Infoteadused teoorias ja praktikas. Sirje Virkus

Чтение книги онлайн.

      Teadmiste hierarhia ingliskeelsete sõnade esitähtedest moodustub lühend DIKW, millega tähistatakse traditsioonilist teadmiste püramiidi, mis on tuntud nn DIKW püramiidi, hierarhia või mudelina.

      Sellise teadmiste hierarhia loojaks on teadmusjuhtimisalases kirjanduses kõigi sagedamini pakutud tšehhi päritolu ameerika majandusteadlast Milan Zelenyd (1987). Teadmiste hierarhia illustreerib ideed, et faktid, mis on mõtestatult organiseeritud, moodustavad andmed, need omakorda informatsiooni, teadmised ja lõpuks teadmuse ehk tarkuse. Paljude autorite arvates võib aga sellise hierarhia ideid leida juba ameerika päritolu briti poeedi Thomas S. Elioti poeemis „Kalju“ („The Rock“) (1934). Neid hierarhiliselt esitatud kategooriaid nimetatakse ka teadmiste või teadmuse elutsükliks. DIKW püramiid loob mulje, et andmeid esineb teadmusega võrreldes märksa suuremas koguses ning iga hierarhia järgmine kategooria on eelmisest oluliselt väiksem.

      Tänapäeval on avaldatud hulgaliselt DIKW mudeli modifikatsioone, milles püramiidi kategooriate arv ja nimetused varieeruvad, näiteks on lisandunud kategooriad „taip“, „tahe“, „valgustumine“, „tegutsemine“ jt. Teadmiste püramiidid on saanud ka terava kriitika osaliseks ja väidetakse, et sellised mudelid jätavad mulje, nagu oleks iga järgmine kategooria või tasand eelmisest olulisem. Paraku võib aga mõnel tasandil konkreetses situatsioonis olla eriline tähtsus ja seetõttu võib see olla teistest olulisem.

      Teadlased on defineerinud teadmiste püramiidi kategooriaid mitut moodi. Järgnevalt vaatleme mõningaid andmete, informatsiooni, teadmiste ja teadmuse käsitlusi ning definitsioone. Ameerika süsteemiteoreetik ja organisatsiooniteooria professor Russell L. Ackoff (1989) eristas viis komponenti: andmed, informatsioon, teadmised, arusaamad ja teadmus või tarkus. Tema selgitused loetletud kategooriatele on esitatud tabelis 1.1.

      Ackoff väidab, et esimesed neli kategooriat on seotud minevikuga – sellega, mis on toimunud või mida teatakse. Ainult teadmuse või tarkuse kategooria tegeleb tulevikuga, sest ta integreerib visioonid ja kavandatava. Teadmuse või tarkuse abil saavad inimesed kavandada tulevikku, mitte ainult hoomata olevikku ja minevikku. Kuid teadmuse või tarkuse saavutamine pole lihtne, sest selleks peab inimene liikuma edukalt läbi kõigist viiest kategooriast.

      Tabel 1.1. Ackoffi (1989) teadmiste püramiidi kategooriad

      Andmeid, informatsiooni, teadmisi, arusaamu ja teadmust või tarkust võib illustreerida järgmiselt:

      ● andmed esitavad fakti või väidet ilma seosteta;

      ● informatsioon sisaldab arusaamist teatud seostest, põhjustest ja tagajärgedest;

      ● teadmised võimaldavad esitada nähtuste teatud iseloomulikke jooni ja üldiselt ka järgnevaid sündmusi ennustada;

      ● teadmus või tarkus tähistab süsteemseid teadmisi ja sisaldab nähtuste põhiprintsiipide mõistmist.

      Ameerika teadmusjuhtimise juhtfiguurid Thomas H. Davenport ja Larry Prusak (2000) on rõhutanud teadmiste kategooriate eristamise tähtsust, sest organisatsioonide edukus sõltub tihti selgest arusaamast, milliseid andmeid, informatsiooni või teadmisi vajatakse, millised neist on olemas, mida nendega on võimalik teha ning kuidas jõuda ühelt kategooria tasandilt teisele. Nende käsitluses on andmed sündmuse kohta käiv diskreetsete objektiivsete faktide kogum, mis on oluline toormaterjal informatsiooni loomiseks.

      Raamatukogusõnastik defineerib andmeid kui kogumist, töötlemist, säilitamist ja edastamist võimaldavaid märke või nende kogumeid, millel puudub iseseisev tähendus väljaspool konteksti. Seega omandavad andmed väärtuse vaid konkreetses kontekstis.

      Termin informatsioon tuleneb ladinakeelsest sõnast informatio „ettekujutus, arusaamine millestki, andmed, teated“. Algselt tähendas see andmeid ja teateid, mida ühed inimesed edastasid teistele, ja selline ongi sõna „informatsioon“ käibetähendus. Alates eelmise sajandi keskpaigast hakkas informatsiooni mõiste varasemaga võrreldes kiiresti avarduma ja tänapäeval on terminile antud palju eri tähendusi.

      Inglise antropoloog Gregory Bateson (1972) on pidanud näiteks informatsiooniks kõike seda, mis muudab indiviidi teadmiste seisundit. Hiina uurija Zhang Yuexiao (1988) on väitnud, et eri valdkondade ja kultuuride uurijad on esitanud 400 informatsiooni kontseptsiooni. Loughborough Ülikooli infoteadlased John Feather ja Paul Sturges (1997) on juhtinud „Rahvusvahelises info- ja raamatukoguteaduse entsüklopeedias“ („International Encyclopedia of Information and Library Science“) tähelepanu sellele, et „informatsioon“ on raamatukogu- ja infoteaduses termin, mida on kõige enam kasutatud, kuid samal ajal kõige ebamäärasemalt defineeritud. Ka California Berkeley Ülikooli infoteadlane Michael K. Buckland (1999) on leidnud, et terminit „informatsioon“ kasutatakse tihti abstraktselt ja metafoorselt ning seetõttu on selle tähendus väga ebamäärane.

      Infoteaduse erialakirjanduses on kõige sagedamini viidatud Brenda Dervini, Michael K. Bucklandi ja Tefko Saracevici informatsiooni mõiste käsitlustele.

      Ohio Riikliku Ülikooli professor Brenda Dervin (1976), keda tuntakse infoteaduses informatsiooni mõtestatud (sense-making) kasutamise koolkonna rajajana, vaatles informatsiooni mõistet, lähtudes austria-inglise filosoofi Karl R. Popperi kolme maailma käsitlusest. Popper (1972) eristas:

      ● füüsiliste objektide,

      ● teadvuse seisundite ja

      ● mõtlemise objektiivse sisu maailma.

      Vastavalt Popperi kolme maailma käsitlusele eristab Dervin järgmisi informatsiooni tüüpe:

      ● objektiivne informatsioon, mis asub väljaspool inimest ja kirjeldab objektiivset СКАЧАТЬ