Kagu-Aasia. Karin Dean

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ osa, oli üks paljudest hispaanlaste ja portugallaste poolt 16.–17. sajandil Mehhikost ja Lõuna-Ameerikast sisse toodud köögiviljadest. Samamoodi rändasid minevikus Kagu-Aasiasse tomatid, kartulid, jamss, paprika, mais, maniokk ja maapähklid, hiljem ka kohv (Owen et al 2005). Välja arvatud kohv, mida 20. sajandi lõpuni on kasvatatud peamiselt ekspordiks, muutus enamik sissetoodud toiduaineid kiiresti „autentseks” Kagu-Aasia köögi koostisosaks.

      Aktiivse osaluse kaudu maailmakaubanduses võtsid Kagu-Aasia piirkonna elanikud omaks väga paljud erinevate kultuuride aspektid, religioonidest ja põllumajandussaadustest kuni laevaehitamisvõteteni, milles kombineeriti ideid, oskusi ja elemente nii hiinlastelt kui eurooplastelt. Omaks võeti Indiast pärinevad hinduism ja budism ning Araabia kaupmeeste toodud islam, mis omakorda segunesid varasemate kommetega. Katoliiklus kujunes valdavaks Filipiinide saarestiku elanike identiteedis ja kultuuris. Kristluses enamasti ei nähtud ohtu kohalikule ühiskondlikule korrale (Andaya 1997). Mõned piirkonna ajaloolased (Andaya 1997; Wolters 1999) peavad Kagu-Aasia ainulaadseks kultuuriliseks omaduseks selle erilist soodumust avatusele, uute ideede ja kaupade omastamist ja nende lõimimist oma kultuuri osaks. Näiteks erines see ühiskondadest Hiinas ja Jaapanis, kust ei käinud samal määral üle enamik maailmareligioone või hulk erineva kultuuritaustaga kaupmehi nagu Kagu-Aasias ja mida seetõttu peetakse enam isoleerituks.

      Kagu-Aasia kaubanduse kõrgperiood kulmineerus 16.–17. sajandi vahetusel, pärast mida hakkas piirkonna osakaal maailmakaubanduses langema, lõppedes enne 17. sajandi lõppu, mil Euroopa monopolide kätte olid langenud kõige tulutoovamad ettevõtted. Pärast koloniseerimist 19.–20. sajandil taandus kaubandustegevus veelgi, see hakkas toimuma peamiselt vaid oma niinimetatud emamaaga ehk koloniaalvõimuga.

      Ühiskonnakorraldust mõjutavad tähtsamad tegurid

      Kagu-Aasia ühiskondlik-poliitiliste üksuste teket ja traditsioonilist ühiskonnakorraldust mõjutanud teguritest oli oluline roll loodustingimustel, õigemini sellel, kas domineerisid mägialad või tasandikud, mõjutades rahvastiku paiknemist ning eluviisi, kuna määrasid peatoiduse riisi kasvatamise. Teine oluline roll oli kanda kinnitanud religioonil. Kolmandaks teguriks võib pidada väikest rahvastiku tihedust. Järgnevad alapeatükid asuvad neid kolme tegurit lahkama.

      Milline oli loodustingimuste ja loodusliku keskkonna roll ühiskondade kujunemisel? Kõige esmasema vajaduse ehk toidukasvatamise viisi määrasid otseselt looduslikud tingimused – põlluharimise viis erineb suuresti tasandikel jõgede üleujutatud alade ja mägiste piirkondade vahel. Valdavas osas Kagu-Aasiast kujunes põhitoiduks riis. Riis vajab kasvamisel tohutu hulga vett. Parimad paigad riisikasvatuseks olid seega vihmaperioodil üleujutatavad jõekaldad ja tasandikud, kus arenes välja niisutatava riisi kasvatus (wet rice agriculture). Kultiveeritud riisi kasvatamine vihmaperioodil üleujutatud jõeäärsetel tasandikel soodustas paikset eluviisi ja rahvastiku koondumist, luues majandusliku aluse võimsamate „riikide” tekkimiseks. Eriti tõhusaks muutis põllumajanduse niisutuskanalite süsteemi kasutuselevõtt, mille abil sai veetaset riisiväljadel reguleerida. Teatud riisisordid kasvasid ainult üleujutatud põllul, ent valmisid korralikult vaid kuival põllul. Niisutuskanalite kasutamine võimaldas saada kaks riisisaaki aastas. Tekkinud ülejääk võimaldas toita suuremat elanikkonda – pannes aluse linnadele – ning valitsejatel ülal pidada sõjaväge, koguda rikkusi ja toetada religioosseid asutusi. Just nimelt paikne riisikasvatus suurte jõgede tasandikel võimaldas ülejääki, mis omakorda soodustas keerukama ühiskonnakorralduse tekkimist. Piirkonnad Kagu-Aasias, kus tekkis tihedam asustus ja arenesid keeruliste struktuuridega riigid ja ühiskonnad, asusid jõeorgudes ja tasandikualadel – mägised alad jäid nendest veidi eemale. Olulisemaiks nendest peetakse Punase jõe, Chao Phraya, Mekongi ja Irrawaddy orgusid.

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

      1

      Inglise keeles kõlavad need loosungid vastavalt „Thai – Land of Smiles”, „Malaysia – Truly Asia” ja „Simply Beautiful Laos”.

      2

      Monid elavad tänapäeval valdavalt Myanmaris, paljud on assimileerunud nii taide kui Myanmari põhirahvuse bamaritega.

      3

      Nii said alguse mitmed tänapäeval suurteks Kagu-Aasia uuringute keskusteks kujunenud asutused nagu École Spéciale des Langues Orientales (loodud 1795, praegu tuntud kui Institut National des Langues et Civilisations Orientales ehk INALCO), École Française d’Extrême-Orient (EFEO, 1900), School of Oriental and African Studies Londonis (1916) ja Leideni Ülikooli juurde loodud programm, samuti mitmete Jaapani ülikoolide juurde 19. sajandi lõpul asutatud keskused.

      4

      ASEAN loodi 1967. aastal Tai, Indoneesia, Malaisia, Singapuri ja Filipiinide poolt eesmärgiga ühiselt takistada Indohiinas võimust võtva kommunismi levimist. Brunei liitus ASEANiga 1984. aastal ning 1990. aastate teisest poolest alates liitusid ülejäänud piirkonna riigid, Vietnam (1995), Laos (1997), Myanmar (1997) ja Kambodža (1999). 2011. aastal taotles ka 2002. aastal taasiseseisvunud Ida-Timor ametlikult ASEANi liikmesust.

      5

      Loomulikult on eestlastel ja Eesti riigil olnud ka varasemaid sidemeid ja kontakte. Kahtlemata kõige tuntumad eestlased Kagu-Aasias olid seal alates 1930. aastate lõpust elanud Karl Tõnisson ja Friedrich Lustig (viimast teatakse Myanmaris nimega Ashin Ananda), kellest on palju kirjutatud. Eesti kontaktidest Malaisia ja Indoneesiaga on kirjutanud Hallik, Klaassen ja Kuura (2007).

      6

      Thongchai Winichakuli inglise keeles kirjutatud raamat Siam Mapped, mis põhineb tema doktoritööl Sydney Ülikoolis, on inspireerinud lisaks Andersonile väga paljusid teisi ühiskonnateadlasi, ning eriti muidugi Kagu-Aasiast huvitatud uurijaid. Thongchai juurutatud mõiste „geo-keha” viitab Bangkoki eliidi poolt 19. sajandi teisest poolest alates konstrueeritud poliitilis-juriidilisele ruumile, millest sai Tai Kuningriik – ehk kuidas eurooplaste eeskujul piiritletud territooriumi olulisust mõistnud Siiami (Tai) eliit asus kaartide ja sõjaväe abil looma Siiami (Tai) tulevast riiki koos sellega seostatud väärtushinnangute, rahva, ajaloo ja tavadega. Siam Mapped esitab tõsise väljakutse (Tai) ajaloo riiklikule versioonile, mis pigem esitab Taid kui taide poolt loodud iseenesestmõistetavat riiki, mille territoorium lääne võimupoliitika tõttu koloniaalperioodil ebaõiglaselt kahanes, ent mis säilitas iseseisvuse.

      7

      Raamatute pealkirjad eesti keeles (otsetõlkes) СКАЧАТЬ