1
Esimene kommertspank endises NSV Liidus registreeriti 1988. aasta augustis, massiliselt hakati endise NSV Liidu alal kommertspanku avama 1989. aastal. Eestis on laialt levinud ekslik väide, et esimese kommertspangana sai NSV Liidu litsentsi Tartu Kommertspank (TKP) 1988. aasta septembris.Tegelikult andis NSV Liidu Riigipank (Gosbank) esimese kommertspanga litsentsi juba paar kuud varem pangale Sojuz, mis alustas tegevust Kasahstanis Tšimkendis. Enne TKP-d sai kommertspanga litsentsi ka tollases Leningradis pank Patent, mille õigusjärglane pank Viiking tegutseb Venemaal muide siiamaani. (Siin ja edaspidi sisutoimetaja märkused.)
2
KGB oli Nõukogude Liidus väga kardetud salaluureteenistus, mis kontrollis kümnete tuhandete agentide abil kõiki elualasid. Venekeelne lühend KGB tähendab eesti keeles Riiklikku Julgeoleku Komiteed.
3
Tuntud Vene ajakirjaniku Jevgeni Albatsi raamatu „KGB: riik riigis“ andmetel asutas KGB selle ettevõtte 1986. aastal selleks, et varjatult müüa Nõukogude relvi tundlikele ostjatele.
4
Parlamendi all peab autor silmas NSV Liidu rahvasaadikute kongressi.
5
Vene NFSV oli Nõukogude Liidu suurim liiduvabariik, tänase Venemaa Föderatsiooni eelkäija.
6
Tegelikult teatas Gorbatšov tagasiastumisest 25. detsembril, mitte 24. detsembril. Punalipp langetati Kremlis veel päev hiljem, 26. detsembril.
7
Kuulsa „Gulagi arhipelaagi“ autori saatis Nõukogude võim maalt välja 1974. aastal, kuid Nõukogude Liidu lagunedes ei naasnud ta kohe kodumaale, vaid alles 1994. aastal
8
Mitmed allikad väidavad, et nad tutvusid 1983. aastal. Mõlemad mehed töötasid siis majandusinstituutides, Gaidar Moskvas, Tšubais Leningradis.
9
Gaidari lahkumine Venemaa peaministri kt. kohalt 1992. aasta detsembris polnud siiski otseselt seotud Venemaa rubla kursi vabaks laskmisega. Gaidar viis ellu palju rahva seas ebapopulaarseid, aga üleminekuks turumajanduse jaoks hädavajalikke reforme. Kõik need reformid kokku mängisid rolli selles, et 1992. aasta detsembris oli Gaidari populaarsus juba niivõrd madal, et Jeltsin läks parlamendiga poliitilise kompromissele: Gaidari valitsusest lahkumise hinnaks oli riigiduuma heakskiit Venemaa uue põhiseaduse referendumi läbiviimiseks. Jeltsin oma lubaduse täitis, aga duuma mitte ning selle tulemuseks olid verised sündmused Moskvas 1993. aasta sügisel, kui Jeltsin andis käsu tankidest tulistada riigiduuma hoonet.
10
Tegelikult asutas Gaidar 1993. aastal poliitilise bloki Venemaa Valik, mis aasta hiljem muutus parteiks Venemaa Demokraatlik Valik. Paremjõudude Liit loodi alles 1999. aasta duumavalimisteks, kui mitu parempoolset parteid liitusid valimisliiduks. Samanimeline partei tekkis veel kaks aastat hiljem.
11
Tal tuvastati äge mürgitus ning ta oli haiglas kolm tundi teadvuseta. Mürgituse põhjus jäigi salapäraseks. Juhtum leidis palju kõlapinda, sest päev varem oli Londonis mürgitamise tagajärjel surnud FSB endine agent Aleksandr Litvinenko.
12
2006. aastal kirjutas Vene poliitikaajakiri Vlast, et kui erastamisvautšeri nominaalne väärtus oli 10 000 rubla, siis reaalselt võrdus selle väärtus kahe pudeli viina hinnaga, sõiduauto Volga aga maksis 1992. aasta lõpuks 3-4 miljonit rubla. Tollase kursi järgi oli Volga hind 7500-10 000 dollarit. Fraas „Kaks Volgat vautšeri eest“ muutus Venemaal peagi levinud ütluseks pettuse kohta.
13
Üldlevinud andmetel õnnestus Haršani fondil kokku osta 4,5 miljonit vautšerit ehk kolm protsenti kõigist vautšeritest. Lause, et paberitööstuse näol oli tegemist kaitserajatisega, on ebatäpne – tegelikult ümbritsesid ja ümbritsevad osaliselt siiani Solikamski paberitehast kaitsetööstuse ettevõtted ning seepärast oli ka paberitehasele ligipääs ainult lubade alusel, kuigi see ise polnud kinnine tehas.
14
Gaidari valitsusjuhi kohalt lahtilaskmise ajaks 1992. aasta lõpus oli nafta hind siiski 20 dollari kandis barreli eest. 15 dollari peale langes hind alles aasta peale Gaidari valitsusest lahkumist.
15
Tegelikult vabastas president Jeltsin Tšubaisi sellest ametist 1996. aasta jaanuaris, tuues ametlikuks põhjuseks võimupartei kehva esinemise 1995. aasta lõpus duumavalimistel. Hiljem läks seoses selle sündmusega käibele väga tuntud fraas „Kõiges on süüdi Tšubais!“. Seda ei öelnud aga Jeltsin, vaid see pandi Jeltsini suhu tollal väga populaarses poliitilises pilaprogrammis „Nukud“ (Kuklõ).
16
IMF – rahvusvaheline valuutafond
17
Tema taust Kommunistliku Partei peasekretärina ilmnes paljudel juhtudel selgelt.
18
Tegelikkuses oli vastupidi. Kõigepealt teatas Rutskoi aprillis, et tal on kastitäied kompromiteerivaid materjale valitsusliikmete kohta. Alles seejärel vabastas Jeltsin Rutskoi kõikidelt täiendavatelt ametikohtadelt ning septembris peatas ka tema volitused asepresidendina.
19
Ametlikel andmetel hukkus võimudevahelises konfliktis 21. septembrist kuni 5. oktoobrini 157 inimest ja 384 sai haavata, neist 124 hukkus kõige ägedama konflikti ajal 3. ja 4. oktoobril. Seejuures ei hukkunud ühtegi duumasaadikut.
20
Vene riigile kuulus alla poole Gazpromi aktsiatest, täpsemalt 38,37 protsenti, kuni 2004. aastani. President Putini korraldusel tõsteti riigi osalus Gazpromis 2006. aastaks 50 protsenti + ühe aktsiani.
21
Ilmselt peab autor silmas suurimat eraisiku varandust Venemaal.
22
Tänaseks on neist ainsana elus Alekperov, kes on endiselt Lukoili president ja suurim aktsionär. 2013. aastal hindas „Forbes“ teda rikkuselt Venemaal 5. inimeseks. Tšernomõrdin suri 2010. aastal, tema viimane amet oli Venemaa suursaadik Ukrainas. Vjahhirev suri 2013. aasta talvel. Peale Gazpromi juhi kohalt vallandamist 2001. aastal kaotas ta kiirelt oma mõju ning aktiivselt ta millegi olulisega enam ei tegelenud.
23
Teadaolevalt polnud Tšernomõrdinil tolleks ajaks siiski mingeid isiklikke huvisid Gazpromi gaasi vahendamisel välismaale.
24
Raske uskuda, et USA Luurekeskagentuur CIA käis üle kuulamas Venemaa peaministrit, kes Tšernomõrdin tollal oli. Viie miljardi dollari väide on aga ilmselt võetud sellest, et mõned aastad varem oli Gazpromi juhtkond saanud valitsuselt loa osta välja 30 protsenti Gazpromi aktsiatest nominaalhinnaga ehk 12 miljoni dollari eest. 1997. aastaks oli selle paketi turuhind viis miljardit dollarit, mille Le Monde millegipärast hindas Tšernomõrdini isiklikuks varanduseks. Tõenäoliselt võis see viis miljardit olla tol hetkel Gazpromi tippjuhtkonna ja nendega seotud isikute, kelle hulka Tšernomõrdin kahtlemata kuulus, kasum Gazpromi aktsiatest, kui nad oleksid need müünud.
25
Vanglaid Tšetšeenias ei suletud rahapuudusel, vaid kõigepealt hakati neist 1990-ndate algul massiliselt põgenema – valvurid lihtsalt osteti ära – , seejärel aga lõpetasid Tšetšeenia iseseisvuslased lihtsalt kõikide vanglate tegevused ja lasid vangid välja.
