Elon Musk: Tesla, SpaceX ja rännak ulmelisse tulevikku. Ashlee Vance

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ tantsustuudio juhendaja Winnifred Josephine Fletcheriga (Wyn) ja loonud heal järjel kiropraktika vastuvõtu. Sel aastal sündisid peresse, kus juba kasvasid poeg ja tütar, kaksikud tütred Kaye ja Muski ema Maye. Lapsed elasid kolmekorruselises kahekümne toaga majas, mille juurde kuulusid ka tantsustuudio ruumid, et Wyn saaks tantsuõpetaja tööd jätkata. Haldeman, kes otsis alati midagi uut ja huvitavat, õppis lendama ja ostis eralennuki. Perekond sai vahepeal kodukandis kuulsaks sellega, et Haldeman ja tema naine mahutasid oma lapsed ühemootorilisse lennukisse ja käisid lõbusõitudel Põhja-Ameerikas. Haldeman ilmus lennukiga sageli ka poliitilistele ja kiropraktika-alastele nõupidamistele ning hiljem kirjutasid nad abikaasaga kahe peale raamatu nimega „Lendavad Haldemanid: tundke kaasa vaesele eralennukipiloodile” („The Flying Haldemans: Pity the Poor Private Pilot”).

      Haldemani paistis saatvat edu igas ettevõtmises, kuid 1950. aastal otsustas ta sellest kõigest loobuda. Arst ja poliitik ühes isikus, oli ta juba kaua aega süüdistanud valitsust inimeste ellu sekkumises ja hakanud mõistma, et Kanada bürokraatia topib oma nina liialt eraisikute asjadesse. Mees, kes oli keelanud oma kodus vandumise, suitsetamise, Coca-Cola joomise ja rafineeritud jahu kasutamise, otsustas, et Kanada moraalne pale on hakanud määrduma. Samuti ajendas Haldemani elumuutusele tema jätkuv iha seikluste järele. Ja nii otsustaski pere järgmise mõne kuu jooksul müüa maha maja, eduka tantsukooli ja kiropraktika vastuvõtu ning kolida Lõuna-Aafrikasse – kohta, kus Haldeman ei olnud kunagi käinud. Scott Haldeman mäletab veel, kuidas ta aitas isal lahti monteerida perekonnale kuuluvat Bellanca Cruisaire’i (1948) lennukit, et see kastidesse pakkida ja laevaga Lõuna-Aafrikasse saata. Kord juba Aafrikasse jõudnud, pandi lennuk uuesti kokku ja perekond kasutas seda kogu maal ringisõitmiseks ja sobiva kauni elukoha väljavalimiseks. Viimaks otsustatigi Pretoria kasuks, kus Haldeman pani aluse uuele kiropraktika nõuandlale.

      Perekonna seiklushimul ei näinud mingeid piire olevat. 1952. aastal tegid Joshua ja Wyn lennukiga 35 000 kilomeetri pikkuse reisi, lennates üle kogu Aafrika Šotimaale ja Norrasse. Wyn täitis navigaatori ülesannet ning kuigi tal ei olnud lennulitsentsi, pidi ta vahel ka lendama. Abielupaar ületas aga isegi seda kosmiliselt pikka lennureisi 1954. aastal, kui lennati 48 000 kilomeetrit Austraaliasse ja tagasi. Ajalehed kirjutasid nende ettevõtmisest ja arvatavasti on nende näol tegemist ainsate eralenduritega, kes on lennanud Aafrikast Austraaliasse ühemootorilisel lennukil.9

      Kui Haldemanid parajasti ei lennanud, rändasid nad ringi ning käisid koos lastega pikkadel, tervelt kuu aega kestvatel ekspeditsioonidel, et leida Kalahari kõrbest Kadunud linna, väidetavalt kunagi ammu mahajäetud linna Aafrika lõunaosas. Tolleaegne perefoto ühelt niisuguselt käigult näitab viit last keset Aafrika võsastikku. Nad on kogunenud suure metallpoti ümber, mida soojendavad laagrilõkke söed. Lapsed on rõõmsate ja puhanud nägudega, istudes oma kokkupandavatel toolidel, jalad ristis ja raamatud käes. Nende selja taga on rubiinpunane Bellanca lennuk, telk ja auto. Selle vaikelu rahulikkus suudab varjata, kui ohtlikud olid niisugused reisid tegelikult. Kord juhtus õnnetus ja pereauto sõitis nii suure hooga vastu puud, et kaitseraud tungis läbi radiaatori. Kuna nad seiklesid asustamata paigas ning mingeid kommunikatsioonivahendeid ei olnud, võttis auto kordategemine Joshual kolm päeva aega, samal ajal kui teised pereliikmed püüdsid toitu hankida. Vahel juhtus ka seda, et öösiti tiirutasid laagritule ümber hüäänid ja leopardid ning ühel hommikul ärkas perekond selle peale, et nende suurest lauast umbes meetri kaugusel seisis lõvi. Joshua haaras esimese kättejuhtuva asja – see oli lamp – viibutas seda ja käskis lõvil ära minna. See läkski.10

      Haldemanid võtsid laste kasvatamist laissez-faire suhtumisega, kehtestamata neile karme reegleid, mis jätkus ka järgmises põlvkonnas kuni Muskini välja. Nende lapsi ei karistatud kunagi, kuna Joshua uskus, et nii jõuavad nad intuitiivselt õige käitumiseni. Kui ema ja isa läksid pikkadele lennureisidele, jäeti lapsed koju. Scott Haldeman ei mäleta, et isa oleks kunagi tema kooli külastanud, kuigi tema poeg oli ragbimeeskonna kapten ja kooli prefekt. „Tema suhtus kõigesse nii, nagu see oleks olnud ootuspärane ehk just nii, nagu olema pidi,” sõnas Scott Haldeman. „Meile jäeti mulje, et me suudame kõike. Sa lihtsalt pidid otsusele jõudma ja siis seda tegema, Selles mõttes oleks mu isa Eloni üle tohutult uhke olnud.”

      Haldeman suri 1974. aastal 72aastasena. Ta oli teinud oma lennukiga proovimaandumisi ega märganud kahe vaia vahele kinnitatud traati. Traat jäi lennukiratastesse kinni ja tõmbas masina tagurpidi ning Haldeman murdis kaela. Elon oli tollal pisipõnn. Aga kogu lapsepõlve ajal kuulis Elon palju lugusid vanaisa ettevõtmistest ja istus lugematuid kordi vaatama diapositiive, millel olid jäädvustatud perekonna reisid ja seiklused Aafrika looduses. „Mu vanaema rääkis lugusid, kuidas nad oleksid neil rännakutel mitu korda äärepealt surma saanud,” jutustab Musk. „Nad lendasid oma eralennukiga ilma ühegi abivahendita – neil ei olnud isegi raadiot ja aerokaartide asemel olid neil tavalised teedekaardid, millest mõned ei olnud isegi täpsed. Vanaisal oli sisemine kutse seikluste järele, tahtmine teha hulle asju.” Elon nõustub mõttega, et tema ebatavaline riskivajadus võib olla vanaisalt päritud. Mitu aastat pärast viimast diapositiivide vaatamist püüdis Elon isegi leida vana punase Bellanca asukohta, et seda ära osta, kuid ei suutnud seda leida.

      Maye Musk, Eloni ema, kasvas üles, pidades oma vanemaid iidoliteks. Nooruses peeti naist nohikuks. Talle meeldisid matemaatika ja loodusteadused ning ta tuli uurimistöödega kenasti toime. Aga 15aastasena hakati märkama ka tema teisi voorusi. Maye oli väga kaunis. Pikk, tuhkblondide juustega, kõrgete põsesarnade ja nurgeliste näojoontega, mis tegid tema välimuse eriliseks. Kuna üks perekonnasõber pidas modellikooli, käis ka Maye mõnel sealsel kursusel. Nädalavahetuseti osales ta moeetendustel ja pildistamistel ning vahel võttis osa ka senaatorite või saadikute kodudes toimuvatest pidulikest sündmustest ning jõudis miss Lõuna-Aafrika finaali. (Maye on jätkanud modellitööga veel ka 60. eluaastates, ning tema fotod on ilmunud ajakirjade New York ja Elle esikaantel, samuti on ta osalenud Beyoncé muusikavideotes.)

      Eloni isa Errol Musk ja Maye kasvasid üles samas kandis. Nad kohtusid esimest korda, kui 1948. aastal sündinud Maye oli umbes 11aastane. Errol oli võrreldes nohikliku Mayega popp kutt, aga oli olnud tüdrukusse aastaid armunud. „Ta armus minusse mu jalgade ja hammaste pärast,” väidab Maye. Ülikooli ajal olid nad vahelduva eduga paar ning Maye jutu järgi püüdis Errol teda seitsme aasta jooksul väsimatult kosida ja lõpuks suutis oma visadusega tema tahte murda. „Ta lihtsalt jätkas ettepanekute tegemist, kuni ma nõustusin,” meenutab Maye.

      Nende abielu oli algusest peale keeruline. Maye jäi mesinädalate ajal rasedaks ja sünnitas Eloni 28. juunil 1971. aastal, üheksa kuud ja kaks päeva pärast nende pulmapäeva. Kuigi paari kooselu ei saanud pidada abielulikuks õndsuseks, suutsid nad endale Pretorias sisse seada igati mõnusa elu. Errol töötas mehaaniku ja elektriinsenerina ning vastutas suurte projektide – kontorihoonete, jaemüügi- ja elamukomplekside ning õhujõudude baasi eest, samal ajal kui Maye hakkas toitumisspetsialistiks. Pisut enam kui aasta pärast Elonit sündis tema vend Kimbal ja peagi pärast teda omakorda õde Tosca.

      Elon oli pisipõnnina uudishimulik ja energiline. Ta omandas kõike kiiresti ja Maye, nagu paljud emad ikka, kinnitas, et tema poeg on väga andekas ja varaküps. „Ta paistis taipavat asju kiiremini kui teised lapsed,” sõnas ta. Kimbatusse ajas ema aga asjaolu, et Elon näis aeg-ajalt justkui transsi langevat. Kui keegi rääkis poisiga parajasti siis, kui tal oli silmis see kauge ja unistav pilk, ei jõudnud midagi pärale. Seda juhtus nii sageli, et Eloni vanemad ja arstid kartsid, et ta võib olla kurt. „Vahel ta lihtsalt ei kuulnud sind,” meenutab Maye. Arstid tegid Eloniga terve rea teste ja analüüse ning otsustasid eemaldada adenoidid, kuna see võivat lapse kuulmist parandada. „No see ei aidanud,” jutustab Maye. Eloni olekut mõjutas pigem see, kuidas töötas tema vaim ja mõtlemine, mitte see, kuidas toimis tema kuulmiselundkond. „Ta justkui siseneks oma ajju ja sa võid näha, kuidas ta on lihtsalt teises maailmas,” sõnab Maye. „Seda juhtub ikka veel. Nüüd jätan ma ta sel ajal rahule, sest tean, et ta mõtleb vaimusilmas uuele raketile või millelegi sellisele.”

      Teised СКАЧАТЬ