Oligarhid. Claes Ericson
Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Oligarhid - Claes Ericson страница 12

Название: Oligarhid

Автор: Claes Ericson

Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU

Жанр: История

Серия:

isbn: 9789949952694

isbn:

СКАЧАТЬ liiduga oli liitunud ka Orehhovo grupeering, mis oli üks kõige suuremaid ning eksisteeris alates perestroikast ja koosnes peamiselt noortest tugevatest sportlastest. Nõukogude spordikangelase päevad olid nüüd läbi, sest Venemaa võitis vähe medaleid ja tiitleid ning seega pühendasid noored „sportlased“ end nüüd jõutõstmise asemel sellistele tegevustele nagu näiteks narkootikumide salakaubavedu, „katuse“ pakkumine ja prostitutsioon. Nende juhiks oli „Sylvester“, kelle nimi oli inspireeritud Hollywoodi märulifilmide musklimehest Sylvester Stallonest. Sylvester oli nooremana olnud Mihhase Soln- tsevo sõpruskonna vihane vaenlane, kuid nüüd oli meeste ühiseks sooviks kõrvaldada tšetšeenide jõuk.

      „Suur maffiasõda“ puhkes täies mahus, kui snaiper lasi teadmata põhjustel ühe Moskva ööklubi ees 10. aprillil 1993 maha ühe maffiajõugu bossi. Tol aastal registreeriti peaaegu 30000 tapmist, kuid ilmselt oli neid rohkemgi. Veriseimad lahingud toimusid Moskvas, kuid intsidendid leidsid aset kõikides suuremates Venemaa linnades.

      Enamik tapmisi toimus eelnevalt kokkulepitud arveteklaarimise (razborki) käigus. Peaaegu iga päev teatas meedia surmavatest tulistamistest. Peale seda, kui Sylvester autopommiplahvatuse tagajärjel 1994 sügisel suri, lagunes Orehhovo kümneks väikeseks grupeeringuks. Nende mõju hakkas vaikselt kaduma ning paljud liikmed ühinesid Mihhase üha tugevamaks muutuva Solntsevo gängiga. Arveteklaarimiste ning seega ka riigis toime pandud mõrvade arv oli tasapisi langemas.

      Maffiasõjas ei kuulutatud kunagi välja ametlikku võitjat. Nii slaavi kui tšetšeeni grupeeringud olid saanud suuri kaotusi ja polnud jätkamiseks enam piisavalt tugevad. Võitjateks olid hoopis ärimehed, kes olid tihti tegutsenud grupeeringute vahetus läheduses ning neile katust maksnud. Nendel ärimeestel oli nüüd võimalus oma ettevõtteid arendada ilma, et nende ümber vihiseksid kuulid. Paljud neist kasvasid peagi nii võimsaks, et nad ei vajanud enam kiiresti mõjuvõimu kaotava maffia kaitset. Seetõttu tähendas vaherahu Venemaa esimesi aastaid iseloomustanud maffiagrupeeringute perioodi lõppu.

      Organiseeritud kuritegevus oli Venemaal siiski selleks, et jääda ning jätkas Venemaa majanduse halvamist muudel viisidel.

      SERGEI „MIHHAS“ MIHHAILOV: MAFFIAKUNINGAS

      „Me ei ole gängsterid, me oleme venelased.“

– Tsitaat filmist „Brat 2“

      Kaader 1999. aasta filmist „Brat 2“ („Vend 2“). Režissöör Aleksei Balabanovi film räägib sellest, kuidas Vene maffia üritab USAs kanda kinnitada ning põhineb osaliselt 1990ndate lõpus toimunud reaalsetel sündmustel.

      Sergei „Mihhas“ Mihhailov (sünd. 1958) kasvas üles keskkonnas, kus kuriteo sooritamist ei peetud tingimata kriminaalseks. Kaua aega olid tõelisteks kriminaalideks olnud korrumpeerunud politseiametnikud ja poliitikud. Kui sa seadust rikkusid, soovisid sa näidata enda vastumeelsust süsteemi vastu.

      Nooruses elatas Mihhas end olles kelner mitmes Moskva restoranis. 1980ndate Nõukogude Liidus olid palgad naeruväärsele väikesed ning peagi hülgas ta ausa elu ja valis tasuvama pisikuritegevuse tee. Mustal turul alustades sai ta tuntuks kui kaardihai. Tema õnn siiski pöördus ning 1984 arreteeriti ta varguse eest.

      Aeg trellide taga ei pannud Mihhast oma kriminaalkarjääri hülgama – hoopis vastupidi. Vanglas õppis ta uusi trikke ja brutaalsemat mõtteviisi riigi kõige kogenumatelt kriminaalidelt ning lõi väärtusliku tutvusvõrgustiku.

      Varsti peale vabadusse pääsemist asutas Mihhas Solntsevo vennaskonna, mis tegutses Solntsevos, maitsetus Edela-Moskva piirkonnas. Mihhas värbas selle liikmeid ühendades mitmeid „spordiklubisid“.

      Mihhas ignoreeris vorõ v zakone kirjutamata reegleid ja traditsioone. Sel viisil olid tema gängi liikmed seadusvastase ühenduse bespredel eelkäijateks, kus traditsioonid vahetas välja jõud ja võim. Distsipliini rikkumise eest oli karistuseks väljaheitmine või hullemal juhul surm.

      Mihhas nimetas ennast siiski ärimeheks. „Äri“ läks hästi ja vennaskond kasvas kuni Mihhas ja mitmed teised vennaskonna liikmed 1989. aastal arreteeriti, süüdistatuna bandiitluses (organiseeritud kuritegevuses). Mihhas oli vahi all 18 kuud, kuid vabastati peale seda, kui peamine tunnistaja keeldus tunnistusi andmast.

      Mihhase ees laius nüüd täiesti uus riik ning ta lõikas kiiresti kasu segadusest, mis peale Nõukogude Liidu lagunemist valitses. Varsti omas Solntsevo vennaskond kasiinosid, panku ning isegi üht Moskva lennuväljadest.

      Peale paari rasket aastat 1990ndate alguses, mis kulmineerus „suure maffiasõjaga“ 1993-1994, kui paljude grupeeringute juhid mõrvati või arreteeriti, tugevdas Solntsevo vennaskond Moskva allilmas oma haaret. Keegi ei kahelnud nende võimsaima ja kriminaalseima grupeeringu staatuses peale seda, kui nad olid lugematutes arveklaarimistes võitnud mitmeid teisi gänge.

      Neile ei saanud vastu isegi ametivõimud ning pealegi olid paljud ametnikud, kes maffia teele sattusid, juba pooli vahetanud. Omades sidemeid Moskva juhtivate ringkondadega, paistis vennaskond võitmatu. Tegevust ei juhitud enam hämaratest keldritest vaid eksklusiivsest kontorist Leninski prospektil.

      Mihhasel oli erakordne võim ning tema tegevus laienes peagi üle Venemaa piiride. Venemaa maffiablogi väitel oli tal erioperatsioonide üksus Miamis. See kujutas endast pidevas valmisolekus lahingubrigaadi, mis võis lennata just sinna, kuhu tarvis.

      Samal ajal soovis Mihhas tugevdada oma austatud ärimehe positsiooni. Võltspassi kasutades kolis ta aastal 1994 Iisraelisse ning aasta hiljem Šveitsi. Ta ostis Genfi lähedal lossi, tema kaks last käisid erakoolis ja mees soovis hakata elama rahulikumat elu.

      Kuid Šveitsi ametivõimudele ei meeldinud, et nende riik maffiabosse ligi tõmbas. Peale mitmes ülemaailmses tagaotsitavate kurjategijate nimekirjas figureerimist arreteeriti Mihhas 1996. aasta oktoobris Genfi lennuväljal. Tema vastu esitatud süüdistused puudutasid peamiselt rahapesu, kuid tema lossist leidis politsei läbiotsimise tulemusena kõike alates lutikatest kuni fiktiivsete firmade dokumentatsioonini.

      Venemaal tõendite leidmine osutus raskemaks, kuid kõige keerulisem oli siiski sundida tunnistajaid tunnistama. Hulk potentsiaalseid tunnistajaid olid langenud hirmutavate mõrvade ohvriks ning teised said pidevalt tapmisähvardusi. Kui Šveitsi kohus lõpuks ligi kaks aastat hiljem algas, toodi allesjäänud tunnistajad kohtusaali kuulikindlates vestides.

      Süüdistaja pidi leppima sellega, et süüdistab Mihhast mitmes väiksemas kuriteos, sealhulgas „kuulumises salajasse kriminaalsesse organisatsiooni“ ehk siis Solntsevo vennaskonda. Kui kohus lõpuks detsembris 1998 otsuse välja kuulutas, oli see sisuliselt õigeksmõistmine, välja arvatud süüdimõistmine kõige tähtsusetuimas. Mihhas oli pidevalt väitnud, et ta on ainult üks „lihtne ärimees“ ning tänas kohut öeldes „Te näitasite kogu maailmale, et selles riigis võib leida demokraatiat, seadusi ja õiglust“. Tegelikult peetakse seda otsust aga üheks kõige hullemaks seaduseväänamiseks, mis Šveitsi kohtus kunagi toimunud on. Kirsina tordil kaebas Mihhas Genfi kantoni tema vangisoleku aastate jooksul saamatajäänud tulu asjus kohtusse ja võitis.

      Aastal 1999 oli Mihhas jälle vaba mees ning samal aastal hinnati Solntsevo vennaskonna suuruseks üle maailma umbes 5000 liiget. Kuid vennaskond, nagu Venemaa maffia üldiselt, üha vähenes, kuna organiseeritud kuritegevus oli 2000ndail liikunud võimukoridoridesse. Mihhas on uudiste teemaks olnud järjest harvem, hoolimata sellest, et teda on seostatud mitmete kuritegudega USAs ja mujal.27

      KAPITALISMIS AKLIMATISEERUMINE

      „Mis vahe on rublal ja dollaril?“ „Umbes üks СКАЧАТЬ



<p>27</p>

Sergei Mihhailov on üks väheseid 1990-ndate kuulsatest maffialiidritest, kes on tänaseni elus. Ta ajab Moskvas siiani korralikku äri ning ajalehe Vedomosti väitel pälvis 2000-ndate lõpus isegi riikliku tänukirja Venemaa kindralstaabi luurepeavalitsuse (GRU) eriüksuse (sptesnaz) 60. juubeli tähistamise rahalise toetamise eest.