Lihtne moodus lõpetada suitsetamine. Allen Carr

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ maha jätta? Kas homme? Järgmisel aastal? Lõpeta enda lollitamine. Lõks on mõeldud sind kinni hoidma elu lõpuni. Miks sinu meelest enamik suitsetajaid ei lõpeta suitsetamist enne, kui see nad tapab?

      Penguini kirjastus avaldas selle raamatu 20 aastat tagasi ja sellest ajast alates on see bestseller. Nüüd on mul aastatepikkune tagasiside, millest on selgunud, et minu meetod on olnud palju edukam, kui ma unistadagi oskasin. Kuid on selgunud ka kaks tõsiasja, mis mulle muret tekitavad. Ühest räägin pisut hiljem, teise kohta toon siinkohal kirjadest kolm näidet.

      Ma ei uskunud teie väiteid ning palun vabandust, et teis kahtlesin. See oligi nii lihtne, nagu te ütlesite. Olen pakkunud teie raamatut kõikidele oma sugulastele ja sõpradele ega mõista, miks nad seda ei loe.

      Kaheksa aastat tagasi andis mulle teie raamatu endine suitsetajast sõber. Hakkasin seda äsja lugema. Kahetsen, et raiskasin kaheksa aastat.

      Lõpetasin äsja teie raamatu lugemise. Möödas on vaid neli päeva, ma tunnen end suurepäraselt ja tean, et ei taha enam iial suitsetada. Esimest korda võtsin raamatu kätte viis aastat tagasi, jõudsin poole peale ja sattusin paanikasse. Teadsin, et kui edasi loen, siis pean suitsetamise lõpetama. Kas ma polnud loll?

      Ei, see noor daam polnud loll. Rääkisin enne võlunupust. LIHTNE MEETOD toimib nagu võlunupp. Las ma seletan: LIHTNE MEETOD pole ime, aga mulle ja tuhandetele endistele suitsetajatele, kes jätsid suitsetamise maha lihtsalt ja rõõmuga, tundub see imena!

      Ma hoiatan: siin on tegemist nokk-kinni-saba-lahti-olukorraga. Iga suitsetaja tahab suitsetamist maha jätta ja iga suitsetaja saab sellega hakkama, sest see on nii kerge ja lihtne. Ainuke põhjus, miks ta ei ürita suitsetamist maha jätta, on hirm. Suurim saavutus on oma hirmust võitu saada. Enne sa hirmust lahti ei saa, kuni pole raamatut läbi lugenud. Aga hirm võib nii suureks kasvada, et takistab raamatut lõpuni lugemast, nagu oli näha kolmanda näite noore daami puhul.

      Sa ei kavatsenud lõksu langeda. Kuid saa aru: sa ei vabane enne, kui oled täiesti veendunud, et sa jätad suitsetamise maha. Võib-olla sa nüüd kibeled suitsetamist maha jätma. Aga võib-olla sa hoopis kardad. Igal juhul pea meeles: SUL EI OLE MITTE MIDAGI KAOTADA!

      Kui sa pärast raamatu läbilugemist tahad endiselt suitsetada, ei saa keegi sind keelata. Sa ei pea isegi raamatu lugemise ajal suitsetamist piirama ega lõpetama. Pea meeles: siin pole mingit šokiteraapiat. Vastupidi, mul on sulle vaid häid uudiseid. Kas sa suudad ette kujutada, mida tundis krahv Monte-Cristo pärast vanglast vabanemist? Nii tundsin mina, kui vabanesin nikotiinisõltuvusest. Nii tunnevad end miljonid endised suitsetajad, kes on minu meetodit kasutanud. Pärast selle raamatu läbilugemist TUNNED SAMAMOODI KA SINA.

      Nii et hakka peale!

      SISSEJUHATUS

      MA KAVATSEN MAAILMA SUITSETAMISEST TERVEKS RAVIDA.

      Ütlesin seda oma naisele. Ta arvas, et ma teen nalja. Arusaadav, ta oli ju küllalt näinud mu ebaõnnestunud katseid jätta suitsetamine maha. Viimane neist oli kahe aasta eest. Kannatasin kuus kuud tõelist põrgupiina, enne kui alla vandusin ja uuesti sigareti süütasin. Võin häbenemata tunnistada, et nutsin kui väike laps. Nutsin, sest mõistsin, et olen elu lõpuni suitsetajaks määratud. Ma olin ihu ja hingega asja juures, talusin nii palju, et tean nüüd, et rohkem ma sellist asja üle ei ela. Ma pole loomult vägivaldne, aga kui mõni heasoovlik mittesuitsetaja oleks tol hetkel mulle öelnud, et suitsetamist on väga lihtne ja kerge maha jätta, siis poleks ma oma tegude eest vastutanud. Igatahes olen ma veendunud, et iga suitsetajast kohtunik oleks must aru saanud ja mu õigeks mõistnud.

      Vahest ei suuda ka sina uskuda, et suitsetamist võib olla kerge maha jätta. Ikkagi ma palun sind, et sa ei viskaks seda raamatut prügikasti. Usu mind, ka sina veendud, et suitsetamist maha jätta on väga lihtne.

      Igatahes, kaks aastat hiljem, kui ma olin just kustutanud oma elu viimase sigareti, ütlesin naisele, et ma võin end nüüd mittesuitsetajaks pidada ning et ma hakkan sellest pahest tervet maailma terveks ravima. Pean tunnistama, et mind natuke ärritas tema kahtlev olek, aga see ei vähendanud minu indu. Rõõm teadmisest, et ma ei suitseta enam mitte kunagi, moonutas pisut mu reaalsustaju. Tagantjärele mõistan oma naise suhtumist ning saan aru, miks Joyce ja mu lähimad sugulased-sõbrad mind hullumaja kandidaadiks pidasid.

      Kui ma vaatan tagasi oma elule, tundub mulle, et kogu mu eksistents oli ettevalmistus suitsetamisprobleemi lahendamiseks. Isegi need vastikud aastad, mil ma õppisin raamatupidajaks ja selles ametis töötasin, olid vajalikud, et lahendada suitsetamislõksu mõistatus. Öeldakse, et kõiki inimesi ei saa kogu aeg lollitada, ometi on minu arvates tubakafirmad just seda aastaid teinud. Samuti arvan, et ma olin esimene, kes suitsetamislõksu olemust täielikult mõistis. Et mu jutt liigse enesekiitusena ei tunduks, kinnitan: mõistsin seda mitte iseenese tarkusest, vaid hoopiski tänu olukorrale, kuhu oma eluga olin jõudnud.

      15. juuli 1983 oli minu jaoks otsustav päev. Ma ei põgenenud küll Colditzi vanglast, kuid sealt pääsenud tundsid ilmselt samasugust kergendust ja rõõmu kui mina pärast oma viimase sigareti kustutamist. Ma taipasin, et olen leidnud võimaluse, kuidas täita iga suitsetaja soov – vabaneda lihtsalt ja igaveseks suitsetamisest.

      Testisin oma meetodit sugulaste-sõprade peal, seejärel võtsin end ametist lahti ning minust sai täiskohaga nõustaja, et aidata teistel suitsetajatel pahest lahti saada.

      Kaks aastat hiljem ilmus selle raamatu esmatrükk. Inspiratsiooni sain ma ühest ebaõnnestumisest, juhtumist mehega, kellest on juttu 25. peatükis. Ta käis mu juures kaks korda ja mõlemal korral olime pisarais. Mees oli väga ärritunud ja ma ei suutnud teda maha rahustada ega talle selgeks teha, mida ma öelda tahtsin. Panin kõik kirja lootuses, et ta loeb seda siis, kui talle sobib, ja nii mitu korda, kui tahab, ning saab must ehk aru.

      Ma ei kahelnud hetkekski, et mind aidanud LIHTNE MEETOD on sama edukas ka teiste suitsetajate jaoks. Ometigi tekkisid raamatu kirjutamise mõtte juures teatud kõhklused ja ma tegin omal käel turu-uuringut. Vastukaja polnud kuigi julgustav:

      Kuidas saab raamat aidata mul suitsetamist maha jätta? See, mida ma vajan, on tahtejõud!

      Kuidas saab raamat ära hoida võõrutamisest tingitud vaevusi?

      Mul oli ka endal kahtlusi. Kliinikus selgus tihtipeale, et nii mõnigi klient oli mu põhimõtetest valesti aru saanud, kuid ma sain kohe asja selgitada. Kuidas aga suudaks seda raamat? Eriala õppimise ajast oli mul meeles pettumus, mida tundsin, kui ei saanud raamatust aru või kui ma polnud mõne kohaga nõus, aga küsida polnud kelleltki. Samuti teadsin suurepäraselt, et televisiooni- ja videoajastul pole paljud inimesed enam harjunud lugema.

      Üks kahtlus aga ületas kõik teised: ma pole kirjanik, ja ma tunnistasin seda. Ma olin kindel, et suitsetajaga silmast silma rääkides suudan teda veenda, kuivõrd paremini hakkab ta end tundma seltskonnas, kuivõrd hästi suudab ta edaspidi kontsentreeruda ja hakkama saada stressiga ja kuivõrd lihtne on suitsetamist maha jätta. Aga kas ma suudan seda kõike ka raamatus edasi anda?

      Õnneks olid jumalad mu vastu armulised. Ma olen saanud tuhandeid tänukirju.

      See on kõige suurepärasem raamat, mis üleüldse on kirjutatud.

      Te olete mu õpetaja.

      Te olete geenius.

      Teid peaks rüütliks lööma.

      Te peaksite peaminister olema.

      Te olete pühak.

      Ma loodan, et selline kiitus ei ajanud mu pead segi. Ma tean täpselt, et mind ei kiidetud mitte minu СКАЧАТЬ