Gilgamešist „Puhastuseni”. Gümnaasiumi kirjanduskonspektid. Alli Lunter

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ kreeklaste (ahhailaste) sõjakäik Väike-Aasias asunud Trooja (Ilion) linna vastu.

      Müüdi sisu

      Jumalanna Thetise ja sureliku kuninga Peleuse pulma ei kutsutud tülijumalanna Erist. Kättemaksuks viskas Eris piduliste hulka kuldse õuna (nn tüliõuna) kirjaga „Kõige ilusamale”. Tekkiski tüli Zeusi abikaasa, abieluõnne jumalanna Hera, armastus- ja ilujumalanna Aphrodite ja tarkusejumalanna Pallas Athena vahel. Otsustajaks kutsuti Trooja kuninga noorim poeg, ilus ja kerglane Paris. Parist meelitas Aphrodite tõotus – kindlustada talle kõige kaunima maise naise armastus. Nii sai õuna Aphrodite. Kaunimaks naiseks peeti Zeusi tütart, Sparta kuninga Menelaose naist Helenat, kelle Paris Aphrodite abiga röövib ja Trooja linna viib. Sellest sündis vaen troojalaste ja ahhailaste vahel, mis andis põhjuse sõjaks, millest võtsid osa nii jumalad kui ka jumalannad.

      Menelaosele on toeks tema vend Mükeene kuningas Agamemnon, Peleuse ja Thetise poeg Achilleus ning Ithaka kaval ja leidlik kuningas Odysseus. Trooja kuningaks oli eakas Priamos, vägesid juhatas tema vanem poeg Hektor. Pärimuse järgi piirasid ahhailased Troojat kümme aastat (Eepose „Ilias” sündmused toimuvad sõja viimasel aastal). Müüt kujutab sõjameeste vaprust ja vastupidavust, omavahelisi arusaamatusi, nende uhkeid ja väärikaid lahendusi, raskeid kaotusi ja sõjakavalust. Hektor langeb Achilleuse käe läbi, Achilleus sureb Parise noolest, mis haavas kangelast tema ainsast haavatavast kohast – kannast (nn Achilleuse kand). Troojalased kaotavad sõja Odysseuse kavalast plaanist sündinud nn Trooja hobuse läbi: ahhailased ehitavad suure puuhobuse ja sõjamehed peidavad end sinna sisse, troojalased viivad hobuse linnamüüride vahele, ahhailaste sõjamehed ronivad hobusest välja, avavad linnaväravad ülejäänud sõjaväele ja Trooja linn hävitatakse.

      Müüdi lõpuosa käsitleb vaevatud meeste sõjast kojujõudmist, mis nõudis ikka veel raskeid katsumusi. Kõige rohkem eksleb Odysseus, kümme aastat. Odysseuse eksimuste- ja kannatusterohkest koduteest pajatab eepos „Odüsseia”.

      „Ilias”

      Eepos algab arusaamatusega naisvangide pärast. Trooja sõda, mis vallandus naise (Helena) ja armastuse pärast, on kestnud üle üheksa aasta. Apolloni preestri tütar Chryseis on Agamemnoni valduses, preestri palved tütart tagasi saada ei mõju, preester palub abi Apollonilt endalt. Ahhailaste laager külvatakse üle vihase Apolloni nooltest, mis toovad surma ja katku. Agamemnon peab preestri tütrest loobuma, aga oma võimule toetudes omandab ta Achilleuse naisvangi Briseisi. Tekib pöördumatu arusaamatus. Achilleus ennustab kadu ahhailastele, sest Agamemnon on teda, vapraimat võitlejat, endast alamaks pidanud: „Veel kord saabub aeg, kus Achilleust ihkavad kurtes / jälle ahhailased kõik.” Achilleus lahkub protestiks sõjatandrilt.

      Sõjameeste hulgas tekib segadus, Agamemnonile ei kuuletuta, võitlusvaim langeb, ollakse valmis koju purjetama. Odysseus suudab väge siiski rahustada. Lahinguväljal kohtuvad Menelaos ja Paris, Menelaose viha on võimas ja raevukas, Paris taandub. Helena, kes võitlust pealt näeb, on kahevahel, ta ihkab Spartasse tagasi. Menelaos on võitnud, kuid Helena on jälle meelt muutnud, sest Aphrodite on valvel olnud, et Helena ja Parise armastus ei vaibuks.

      Jumalad vaidlevad sõja saatuse üle, Zeus on troojalaste, Hera aga ahhailaste poolt, kes peavad õiglast võitlust Helena pärast. Vahepeal sõlmitud vaherahu rikub Trooja kangelane Pandaros, tema noolest saab haavata Menelaos. Algab mehine võitlus. Pandaros pärib surma, Aphrodite saab haavata. Troojalaste poolel asub võitlusse kuningas Priamose vanem poeg Hektor, kelle saadab lahingusse armastav naine Andromache. Ka ahhailaste poolel on raskeid kaotusi olnud, Agamemnon saadab lepitussõnumi Achilleusele ja palub teda sõdalaste hulka astuda. Achilleus keeldub. Tema asemel asub sõdima tema sõber ja nõuandja Patroklos, kes hakkab kandma Achilleuse sõjarüüd. Troojalased taanduvad hirmus arvatava Achilleuse ees kuni linnamüürini, kuid seal tuleb Hektoril ja Patroklosel kahevõitlusse asuda. Nooruke Patroklos saab surma.

      Sellest hetkest otsustab Achilleus suures vihas lahingusse söösta, nüüd lepib ta ka Agamemnoniga, kes on tagastanud Briseisi. Algab raske võitlus, Zeus on jälle lubanud jumalatel võitlusest osa võtta. Apollon eksitab Achilleust ja troojalastel on võimalus taanduda linnamüüri taha. Algab Achilleuse ja Hektori kahevõitlus, võitlejate saatus otsustatakse Olümposel jumalanna Moira kaaludel. Hektor langeb mehises võitluses, tema naine Andromache näeb linnamüürilt, kuidas Hektori põrm veetakse sõjavankri järel ahhailaste laagrisse. Kui Achilleus on matnud auavalduste saatel oma sõbra Patroklose, tuleb kuningas Priamos ja palub oma poja Hektori põrmu auväärseks matmiseks. Achilleus lubab seda väärikalt, austades vana kuninga palvet.

      Eepos kujutab vaprat võitlusvaimu, sõdalaste mehisust, ustavust ja julgust, oma väe eest võitluses langenute traagilist ülevust ja kangelasele vastavat väärikust. Sündmuste taust annab teadmisi antiikmaailma eluolust, kommetest ja traditsioonidest. Eepose üldine laad on ülev-pidulik, mõeldud ettekandmiseks lüüra saatel.

      „Odüsseia”

      Eepose sündmustik on kirev, jutustades Odysseuse eksirännakutest teel koju Ithakale. Laulik pöördub muusa poole: „Kuskilt sest alga, oh, Zeusi-isa tütar, ja vesta ka meile!”

      Eepose sisulugu algab keskelt: Odysseus on olnud Ogygia saarel Atlase tütre nümf Kalypso võimuses juba üheksa aastat. Kalypso soovis Odysseust enda kaasaks. Jumalate otsus on kangelane vabastada.

      Pikkade aastate jooksul on Odysseuse poeg Telemachos, keda Odysseus pole oma silmaga veel näinudki, suureks kasvanud ja alustanud rännakuid, et oma isa leida. Nõu annavad vana ahhailaste sõjamees Nestor, Menelaos ja Helena ning Athena, kes ilmub Odysseuse sõbra Mentori kujul.

      Odysseus on saanud käskjalg Hermese kaudu jumalate päästva sõnumi ja otsustab saarelt põgeneda. Ta ehitab suure parve ja suundub merele. Merejumal Poseidon ei soosi meresõitu, temal on Odysseusega arved klaarida oma poja kükloop Polyphemose surma pärast. Odysseuse parv puruneb ja vaevatuna jõuab ta faiaakide maale. Kuningatütar Nausikaa aitab Odysseust, nähes kangelase silmis pisaraid, kui ta jutustab oma koduigatsusest ja eksimustest: „Kuid tahad nüüd kuulda sa hädapäevist mu nutmisväärseist, / et veel rohkem ma siis, murest muljutud, vaevleks ja kaebleks. / Ah, mida öelda siis enne, mis hiljem, mis viimaseks jätta?”

      Nii alustabki Odysseus jutustamist algusest peale. Esimeseks tõeliseks takistuseks koduteel sai lootosesööjate maa, mille toit lummas sõjataplusest tulnud mehi. Lootost süües võis kaotada mälu ja jäädagi ekslema. Ometi pääsetakse. Edasisel teekonnal satub Odysseus merejumal Poseidoni poja kükloop Polyphemose meelevalda. Ühesilmne inimsööja Polyphemos õgib mitu Odysseuse meest, Odysseus otsustab kavaldada, joodab Polyphemose purju ja torkab põleva toikaga ta silma peast, nüüd saavad mehed märkamatult põgenema. Siit saab alguse Poseidoni igavene viha. Abistama tuleb tuultejumal Aiolos, kes annab nahkkotikese, kuhu on vangistatud vastassuunalised tuuled, kuid Odysseuse mehed on uudishimus sõnakuulmatud ja avavad kotisuu ning ebasoodsad tuuled võtavad võimust. Enam Aiolos ei aita. Meri purustab laevad ja maandutakse Heliose tütre nõid Kirke juures, kus Odysseuse mehed nõiajoogi abil sigadeks moondatakse. Läbi raskuste ja Hermese abiga saab Odysseus oma mehed tagasi. Teekond kulgeb vahepeal Hadese riiki, kus Odysseus kohtub Trooja sõja kaaslastega ja rahulolematu Achilleusega. Siin hoiatab Hadese ennustaja Teiresias Odysseust, et tema mehed Heliose karja ei puutuks. Teiresias ennustab ka Odysseuse lõplikku kojujõudmist.

      Uuesti koduteele suundudes on meeskond vapper ja julge. Nad ei СКАЧАТЬ