppinud. Erinevalt teie Piiblist, mille kirjutasid kokku mitusada autorit, on meie Koraani kirja pannud, СКАЧАТЬ