Lihtne moodus lõpetada suitsetamine. Allen Carr
Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Lihtne moodus lõpetada suitsetamine - Allen Carr страница 4

Название: Lihtne moodus lõpetada suitsetamine

Автор: Allen Carr

Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU

Жанр: Здоровье

Серия:

isbn: 9789985222003

isbn:

СКАЧАТЬ pimesoolepõletikku? Üheksa neist aitavad kümmet protsenti patsientidest, mis aga tähendab, et üheksakümmend protsenti patsientidest nende meetoditega tapetakse; ja ainult üks meetod päästis üheksakümmend viis protsenti haigeid! Kujutle, et seda ühte meetodit teati tegelikult juba üle kahekümne aasta, ent enamik arste soovitas endiselt ülejäänud üheksat.

      Konverentsil tegi üks arst täiesti asjakohase märkuse, midagi sellist polnud mulle endale kunagi varem pähe tulnud. Ta märkis, et kui arst ei soovita suitsetajale parimat suitsetamise mahajätmise moodust, siis võidakse teda süüdistada patsiendi vääras kohtlemises. Kummaline on see, et see arst ise oli suur asendamisteraapia (nikotiininärimiskumm, – plaastrid jms) pooldaja. Ma ei taha kättemaksuhimuline olla, aga loodan, et sellest mehest saab tema enda soovituse esimene ohver.

      Valitsus kulutab korrapäraselt miljoneid hirmutamis kampaaniatele, et ära hoida noorte sõltuvusse sattumist. Sama hästi võiksid nad kulutada selle raha noorte veenmisele, et mootorratas on surmarelv. Kas nad tõesti ei mõista, et noored teavad, et üks sigaret neid ei tapa ja et ükski noor ei kavatse iial sõltlaseks hakata? Suitsetamise seos kopsuvähiga avastati alles neljakümne aasta eest. Sellest hoolimata on tänapäeval sõltuvusse sattujate protsent aegade suurim. Noored ei pea vaatama telekast suitsetamisvastast propagandat ega muud sellist jama. Suitsetajad ei kipu nagunii selliseid saateid vaatama. Peaaegu kõik noored on näinud lausa oma perekonnas hävitustööd, mida suitsetamine on põhjustanud. Ka mina nägin, kuidas tubakas mu isa ja õe hävitas, aga see ei hoidnud ära mind samasse lõksu sattumast.

      Esinesin riigitelevisioonis koos ühe ASH-i arstiga. Ta polnud iial suitsetanud ega ühtegi suitsetajat terveks ravinud. Naine rääkis veendunult sellest, kuidas valitsuse äsjane kaks ja pool miljonit maksev šokikampaania hoiaks ära noorte sõltuvusse langemise. Kui vaid valitsusel oleks olnud kainet mõistust see raha mulle anda, siis oleks mina rahastanud kampaania, mis oleks kindlustanud nikotiinisõltuvuse lõpu paari aastaga.

      Ma usun tõepoolest, et lumepallist on saanud jalgpall, aga pärast kahtekümmet aastat on see endiselt vaid piisake meres. Ma tänan miljoneid endiseid suitsetajaid, kes on käinud mu kliinikus, lugenud mu raamatuid, vaadanud mu videosid ja soovitanud LIHTSAT MEETODIT sõpradele, sugulastele ja üldse kõigile huvilistele, ning ma palun jumalat, et te jätkaksite samas vaimus. Ent lumepallist saab laviin alles siis, kui arstid, meedia, ASH ja QUIT ei soovita enam meetodeid, mis suitsetamise mahajätmist raskendavad, ja mõistavad, et LIHTNE MEETOD pole mitte üks paljudest meetoditest,

      VAID AINUKE MÕISTLIK MEETOD!

      Ma ei loodagi, et sa mind praegu usud, aga sa mõistad, kui oled raamatu läbi lugenud. Isegi need vähesed, kes meie juures pole edukad olnud, ütlevad umbes nii:

      Ma ei saanud küll veel hakkama, aga see meetod on parim, mida ma tean.

      Juhul, kui sa pärast selle raamatu läbilugemist tahad mind tänada, siis on sul võimalus oma tänuvõlg kuhjaga tasuda. Peale selle, et soovitad LIHTSAT MEETODIT sõpradele, võiksid sa iga kord, kui näed telekast, kuuled raadiost või loed lehest mingi muu meetodi propagandat, kirjutada või helistada neile ja küsida, miks ei kiida nad LIHTSAT MEETODIT. See vallandaks laviini, ja kui ma selle päevani elan, siis võin surra õnneliku mehena.

      See väljaanne tähistab minu meetodi kahekümnendat sünnipäeva. Sellest raamatust leiad väga lihtsa ja mõnusa meetodi suitsetamise mahajätmiseks. Praegu istun ma oma moodsa läpaka taga ning on isegi raske uskuda, et esimese versiooni kirjutasin käsitsi, see oli vaevu loetav, kirjaniku tekstiga polnud sel mingit sarnasust, ja siis lõin selle iidsel Underwoodi trükimasinal ümber. 1983. aasta 15. juulil, päeval, mil kustutasin oma viimase sigareti, teadsin kindlalt, et olin avastanud selle, millest iga suitsetaja unistab: lihtsa ja kiire meetodi vabaneda nikotiiniorjusest. Tollal ma ei teadnud, kas suudan selles veenda ühteainustki suitsetajat, rääkimata kõikidest ülejäänutest.

      Minu LIHTSA MEETODI raamatut on trükitud üle 11 miljoni eksemplari ja tõlgitud rohkem kui kahekümnesse keelde, see on ületanud kõik mu lootused.

      Kui ma oma kodus Raynes Parkis alustasin, siis oli mu kõrval vaid Joyce, minu naine. Tänapäeval on meil 45 riigis üle 150 LIHTSA MEETODI kliiniku. Mu kolmkümmend aastat kestnud ahelsuitsetamine oli õudusunenägu ja ma rõõmustan võimaluse üle tänada oma kaastöötajaid, kirjastajaid ja miljoneid LIHTSA MEETODI abil suitsetamisest loobunuid, kes on teinud mu viimased kakskümmend aastat ülimalt õnnelikuks.

      Kas muutusid nüüd tusaseks ja tunned, et viimnepäev on käes? Ära karda. Olen elus saavutanud üsna palju, nikotiinisõltuvusest vabanemine oli kahtlemata suurim saavutus. Ma jätsin suitsetamise üle kahekümne aasta tagasi ega saa seni üle sellest vabanemise rõõmust. Sul pole masenduseks mitte mingit põhjust, sest midagi halba ju ei juhtu, vastupidi, üsna varsti juhtub see, mis on iga suitsetaja unistus – OLLA VABA!

      1.

      MA POLE HULLEMAT NIKOTIINISÕLTUVUST NÄINUD

      Võib-olla peaksin alustuseks rääkima sellest, kui suur asjatundja ma üldse olen, et sellist raamatut kirjutada. Ma pole arst ega ka psühhiaater, minu ettevalmistus on tunduvalt parem: ma olin kolmkümmend kolm aastat paadunud suitsetaja. Viimastel aastatel suitsetasin rasketel aegadel sada, aga mitte iial alla kuuekümne sigareti päevas.

      Ma proovisin kümmekond korda suitsetamist maha jätta. Ükskord loobusin suitsust pooleks aastaks, kuid tundsin end abituna, püüdsin suitsetajate suitsupilvi sisse hingata, näiteks rongis sõitsin suitsetajate vagunis.

      Mis tervisesse puutub, siis arvab enamik suitsetajaid, et ta lõpetab suitsetamise enne, „kui see minuga juhtub”. Mina jõudsin äratundmisele, et suitsetamine tapab mu. Mul oli kogu aeg peavalu ja köha. Tundsin otsmikuveenis pidevat tuikamist ja uskusin tõsimeeli, et kohe-kohe plahvatab mu pea ja ma suren verejooksu tagajärjel. See kõik häiris mind, kuid ei sundinud suitsust loobuma.

      Ma jõudsin staadiumisse, mil ma enam isegi ei püüdnud suitsetamist lõpetada. Ma ei usu eriti, et põhjus oli suitsu nautimises. Enamik suitsetajaid on mingil eluhetkel petlikult arvanud, et nad naudivad juhuslikku sigaretti, minul sellist illusiooni polnud. Ma olen suitsu maitset ja lõhna alati jälestanud, kuid (nagu kõik) arvasin, et suitsetamine aitab mul lõõgastuda. See tõstis mu enesekindlust ja rahustas, ning iga kord, kui üritasin suitsetamist maha jätta, siis tundsin end alati armetuna. Ma ei suutnud ette kujutada, et elu ilma sigaretita saab üldse midagi väärt olla.

      Lõpuks saatis naine mu hüpnoterapeudi juurde. Pean tunnistama, et olin väga skeptiline. Ma ei teadnud ju tollal hüpnoosist midagi ja minu kujutluses nägi hüpnotisöör välja nagu pendli ja läbitungiva pilguga nurgaarst. Mul olid kõik tavapärased suitsetaja pettekujutlused, välja arvatud üks: ma ei pidanud end tahtejõuetuks. Olin oma elu peremees, ainult – suitsetamist ei suutnud ma kontrollida. Minu arvates kuulus hüpnotiseerimise juurde ka tahtejõu vägivaldne mõjutamine, ja kuigi ma tahtsin tõepoolest suitsetamist maha jätta (nagu enamik suitsetajaid), ei uskunud ma, et keegi saaks mind lollitada väitega, et ma ei pea suitsetama.

      Kogu seanss tundus olevat täielik ajaraiskamine. Hüpnoterapeut püüdis panna mind käsi tõstma ja muid selliseid asju tegema. Midagi oli kogu aeg valesti: ma ei kaotanud teadvust, ma ei läinud transsi, või vähemalt enda arust mitte, ent pärast seanssi ma mitte ainult ei loobunud suitsetamisest, vaid isegi nautisin kogu loobumisprotsessi.

      Aga las ma teen sulle mõned asjad selgeks enne, kui sa hüpnotiseerija juurde tormad. Hüpnoteraapia on suhtlemisvahend, ja kui sulle edastatakse vale sõnum, siis ei loobu sa suitsetamisest. Ma ei taha sugugi oma hüpnotiseerijat maha teha, sest kui ma poleks tema juures käinud, võib-olla oleksin praegu juba surnud. Ka hüpnoteraapiat ei taha ma laita, vastupidi, ma kasutan ise ka seda oma konsultatsioonides. Asi on mõjutamise jõus ja seda jõudu saab kasutada nii heal kui СКАЧАТЬ