Elon Musk: Tesla, SpaceX ja rännak ulmelisse tulevikku. Ashlee Vance

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ suhtumist tehnoloogia võimesse maailma muuta.

      Minagi toetasin suurel määral sedatüüpi mõtlemist, kuni esimese külaskäiguni Muskimaale. Kuigi Musk ei ole kunagi olnud tagasihoidlik selles osas, mida ta plaanib, on vaid vähesed inimesed väljastpoolt tema ettevõtteid saanud näha tema tehaseid, uurimis- ja arenduskeskusi ning masinaparki ja olla tunnistajaks sellele, kui suures ulatuses ta otseselt ja isiklikult selle kõigega tegeleb. Siin leidus keegi, kes oli jätnud seljataha suure osa Silicon Valley eetikast, liikudes kiiresti edasi ja juhtides organisatsioone, mis olid vabad bürokraatlikust hierarhiast, et täiustada suuri, fantastilisi masinaid ja püüda saavutada asju, millel oli potentsiaali teha tõelist läbimurret seal, kus teised seda võimalust näha ei osanud.

      Ka Muskil oleks olnud täielik õigus selle epideemiaga kaasa minna. Temagi astus 1995. aastal värskelt kolledži lõpetanuna otse dot-com’i maaniasse ning asutas ettevõtte nimega Zip2 – see oli midagi primitiivse Google Mapsi ja Yelpi vahepealset. See esimene katsetus saavutas kiirelt edu. 1999. aastal ostis Compaq 307 miljoni dollari eest Zip2. Musk teenis tehinguga 22 miljonit dollarit ja paigutas peaaegu kogu selle raha oma järgmisesse ettevõttesse, idufirmasse, millest kasvas hiljem välja tuntud PayPal. Musk sai PayPali suurima aktsionärina fantastiliselt rikkaks, kui eBay omandas 2002. aastal ettevõtte 1,5 miljardi dollari eest.

      Selle asemel, et jääda Silicon Valleysse paigale ja langeda samasugusesse depressiooni kui tema põlvkonnakaaslased, läks Musk hoopis Los Angelesse. Tol ajal levinud tavatarkus soovitas sügavalt hingata ja oodata järgmise suure asja saabumist, mis pidi omal ajal juhtuma. Musk aga hülgas selle loogika ja paigutas 100 miljonit SpaceXi projekti, 70 miljonit Teslasse ja 30 miljonit SolarCitysse. Kuigi Musk ei leiutanud just otseselt rahakulutamismasinat, ei olekski ta saanud valida kiiremat võimalust oma varanduse hävitamiseks. Temast sai justkui ühe mehe ultrakõrgeid riske võttev ettevõte, mis otsustas teha topeltpanuseid, valmistades äärmiselt keerukaid tõelisi tooteid maailma kahes kõige kallimas paigas, Los Angeleses ja Silicon Valleys. Võimaluse korral valmistavad Muski ettevõtted kõike alati nullist peale ja neis püütakse leida uusi lähenemisi kõiges, mida kosmonautika-, auto- ja päikeseenergiatööstuses on hakatud pidama tavamõtlemiseks.

      SpaceXga asus Musk võitlusse kogu USA sõjalis-tööstusliku kompleksiga, mille hulka kuulusid ka Lockheed Martin ja Boeing. Samuti võitleb Musk riikidega – kõige ilmsemalt Venemaa ja Hiinaga. SpaceX on teinud endale nime tööstusharu odava tarnijana. Aga sellest iseenesest ei piisa, et võitjaks tulla. Tegutsemine kosmosetööstuses nõuab hakkamasaamist poliitika segastes vetes ja kokkupuutumist nii seljasügamise kui ka protektsionismiga3, mis õõnestavad kapitalismi vundamenti. Ka Steve Jobs puutus kokku sarnaste jõududega, kui astus iPodi ja iTunesi turule tuues plaaditööstuse vastu. Kuid muusikatööstuse tujukate ludiitidega oli lausa rõõm suhelda, võrreldes Muski vaenlastega, kes teenivad elatist uute relvade ja uute riikide loomisega. SpaceX on katsetanud korduvkasutatavaid rakette, mis võivad viia kosmosesse varustust ning maanduda seejärel taas Maal, täpselt oma stardiplatvormil. Kui ettevõte suudab selle tehnoloogia täiuseni viia, annab see hävitava löögi kõigile selle valdkonna võistlejatele ja peaaegu kindlasti lükkab mõned raketitööstuse tugisambad mängust välja, kindlustades USA koha maailma juhtiva riigina, kes suudab transportida kosmosesse nii kaupa kui ka inimesi. See ähvardav võimalus on Muski arvates toonud talle palju vaenlasi. „Nimekiri inimestest, kellel ei oleks midagi minu kadumise vastu, on hakanud pikenema,” väidab Musk. „Mu perekond kardab, et venelased lasevad mu ära tappa.”

      Tesla Motorsiga on Musk püüdnud muuta tava, kuidas autosid toodetakse ja müüakse, ehitades samal ajal välja ülemaailmse kütuse jaotusvõrgu. Selle asemel, et tegeleda hübriidmasinatega, mis Muski kõnepruugis on mitteoptimaalsed kompromissid, püüdleb Tesla selle poole, et luua üksnes elektril töötavaid autosid, mida inimesed endale ihaldaksid ja mis avardaksid olemasoleva tehnoloogia piire. Tesla ei müü oma autosid edasimüüjate kaudu, vaid veebis ja Apple’i-sarnastes galeriides, mis asuvad peentes ostukeskustes. Tesla ei looda palju teenida oma masinate järelteenindusest, kuna elektriautod ei vaja õlivahetust ega teisi hooldusprotseduure, mida tuleb teha traditsioonilistel autodel. Otsene müügimudel, mida Tesla kasutab, on peamine oht neile automüüjatele, kes on harjunud klientidega tingima ning teenima kasumit just mõõdutundetult kõrgetest hooldustasudest. Nüüdseks on USAs, Euroopas ja Aasias paljude kiirteede äärde rajatud Tesla laadimisjaamad, kus saab auto kõigest 20 minutiga laetud sadade kilomeetrite läbimiseks. Need niinimetatud superlaadimisjaamad ehk supercharging station’id töötavad päikeseenergiaga ja Tesla omanikud ei maksa akude laadimise eest midagi. Samal ajal kui suurt osa Ameerika taristust ähvardab lagunemine, rajab Musk futuristlikke täielikult toimivaid transpordisüsteeme, mis lubavad Ameerika Ühendriikidel saavutada ülejäänud maailmaga võrreldes tubli edumaa. Muski grandioosne visioon ja ka selle äsjane elluviimine, näivad olevat segu Henry Fordi ja John D. Rockefelleri parimatest omadustest.

      SolarCitys on Musk pannud aluse suurimale päikesepaneelide paigaldajale ja rahastajale nii era- kui ka tööstuslikuks tarbeks. Musk aitas välja tulla SolarCity ideega ja on praegu selle ettevõtte esimees, samal ajal kui tema onupojad Lyndon ja Peter Rive tegelevad ettevõtte igapäevase juhtimisega. SolarCity on suutnud odavdada tuhandete teenuste hinda ja vähendada kulutusi, saades ise suureks teenusepakkujaks. Ajal, mil puhta tehnoloogia ettevõtted kipuvad hirmutava regulaarsusega pankrotti minema, on Musk üles ehitanud kaks kõige edukamat puhta tehnoloogia ettevõtet maailmas. Musk Co. tehaste impeerium, nende kümned tuhanded töötajad ja tööstuslik võime on pannud turgu valitsevad ettevõtted endale järele jooksma ja on teinud Muskist ühe maailma rikkaima mehe, kelle netoväärtus on kümme miljardit dollarit.

      Külaskäik Muskimaale aitas mõnel määral selgitada, kuidas on Musk seda kõike suutnud. Kuigi jutt „inimeste Marsile viimisest” võib tunduda paljudele inimestele hullumeelne või ekstsentriline, andis see Muskile ainulaadse loosungi tema ettevõtete jaoks. Just see kõikehõlmav ja laialdane eesmärk on see, mis hõlmab ühendava põhimõttena kõike, mida ta teeb. Kõigi kolme ettevõtte töötajad teavad seda väga hästi nagu sedagi, et nad tegelevad päevast päeva millegi võimatu saavutamisega. Kui Musk seab ebarealistlikke eesmärke, solvab töötajaid ja tahab oma tempoga neist viimast võtta, mõistetakse seda – vähemalt teatud tasemel – kui osa Marsi plaanist. Mõned töötajad armastavad teda selle eest. Teised vihkavad teda, aga jäävad talle siiski kummaliselt ustavaks, austusest tema innukuse ja missiooni vastu. Musk on välja arendanud midagi niisugust, mis paljudel Silicon Valley ettevõtjatel puudub − mõtestatud maailmavaate. Ta on geenius, kes on seadnud endale eesmärgiks kõige uskumatuma püüdluse, mida keegi kunagi on välja mõelnud. Ta ei ole mitte niivõrd tegevjuht, kes jahib rikkusi, kui kindral, kes juhib oma vägesid kindla võidu poole. Samal ajal kui Mark Zuckerberg püüab aidata sul nunnusid beebifotosid jagada, püüab Musk… no kuidas seda öeldagi… päästa kogu inimkonda omaenda põhjustatud või juhuslikel põhjustel toimuvast väljasuremisest.

      Eluviis, mille Musk on omaks võtnud, et kõiki neid ettevõtmisi teoks teha, on ennekuulmatu. Tema tüüpiline nädal algab isiklikus mõisas Bel Airis. Esmaspäeval töötab ta terve päeva SpaceXis. Teispäeval alustab ta SpaceXis, seejärel hüppab oma eralennukisse ja suundub Silicon Valleysse. Ta veedab paar päeva Teslas, millel on kontorid Palo Altos ja tehas Fremontis. Muskil ei ole Põhja-Californias kodu ja ta peatub Rosewoodi hotellis või sõprade juures. Et neid sõprade kodudes ööbimisi korraldada, saadab Muski assistent neile e-kirja küsimusega „Kas teil leidub tuba ühele?”, ja kui sõber vastab jaatavalt, ilmub Musk hilisõhtul ukse taha. Enamasti ööbib ta külalistetoas, aga ta on tuntud ka selle poolest, et jääb pärast lõõgastumist videomängude seltsis lihtsalt sinnasamasse sohvale magama. Siis jõuab ta neljapäeval tagasi Los Angelesse, et tegeleda SpaceXiga. Lisaks on tal eksabikaasa Justine’iga viie väikese poja – kaksikute ja kolmikute – jagatud hooldusõigus ning poisid elavad neli päeva nädalas tema juures. Igal aastal paneb Musk kirja igal nädalal lendamiseks kulunud aja, et anda endale aru, kui hullumeelseks hakkab see kõik muutuma. Kui Muskilt küsida, kuidas ta sellise elurütmiga toime tuleb, vastas ta: „Mul oli СКАЧАТЬ