Infoteadused teoorias ja praktikas. Sirje Virkus
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Infoteadused teoorias ja praktikas - Sirje Virkus страница 7
Название: Infoteadused teoorias ja praktikas
Автор: Sirje Virkus
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Техническая литература
isbn: 9789985588376
isbn:
5) infovajaduse mõõtmine on raske;
6) infovajadus jääb tihti väljendamata või seda väljendatakse vähesel määral;
7) infovajadus muutub seoses uue info lisandumisega.
Seega on infovajadus olemuselt muutuv: vajadus tekib, teiseneb ja kaob olukorra muutudes. Infovajadus on personaalne ja tekib lähtuvalt konkreetsest probleemist, ülesandest või kontekstist. Uue informatsiooni lisandumisel infovajadus muutub. Wilson (1981) märgib, et infovajadus ei ole inimese esmane vajadus, kuid kindlasti on see teisene ja kasvab välja põhivajadustest. Infovajadust mõjutavad infokasutajat ümbritsev keskkond, tema sotsiaalne roll ning isiklikud füsioloogilised (nt vajadus vee ja toidu järele), afektiivsed (nt vajadus tähelepanu järele) ja kognitiivsed (nt vajadus midagi uut õppida)seisundid.
Infovajaduse rahuldamine sõltub teadmistest infoallikate kohta, info hankimise ja infootsingu ning info kasutamise oskusest. Informatsiooni oskuslikku hankimist ja kasutamist nimetatakse infopädevuseks. Infopädevus on teadmised, oskused ja hoiakud informatsiooni tõhusaks leidmiseks, hindamiseks ja kasutamiseks. Infopädevus koosneb järgmistest komponentidest:
● infovajaduse äratundmine,
● sobilike infoallikate määratlemine,
● edukate infootsingu strateegiate kasutamine,
● infoallikate leidmine ja valik,
● informatsiooni ja infoallikate hindamine,
● leitud informatsiooni korrastamine,
● informatsiooni ja infoallikate kasutamine ülesannete täitmiseks ja probleemide lahendamiseks.
Briti infoteadlased Sheila Webber ja Bill Johnston (2000) on defineerinud infopädevust kui tõhusat ja eetilist infokäitumist:
Kokkuvõtlikult võib öelda, et info hankimise ja infootsingu käivitab infovajadus. Infokäitumine sisaldab nii aktiivset kui ka passiivset info hankimist ja kasutamist. Oskuslikku infokäitumist võib nimetada infopädevuseks.
1.4. Infojuhtimine, teadmusjuhtimine, teadmusringlus
Infojuhtimist ja teadmusjuhtimist peetakse nii infoteaduse osadeks, alldistsipliinideks kui ka iseseisvateks teadustegevuse ja praktika valdkondadeks.
Termin „infojuhtimine“ võeti kasutusele 1970. aastate keskel, kuigi on ka üksikuid termini varasema kasutamise juhtumeid. Infojuhtimise peamine eesmärk on tagada õige informatsioon õigel ajal ja kohas. Infojuhtimine (information management) keskendub informatsiooni tõhusale korraldusele ja haldamisele, kiirendab otsuste vastuvõtmise protsessi, lihtsustab muudatuste tegemist ning hoiab kokku aja- ja finantsressursse.
Infojuhtimine on keerukas valdkond, mida on mitmeti mõtestatud. Mõnel juhul on seda käsitletud ulatusliku ja kõikehaarava mõistena, mis sisaldab dokumendihaldust, teadmusjuhtimist, raamatukogujuhtimist jpm; teinekord on valdkonna fookus märksa kitsam.
Infojuhtimist võib käsitleda mitmest perspektiivist, näiteks rõhuasetusega inforessurssidel, tehnoloogial, organisatsiooni struktuuril jm. Bawden ja Robinson (2012) on eelistanud infojuhtimise laia käsitlust, mis sisaldab kõiki meetodeid, tehnikaid ja protsesse, mis võimaldavad infoteenuste pakkumist. Nende käsitlus hõlmab inforessursside, infotehnoloogia ja infosüsteemide juhtimist, dokumendihaldust, infosisu haldust ja teadmusjuhtimist.
Kanada uurija Chun Wei Choo (2002) infojuhtimise mudel käsitleb infojuhtimist kuue omavahel tihedalt seotud protsessina:
● infovajaduste määratlemine (identification of information needs),
● informatsiooni hankimine (information acquisition),
● informatsiooni korraldamine ja säilitamine (information organization and storage),
● infotoodete ja – teenuste arendamine (development of information products and services),
● informatsiooni vahendamine, edastamine ja jagamine (information distribution) ning
● informatsiooni kasutamine (information use) (vt joonis 1.3).
Infojuhtimine toetub organisatsiooni infopoliitikale, mis määrab
● informatsiooni kasutamise eesmärgid ja prioriteedid,
● infojuhtimissüsteemid,
● infojuhtimistehnoloogia,
● inforessursid ja nende juhtimise ressursid,
● infotegevuse ja teabe liikumise jälgimise ja hindamise kriteeriumid.
Joonis 1.3. Choo (2002: 24) infojuhtimise mudel ehk infojuhtimistsükkel
Austria Grazi Ülikooli uurija Christian Schlögl (2005) korraldas bibliomeetrilise uuringu, mille tulemusel eristusid selgelt kaks infojuhtimise suunda:
● infotehnoloogia juhtimine ehk tehnoloogiale orienteeritud infojuhtimine ja
● eksplitsiitse ja kodeeritud informatsiooni juhtimine ehk sisule orienteeritud infojuhtimine.
Esimese infojuhtimise suunaga tegeleb infosüsteemide juhtimine ja saksa keeleruumi riikides majandusinformaatika (Wirtschaftsinformatik). Teise suunaga tegelevad raamatukogu- ja infoteadus (library and information science) ning dokumendihaldus (record management).
Dokumendihalduse ja infoturbe protsessi hõlmavat valdkonda nimetatakse ka infohalduseks (information governance). Infohaldust võib käsitleda protsesside, rollide, põhimõtete, standardite ja mõõdikute kogumina, mis üheskoos tagavad informatsiooni tõhusa ja tulemusliku kasutamise ning seeläbi organisatsiooni eesmärkide täitmise.
Infojuhtimise olulisteks koostisosadeks on briti uurija Elizabeth Orna (2004) pidanud infovajaduse väljaselgitamist, info hankimist eri allikatest, info organiseerimist ja säilitamist kiire leitavuse ja kasutamise tagamiseks, otsuste vastuvõtmist toetavate infotoodete ja – teenuste arendamist, keskkonnaseiret, informatsiooni edastamist infovajajaile ja informatsiooni eesmärgipärast kasutamist. Info hankimise, säilitamise, edastamise ja kasutamise väljaselgitamiseks ja analüüsimiseks korraldatakse organisatsioonides infoaudit. Infoaudit teeb kindlaks, kas organisatsiooni missiooni ja eesmärkide täitmiseks vajalik infotegevuse korraldus ja auditi käigus saadud andmed on vastavuses. Infoauditit kirjeldatakse põhjalikumalt alapeatükkides 2.5.4 ja 3.4.3.
Seega lähtub infojuhtimine ideest, et informatsiooni käsitletakse kui ressurssi ning informatsioon ja informatsiooni sisaldavad dokumendid moodustavad kindlalt defineeritud protsesside ja etappidega informatsiooniahela või – tsükli. Infojuhtimine keskendub informatsiooniahelale ning kindlustab nii ahela iga lüli kui ka kogu ahela tervikliku efektiivse funktsioneerimise.
Raamatukogusõnastik defineerib infojuhtimist kui organisatsiooni infopoliitika ja – strateegia väljatöötamist, sise- ja välisinfo ressursside kasutamist ja juhtimist organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks.