Kagu-Aasia. Karin Dean

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ arvesta ning kes sageli on riiklikesse ajalooversioonidesse kirjutatud viisil, mis täielikult vastandub nende endi arusaamaga oma ajaloost, kultuurist ja õigustest. Kindlasti pole raamatu eesmärk luua uut autoripoolset versiooni Kagu-Aasia ja selle riikide kujunemisest, vaid pigem täiendada olemasolevaid kriitilise poliitgeograafi pilguga, mis heidab väljakutse kas otseselt või kaudselt tänases maailmas riikide, territooriumide, piiride ja rahvaste iseenesestmõistetavana esitamisele.

      Loodetavasti avardab raamat niimoodi piire ja lugeja maailmapilti, lammutades ühtlasi stereotüüpseid arusaamu Kagu-Aasiast. Täna tuntud Kagu-Aasia riike, rahvaid ja ühiskondi võimaldab see näha sügavamalt ja kaugemale nii ajas kui ruumis, ning suhtuda kriitiliselt nii meile etteantud ajaloo ja arengute versioonidesse kui ka pakendatud „kultuuridesse” ja „traditsioonidesse.” Käesolev raamat peab suhteliselt hiljutist kogukondade muundamist riikideks ja viimaste rolli tänase Kagu-Aasia elu kujundamisel siiski piisavalt oluliseks, et võtta just riigid oma kondikava põhipunktideks, ent kindlasti ei esitata siin nimetatud riike iseenesestmõistetava lähtepunktina inimeste, kultuuri ja ühiskonna kirjeldamisel.

      Autorina proovin esitada kogu Kagu-Aasia kaleidoskoopilist kirevust võimalikult organiseerituna. Igale riigile pühendatud peatükid järgivad sarnast struktuuri, et säilitada sidusus ja võimaldada võrdlust erinevate riikide vahel. Iga peatüki alguses mängin ma jõulisemate kuvandite või esitlusviisidega, mida pakutakse rahvusvahelises meedias, turismis või muudes infoallikates käsitletava riigi, selle inimeste, eluolu, valitsemistavade või muu sarnase kohta. Need põhinevad isiklikel tähelepanekutel ja kokkupuudetel piltidega, mida antud paikades soovitakse mujale maailma edastada. Taolised kuvandid on kõnekad. Seejärel asun läbi töötama ajaloolist tausta, pidades eesmärgiks pakkuda mitte kronoloogilist ülevaadet toimunust, vaid pigem sellest, kuidas ja miks on riikliku ajaloo domineerivad versioonid kirja pandud just sellistena, nagu neid täna pakutakse nii oma rahvale kui ka turistidele või välismaailmale laiemalt. Lähen ajaloos tagasi ja esitan detaile, mida võib seostada oluliste või pöördeliste arengute või momentidega tänaste poliitiliste üksuste ja rahvaste kujunemisel. Samas püüan pakkuda valikulist ülevaadet tänastel territooriumidel toimunust, asetades rõhu pigem alternatiivsetele, peidetud, tõrjutud, tähtsusetuks muudetud ajalugudele. Ilma selleta poleks pilt, kus nagunii domineerivad riiklikud versioonid, tasakaalus.

      Edasi peatun rahvaloomega seotud keerulistel teemadel ehk siis uurin, kuidas on loodud rahvuslikud kategooriad nagu „tai”, „indoneeslane”, „filipiinlane” ja kõik teised – kes ja kuidas on sinna sisse arvatud ja kes välja jäetud, milliseks ja miks on kujunenud riigikeel, või milliseid kultuuri või traditsioonide külgi või osiseid esitatakse rahvuskultuurina. Põhirahvuse asemel uurin pigem vähemusrahvuste kohtlemist ja kategoriseerimist riigi ja põhirahvuse poolt. Edasi vaatan iga riigi regionaalpoliitikat, mis tavaliselt esindab ajalooliselt välja kujunenud suhteid võimukeskuse ja äärealade vahel. Enamik Kagu-Aasia riike, kuigi suured, on üllatavalt tugeva keskvalitsusega isegi föderaalse süsteemi puhul (nagu Malaisias), rääkimata pealinna ja provintside vahelistest ebavõrdsetest võimusuhetest mujal. Seetõttu järgnevad ajaloolisele osale tänaseid pealinna ja eri piirkondade vahelisi suhteid selgitavad alapeatükid. Kõige viimases alalõigus „Ühiskond” on igast riigist välja sõelutud mõni ainuomane tahk, mis iseloomustab tolles riigis valitsevat mõtlemislaadi või inimeste igapäevaelu mõjutavat poliitilist olukorda.

      Selleks et soodustada sujuvat lugemist, on Kagu-Aasia uurijate hulgas üldiselt laialt teada-tuntud informatsioon, seisukohad, analüüsid ja käsitlused, mida tavaliselt ei vaidlustata, tekstis ilma viideteta konkreetsetele allikatele. Kogu kasutatud kirjanduse nimekiri, mõeldud ka soovitusena edaspidiseks lugemiseks, asub iga peatüki lõpus. Vaid konkreetsete uurijate eriarvamustele, vaidlustatud ideedele, uitmõtetele, väljakutsuvatele või muidu huvitavatele tõdemustele, erandlikele teemadele või kohalikule meediale on viidatud teksti sees. Soovitatud kirjanduse loetelu teenib ülesannet suunata lugeja teemade ja lugemisainese juurde, mida huvi korral edasi uurida. Loen oma eesmärgi täidetuks, kui iga peatüki lõpus tekib lugejal rohkem küsimusi kui vastuseid, ent tal on käes suund, milles edasi minna, et kujundada omaenda arusaama Kagu-Aasiast ja maailmast.

      Lugemiseks

      Anderson, Benedict (2006), Imagined Communities: Reflections on the Origin and Spread of Nationalism, London & New York: Verso.

      Chou, Cynthia ja Vincent Houben (2006), „Introduction”, raamatus: Chou, Cynthia ja Vincent Houben (toimetajad), Southeast Asian Studies: Debates and New Directions, Singapur: Institute of Southeast Asian Studies Press.

      Cribb, Robert (2006), „Region, Academic Dynamics, and Promise of Comparitivism: Beyond Studying ‘Southeast Asia’?”, raamatus: Chou, Cynthia ja Vincent Houben (toimetajad), Southeast Asian Studies: Debates and New Directions, Singapur: Institute of Southeast Asian Studies Press.

      Christie, Clive J. (1996), A Modern History of Southeast Asia: Decolonization, Nationalism and Separatism, Singapur: Institute of Southeast Asian Studies Press.

      Dirlik, Arif (1996), „Chinese History and the Question of Orientalism”, History and Theory, 35 (4), lk 96–118.

      Hallik, Martin, Olaf-Mihkel Klaassen ja Marko Kuura (2007), Lõunaja Kagu-Aasia pärast II maailmasõda, Tallinn: Argo.

      Mulder, Niels (2000), Inside Thai Society: Religion, Everyday Life, Change, Chiang Mai: Silkworm Books.

      Østergaard, Anders (2008), VJ Burma.

      O’Tuathail, Gearoid (2000), „The Postmodern Geopolitical Condition: States, Statecraft, and Security at the Millennium”, Annals of the Association of American Geographers, 90 (1), lk 166–178.

      Owen, Norman G., David Chandler, William R. Roff, David Joel Steinberg, Jean Gelman Taylor, Robert H. Taylor, Alexander Woodside ja David K. Wyatt, toimetaja Owen, Norman G. (2005), The Emergence of Modern Southeast Asia: A New History, Singapur: Singapore University Press; Honolulu: University of Hawai’i Press.

      Peleggi, Maurizio (2007), Thailand: the Worldly Kingdom, London: Reaktion Books.

      Reid, Anthony (1990), „An ‘Age of Commerce’ in Southeast Asian History”, Modern Asian Studies, 24 (1).

      Reid, Anthony (1988), Southeast Asia in the Age of Commerce, 1450– 1680 Kd 1: The Lands Below the Winds, New Haven: Yale University Press.

      Reid, Anthony (1993), Southeast Asia in the Age of Commerce, 1450– 1680. Kd 2: Expansion and Crisis, New Haven: Yale University Press.

      Reynolds, Craig J. (2006), Seditious Histories: Contesting Thai and Southeast Asia Pasts, Seattle & London: University of Washington Press.

      Reynolds, Craig J. (1995), „A New Look at Old Southeast Asia”, The Journal of Asian Studies, 54 (2), lk 419–446.

      Said, Edward (1978), Orientalism, United States: Vintage Books.

      Sunait Chutintaranond ja Chris Baker (2002), Recalling Local Pasts: Autonomous History in Southeast Asia, Chiang Mai: Silkworm Books.

      Scott, James C. (2009), The Art of not Being Governed: Anarchist History of Upland Southeast Asia, Yale University Press.

      Thongchai Winichakul (1994), Siam Mapped, Chiang Mai: Silkworm Books.

      Tran, Nhung Tuyet ja Anthony Reid (toim) (2006), Việt Nam: Borderless Histories, The University of Wisconsin Press.van Schendel, Willem (2002), „Geographies of knowing, geographies of ignorance: jumping scale in Southeast Asia”, Environment and Planning D: Society and Space 20.

      II СКАЧАТЬ