Sõjamärkmikud. Päevikud 7. juulist 1944 kuni 6. Karl Laane

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ Miks? Millega see kõik ometi kord lõpeb? Kas ja millal saame jälle kord tagasi oma loomuliku elu, oma kodud ja kodumaa ning õiguse elada normaalse inimesena ja töötada?

      Täna oli pikem matk, üle 20 km kaugusele Gradeškosse, Moldau40 ilusasse orgu. (Loodus oli seal tõesti väga ilus, kusjuures kõrged Moldau kaljused kaldamäed on praegu pidulikult ehitud sügisvärviliste puudega.) Meie külastasime pioneeride kooli. Oli mõnda, mis illustreeris sel alal õpitut, kuid üldiselt, arvavad mehed, oli õppida uut siiski vähe.

      Selle päevaga ühenduses üks väike seik minu toakaaslaste suhtes, millest, nagu mitmetest teistest tähelepanekutest, teeksin järelduse, et erakordsed sõjameheolud mitte ainult ei või lähendada kõrvuti olevaid inimesi, vaid siin isegi koorub tihti üsna alasti välja inimeste egoism, hoolimatus ja isegi häbematus. Oli see nimelt selles, et mul kui vanemal oli määratud õigus sõita jalgrattal (neid ei jatkunud kõigile). Eile õhtul, kui tulin mulle määratud, mind solvanud väljakäigutühjendamise töölt, seletas üks toakaaslasi (minust 4 a noorem), et meil tulevat kahekesi kasutada üht jalgratast. (Tegelikult anti igale asjaosalisele üksinda ratas kasutada ja K. ei oleks pidanud nooremana selleks õigustatud olema.) Olles mulle määratud halvustavast tööst solvunud, ütlesin meelepahas, et ma parem juba lähen jalgsi. Ja nõnda tegingi: tõusin teiste jalameestega kell 2 öösel (rattamehed magasid kella 5-ni) ja sooritasin matka sihtkohta. Vahepeal aga tuli saapatald alt ära, mida ka K. nägi. Teatasin talle, et kavatsen siiski mulle antud õigust kasutada ja rattaga tagasi sõita. (Otsustasin seda eriti seetõttu, et ma ei näinud olevat mõtet nii ohvrimeelne olla inimese vastu, kes isegi poole sõnaga oma kaasatundmist ega ka tänu ei avaldanud.) Ja, nagu võis arvata, ta keeldus mulle ratta andmisest tagasisõiduks. Palusin selleks luba ülemuselt, kuna saapa olukorra tõttu oleks mul olnud raske jala käia. Sealtpoolt siis tuldigi vastu. …Näib, et mehi pole igas mehes.

      Ja paljudele on hoopis tänamatu mingil määral vastu tulla. Sellele järgneb tihti arusaamatusi. Elu õpetab, eriti säärane ebanormaalne elu, nagu on kodust lahti rebitud sõduritel, hoolimatust teiste vastu. Peenetundelisus, abivalmidus ja muu säärane pole paljudele üldse omane säärastel aegadel ja oludes. Seepärast – peab mõõtma sääraste suhtes samaga. Siis peetakse ka sinust lugu.

      Olgu selle vahepalaga, kuidas ka ei ole, see on muide vaid üks tänasel päeval enesetunnet solvanud vahepala. Kuid selle tegelik väärtus pole ju suur, olgu see vaid üks näide, mis minu arust on mõneti siiski iseloomustav.

      Selle kõrval aga, mis on toonud olukord kodumaal, teadmatus koduste suhtes, on see vaid pisiasi. Pole ime, et säärases olukorras inimesed muutuvad ka närvilisemaks ja okkalisemaks… Ajaveski aga jahvatab. Ehk on tal tulevikus varuks siiski veel midagi mõistlikumatki!

*

      1.10.44 – Juba 1. oktoober. On siiski sügiseselt ilus, päikesepaistene päev. Kuid see päikesepaiste ja värvikaiks muutuvad puud teevad siiski kurvaks, nukraks meele. – Suvi on sedapuhku läinud. Ja koos temaga otsekui viimsed lootusedki, milliseid ikka veel oli: pääseda, ükskõik millises olukorras, jälle kord kodumaale, näha omakseid ning võtta osa nende edaspidise saatuse kujunemisest. Nüüd on, juba üle nädala eest, selleks järsk otsus langenud, kuigi selle sisu seisab ikka veel raske ja läbipaistmatu katte all. Ning see teadmatus rõhubki ja muutub veelgi painajalikumaks, mida enam möödub aega ja kaugemaks saab ajavahemik selle aja vahel, mil veel tuli teateid sealt. Ka siit saadetud kirju tuleb tagasi ainult üksikuid. Nii tuli täna tagasi vend Jaanile41 6. aug saadetud postkaart märkusega: Kein Postverkehr.42 Ent nüüd, vähem kui 2 kuud hiljem, kehtib see kogu Eesti kohta.

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

      1

      Zettelarbeit – sõjaväes välimärkmik, samas võib ka olla õppuste või teadmiste kontrolli märkmete paber.

      2

      Junkur – ohvitseride kooli kursant (Junker).

      3

      9.3.1944.–1944. aasta 9. ja 10. märtsi pommitamise tagajärjel hävis väidetavalt kolmandik Eesti pealinnast ja ligi 50 % selle elamispinnast.

      4

      Josip Broz Tito oli Jugoslaavia kommunistlik poliitik ja sõjaväelane, Jugoslaavia tegelik valitseja aastatel 1943–1980.

      5

      Eesti sõjakooli tegevus algas juunis 1944 ja lõppes aprillis 1945. Neveklaus oli selle sõjakooli üks osakondadest, kus teiste rahvuste kõrval moodustati ka eestlaste inspektsioonid (kursused). I junkrute kursus koosnes umbes 50 junkrust, kes olid endised Eesti Vabariigi ohvitserid kapteni aukraadini. II junkrute kursus koosnes ohvitseride ettevalmistuskursused edukalt lõpetanud kadettidest. Natuke aega enne kooli lõppu algas II junkrute inspektsioon, kuid rinde lähenedes aprillis 1945 saadeti kursandid oma väeosadesse tagasi.

      6

      Klamotten – riided või vanad, tähtsusetud asjad, kolu (sks k).

      7

      Sprachschwierigkeit – keeleraskused, antud juhul raskused saksa keelega (sks k).

      8

      Praha.

      9

      Koht Tšehhimaal, kus asus Soomusgrenaderide kool (SS-Panzer-Grenadier Schule Kienschlag).

      10

      Tšehhi linna Benešovi saksapärane nimetus.

      11

      Švejk on tšehhi kirjaniku Jaroslav Hašeki lõpetamata satiirilise romaani «Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil» nimitegelane.

      12

      Saksa keeles Spiegel – lõke, mitm. lõkmed (erivärviline ribake vormirõiva krael).

      13

      Ustuf СКАЧАТЬ