Gilgamešist „Puhastuseni”. Gümnaasiumi kirjanduskonspektid. Alli Lunter

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ abiliseks oli merekoletis Charybdis, kes tekitas keerislaineid. Õnnelikult jõutakse päikesejumal Heliose saarele, kuid Odysseuse mehed veavad teda jälle alt, surmates pühasid lehmi päikesejumala karjast. Helios pöördub abipalves Zeusi poole, kust saab vastuse: „Sähvava välguga pilbasteks löön kogu kiire ma laeva / uljal Odysseusel nüüd, kui on keset tõmmukat merd ta.” Nii juhtubki. Õnnetuna jõuab Odysseus Kalypso saarele.

      Lõpuks on Odysseus jõudnud koju. Tema naine Penelope on truult oodanud ja kõigile kosilastele ära öelnud. Sellest on kakskümmend aastat, kui Odysseus lahkus kodust, kuid tema koer tunneb ta ära. Esialgu tahab Odysseus jääda tundmatuks kerjuseks, aga väsinud teekäija eest hoolitsedes ja tema jalgu pestes tunneb vana amm Eurykleia Odysseuse armi järgi ära. Isa otsingutelt on koju jõudnud ka Telemachos, koos peetakse plaani, kuidas tülikatest kosilastest vabaneda. Penelope otsustab kosilaste hulgast valida Odysseuse-väärilise ja Odysseus tahab väärikalt oma kohta Penelope kõrval kinnitada. Penelope toob välja Odysseuse vibu ja lubab valida kosilase, kes selle vibu pingule tõmbab ja noole läbi kirvesilmade suudab lasta. Ainukesena saab sellega hakkama Odysseus: „ … ning lasi lendu ta siis oma noole. Ja vingudes lendas / raske vaskine nool läbi kirveste aukudest kõigist, / puutumata neist kõigist ühtki.”

      Nüüd algab võitlus kodu eest ja kättemaks kosilastele. Abiks on Athena. Veel ei usu Penelope oma silmi, ta palub Odysseusel kirjeldada nende esimest abieluaset, Odysseusel on see meeles.

      Eepos kujutab inimesele ja võitlejale omaseid jooni, tema soovi ja oskust tulla välja ka kõige lootusetumatest olukordadest. Vaatamata kõigele langetakse elus ahvatluste ja eksimuste keerisesse, mehiselt murtakse takistusi ja väärikalt võetakse vastu saatus, mis on teenitud. Eepose lõpus jääb kajama ustavuse ja truuduse motiiv.

      KUNINGAS OIDIPUS

      Sophokles

      Kuningas Oidipuse müüt ise on sündmuste poolest avaram sellest, mida kujutab Sophokles oma tragöödias. Et autori teost mõista, on vaja teada nii eel- kui ka järellugusid. Nagu pärimusega ikka, leidub sellestki müüdist väikeste erinevustega variante. Juba Homeros on oma eeposes „Odüsseia” kasutanud üht episoodi Oidipuse müüdist, nimelt kohtab Odysseus allmaailmas käies Teeba kuningannat Iokastet. „Teadmatult too tegi hirmsa teo: meheks võttis / ta poja endale, kes isa mõrtsukas ja ema naija.”

      Teos on parimaid antiiktragöödiaid, põhinedes vanadel Teeba müütidel, mille sisuks on Teeba linna asutaja Kadmose eksimused jumalate vastu. Kõiki tema järeltulevaid põlvi on tabanud needus, Oidipust nende hulgas.

      Müüt kuningas Oidipusest

      Foiniikia kuninga Argose (Agenor) poeg Kadmos läheb isa palvel otsima oma õde Europet, kelle oli röövinud peajumal Zeus. Teekonnal toob Kadmos jumalatele ohvreid, kuid õde ta ei leia. Lõpuks küsib ta nõu Delfi oraaklilt, see saadab Kadmose Apolloni preestrinna juurde, kes ütleb, et Kadmos on kutsutud tähtsamat ülesannet täitma – Teeba linna rajama. Linna paiga näitab kätte vasikas, kelle külgedel on kuu märgid. Kui vasikas väsib käimast ja nõrkenuna kokku vajub, seal ongi Teeba linna koht. Kadmos tegigi nii, lõpuks ohverdas ta vasika Athenale ja saatis oma mehed allikale vett tooma. Algab saatuslike eksimuste rida. Allikas on püha ja kuulub Aresele ning seda valvab draakon. Võitluses draakoniga saavad kõik mehed otsa ja lõpuks surmab Kadmos draakoni. Jumalanna Athena andis nõu draakoni hambad maha külvata, et neist kasvaks uus sõjavägi, nii sündiski. Aga meeltesegaduses hakkas Kadmos oma sõdalasi kividega loopima. Segadus meeste hulgas paneb neid üksteist hävitama, seni kui järele jääb viis meest, kellega Kadmos rajab Teeba linna.

      Kadmose pojapoeg Laios saab Teeba valitsejaks. Kuningaperel ei ole lapsi ja Laios läheb kuninganna Iokaste teadmata Delfi oraaklilt aru pärima. Ennustus on kohutav. Lapsest, kes Laiosele ja tema naisele Iokastele sünnib, saab isa tapja ja ta heidab paari emaga. Kuningapaarile sünnibki poeg ja kohe saadetakse laps mägedesse surema, lapse jalad vigastatakse, et ta ei saaks liikuda. Sellest saab ta ka hiljem oma nime – Oidipus (Jämejalg). Aga karjane, kellele usaldati lapse viimine kaugetesse mägedesse, ei tahtnud last hukka saata ning andis poisi Korintose kuninga karjasele, kes viis selle oma kuningale Polybosele. Korintose kuningas kasvatas poisi üles ja hoidis saladust.

      Ühel kuningakoja peol ütleb üks pahatahtlik külaline Oidipusele, et too ei teagi, kes on tema vanemad. Oidipus kiirustab Delfi poole, et asjasse selgust tuua. Ta ei saa teada täit selgust, kuid võtab kuulda oraakli hoiatust: „Põgene oma isa eest, ta saab sinu käe läbi surma ja sa abiellud emaga.”

      Oidipus lahkub Korintosest, teekonnal kohtub ta ühel teekitsusel ränduritega, kes talle teed ei anna, ja Oidipus tapab teekäijad, ellu jääb vaid üks nendest. Oraakli ennustus on hakanud täide minema. Oidipus on tapnud Laiose, kes oli üks ränduritest teel oraakli juurde. Ainus ellujäänu osutub hiljem samaks karjaseks, kes kunagi Oidipuse mägedesse surema pidi viima.

      Teeba linna on tabanud järjekordne õnnetus, linn on sfinksi võimuses. Hera oli sfinksi saatnud karistuseks Laiosele, sest see oli kunagi röövinud Chrysippose-nimelise poisi. Sfinks, naise pea, lõvi keha, mao saba ja kotkatiibadega olend, annab teebalastele mõistatuse ja kes mõistatust ei lahenda, heidetakse kuristikku. Mõistatus oli niisugune: „Tal on üksainus pea, hommikul on neli jalga, südapäeval ainult kaks ja õhtul kolm jalga. Mida rohkem jalgu tal on, seda vähem on tal jõudu.” Oidipus lahendas kohe selle mõistatuse: „See on inimene.” Sfinks pidi nüüd enese kaljuservalt alla kukutama. Teebas antakse võim Oidipusele ja ta pärib kuninganna Iokaste endale naiseks. Oidipus oli õnnelik, Iokastele ja Oidipusele sündis kaks poega, Eteokles ja Polyneikes, ning kaks tütart, Antigone ja Ismene.

      Aga needuslikud õnnetused ei lõpe. Teeba linna tabab katk. Iokaste vend Kreon on saadetud oraakli juurde abi otsima. Teeba rahvas palub Oidipuselt abi, on ju Oidipus korra neid päästnud. Oraakli juurest tulnud Kreoni sõnum on üllatav: „Teeba linnas elab vana kuninga Laiose tapja. Katk on linnale tulnud karistuseks.” Oidipus tahab ruttu loosse selguse tuua. Ta palub prohvetliku vaimuga Teiresiase kutsuda. Ennustaja on tõrges tulema, tema esialgne sõnum on, et mõnikord on parem kõike mitte teada. See ärritab Oidipust väga, ta arvab, et Teiresias on Laiose tapjatega ühel meelel. See ülekohtune arvamus paneb Teiresiase kõnelema. Tõde on kohutav: Oidipus on oma isa tapja ja emaga naituja. Veel ei taha Oidipus seda uskuda, ta arvab, et Kreon, kes ihkab kuningatrooni, on selle loo tema vastu sepitsenud, kuid see ei ole nii. Iokaste hakkab Oidipust lohutama, kõneldes, kuidas on varemgi ennustatud, kuid need ettekuulutused pole õiged olnud ega täide läinud. Iokaste jutustab oraakli kunagisest ennustusest Laiosele ja Laiose tegelikust surmast kitsal teelahkmel. Nüüd hakkab Oidipusele endalegi tõde selginema, just kitsal teelahkmel oli tal arusaamatus teekäijatega.

      Natuke lohutust toob Oidipusele Korintose käskjalg, kes toob sõnumi Korintose kuninga surmast. Oidipus hingab kergendatult, sest vähemalt üks halbadest võimalustest langeb ära. Tõde, mis aga selgub Korintose käskjala kaudu, kes oli ka kunagine Oidipuse päästnud karjane, on hävitav. Silm silma vastu pannakse kaks vana karjast ja Oidipus veendub, et saatuslikud ennustused on täitunud.

      Iokaste on seda hetk varem aimanud ja pagenud paleesse, kus ta endalt elu võtab. Kui Oidipus Iokastet otsima läheb, leiab ta surnud naise. Nüüd võtab Oidipus Iokaste rinnalt preesi ja torkab selle nõelaga oma silmad peast. Oidipus on määratud pimedana rändama ja otsima erünnoste (kättemaksujumalannad) hiit, kus ta rahu leiab ja lõpuks varjude riiki jõuab. Oidipust saadab tema hoolitsev tütar Antigone.

      Neetud saatuste lugu jätkub. Teeba linna hakkasid valitsema Oidipuse pojad Eteokles ja Polyneikes, tehes seda aasta kaupa kordamööda. Ometi haaras Eteokles võimu ja Polyneikes hakkas СКАЧАТЬ