Päästikpunktiteraapia käsiraamat. Clair Davies

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ target="_blank" rel="nofollow" href="#litres_trial_promo">Joonis 11.39 Õlavarrelihase massaaž. Suru toetatud pöial õlavarre-kakspealihase serva alla, küünarnuki paindekohast pisut ülevalpool.

      Joonis 11.41 Esimese selgmise luudevahelihase massaaž. Suru lihast toetatud pöidlaga vastu kämblaluud.

      Joonis 11.42 Peapöörajalihase massaaž sõrmede ja pöidlaga. Masseeri pöidlaga lihase kiude järgides.

      Joonis 11.40 Kätt sirutavate lihaste massaaž. Masseeri küünarluuga küünarnuki poole. Paaris toetatud pöidlad toimivad samuti.

      Joonis 11.43 Eesmise astriklihase massaaž. Pane kaks sõrme peapöörajalihase alla ja lükka see eest ära hingetoru poole.

      Joonis 11.44 Tagumise astriklihase massaaž. Suru keskmist sõrme kliendi jalgade poole ja masseeri piki rangluu ülaosa.

      Joonis 11.45 Mälurlihase massaaž nimetissõrme ja pöidlaga

      Joonis 11.46 Külgmise tiiblihase massaaž nimetissõrmega. Masseeri ülemise igeme väliskülge taha otsa välja, seejärel suru ülespoole ja liigu lühikeste massaaživõtetega vähehaaval ettepoole.

      Eessõna

      David G. Simons, M.D

      Clair Davies on igakülgselt andekas: ta on vilunud terapeut, oskab oma mõtteid hästi kirja panna ning soovib innukalt aidata leevendada inimkonna kannatusi. Selles raamatus esitatud sõnumit on seni enamasti eiratud. Lihased on unarusse jäetud valdkond. Ükski meditsiiniharu ei tegele nendega spetsiaalselt. Seetõttu ei uuri ka ükski meditsiiniharu lihaste põhjustatud valuaistinguid ning arstitudengitele ja füsioterapeutidele ei õpetata piisavalt põhjalikult, kuidas müofastsiaalseid päästikpunkte ära tunda ja ravida. Kuigi massööridel pole enamasti meditsiinilist haridust, õpetatakse neid müofastsiaalseid päästikpunkte leidma ning nad on sageli taolise ravi alal vilunud.

      Kuna teemat pole põhjalikult uuritud, pole ka üldtunnustatud etioloogiat. Sellegipoolest, teaduslikel uurimustel põhinev usutav hüpotees on müofastsiaalsete päästikpunktide olemuse täiendavate uuringute aluseks. Seda unarusse jäetud teemat tuleb põhjalikult uurida.

      Üha selgemaks saab fakt, et peaaegu kõigil fibromüalgia all kannatavatel haigetel on müofastsiaalsed päästikpunktid, mis on suuresti valude põhjuseks. Nii mõnelgi haigel on diagnoositud fibromüalgia, kuigi tegelikult on tegu hoopis tunduvalt paremini ravile alluvate päästikpunktide kogumiga. Päästikpunktide deaktiveerimine fibromüalgiaga patsientide puhul eeldab eriti õrna ja vilunud ravi.

      Kogenud asjatundjad teavad, et müofastsiaalsed päästikpunktid on sagedaseimad mõistatusliku muskoskeletaalse valu põhjustajad, kuid tõeliselt hea terapeudi leidmine võib olla masendavalt raske. Selles raamatus olevad juhised aitavad terapeute, kes ei mõista oma muskoskeletaalse valu tagamaid, ning ka patsiente, kellel pole õnnestunud leida selles unarusse jäänud valdkonnas piisavalt vilunud terapeuti.

      Igaüks peaks oskama oma lihasvalu ravida. Müofastsiaalseid päästikpunkte töödeldes jõuad taolise valu allikani, takerdumata lihtsalt ajutise leevenduse otsimisse.

      Tänusõnad

      Mul on vedanud, kuna mind on selle raamatu ja mu isikliku arengu käigus mõjutanud väga paljud head inimesed. Erilist tänu väärivad järgmised inimesed:

      Ann Luray Hatton Lubbockist, Texasest (endise nimega Ann Gyor Lexingtonist, Kentuckyst), mu esimene massöör (see, “kes mulle väga meeldis“), imeline naine, kes tutvustas mulle päästikpunkte ja kolis siis mujale, mistõttu pidin hakkama ise asja uurima. Ja tänu millele jõudsin lõpuks siinkirjeldatud eneseravimeetodini. Kui kõigil meditsiinitöötajatel oleks selline mõistus, käed ja süda nagu Annil, oleks maailmas väga vähe valu.

      Barbara G. Cummings, Travelli ja Simonsi teose „Myofascial Pain and Dysfunction: The Trigger Point Manual“ illustreerija, kelle läbinägelikkus, kujutlusvõime ja joonistusoskus aitasid inimestel esimest korda päästikpunkte mõista. Janet Travelli ja David Simonsi keerukad meditsiinilised uuendused oleksid Barbara joonisteta jäänud arusaamatuks. Ta pani Travelli ja Simonsi teose elama. Ammutasin tema illustratsioonidest pidevalt inspiratsiooni ajal, mil maadlesin selle raamatu jaoks piltide loomisega.

      Kõik mu sõbrad klaveritehnikute gildis, kes toetasid mu arengut mitte ainult klaveritehniku, vaid ka ajakirja Piano Technicians Journal kaasautori ja illustreerijana. Tundsin nende toetust ka siis, kui “pesast” lahkusin ja uue identiteedi omandasin.

      Mu juhendajad ja klassikaaslased Utah’ ravimassaaži kolledžist, kes aitasid „vanal mehel“ jõuda uude hoolivasse ja tervendavasse maailma. Nii palju uusi kogemusi! Milline suurepärane aeg see oli!

      Mu tütar Maria, mu väimees (ja endine õpilane) Wayne Worley, mu endine abikaasa (ja parim sõber) Janice Lipuma, tema poeg Will Drane, mu ämm Ruth Quigley Smith ja mu lapselapsed Michael ja Adam, kes olid alati minu poolt, isegi kui mul oli liiga kiire, et seda märgata.

      Kirjastuse New Harbinger Publications toimetajad ja teised töötajad, kes teavad täpselt, kuidas raamatuid kokku panna, ning hoolisid võhiklikust ja kartlikust algajast kirjanikust. Eriti tahan tänada Clancy Drake’i, Heather Garnost, Kasey Pfaffi, Spencer Smithi, Amy Shoupi ja Michele Watersit.

      Kuna pelgan kedagi unustada, ei püüa ma nimepidi mainida kõiki kliente ja sõpru, kes minusse uskusid ajal, mil ma klaverimehaanikust massööriks ja enesemassaažiõpetajaks saades end avastasin.

      Sissejuhatus

      Kahekümne kaheksa aastane Jennifer, kellele meeldis iga päev värskes hommikuses õhus tervisejooksu teha, pidi kangekaelse põlve- ja kannavalu tõttu spordist loobuma ega taha nüüd enam kuigi kaugele kõndidagi.

      Viiekümne kahe aastane Larry ei saa pideva seljavalu tõttu millelegi muule mõelda. Tal on raske voodist tõusta ja pikali heita. Tema selg valutab olenemata sellest, kas ta istub, seisab või lamab. Ta on seetõttu hakanud oma tööd vihkama ning valu on tema armuelu hävitanud.

      Melanie, kolmkümmend kuus, istub päevad läbi arvuti taga ning muretseb öösiti tuleviku ning pideva valu ja tuimuse pärast käsivartes ja kämmaldes. Üksikemana ei saa ta mingil juhul töölt ära tulla.

      Jacki, nelikümmend viis, keda piinab õlavalu, mis ei lase tal öösiti magada. Ta ei saa juuste kammimisekski kätt tõsta. Selja sügamine on võimatu. Äkiliste liigutustega kaasnevad elektrilöögilaadsed valuhood, mille peale ta tõmbub hingetult kõverasse. Kas need on paratamatu vanadusega kaasneva füüsilise allakäigu ja surma esimesed märgid?

      Howard, kakskümmend kolm, on andekas viiuliõpilane. Õppinud aastaid usinalt parimate spetsialistide käe all, kardab ta nüüd, et professionaalse muusiku karjääril on kriips peal pideva valu ja sõrmede üha suureneva seletamatu jäikuse tõttu.

      Kas tunned kedagi, kellel on sarnaseid probleeme? Neid on kõikjal – igal elualal, igas kontoris, igas kodus. Kõiki neid inimesi ühendab lisaks kroonilisele valule see, et nad ei saa abi, mida vajavad. Ei saa väita, et nad pole abi otsinud. Nad on kõik kohad läbi käinud. Nad on käinud arsti juures, andnud proove, käinud füsioteraapias СКАЧАТЬ