Elon Musk: Tesla, SpaceX ja rännak ulmelisse tulevikku. Ashlee Vance

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ Maye. „See ei teinud teda omaealiste hulgas populaarseks.”

      Muski enda jaoks olid need hetked imelised. Viie-kuueaastaselt oli ta avastanud viisi, kuidas ümbritsevat maailma blokeerida ja keskenduda ainult ühele ainsale asjale. See võime arenes osaliselt välja sellest visuaalsest moodusest, kuidas Muski aju töötas. Ta võis näha vaimusilmas teatud kujutisi selgusega, mida me tänapäeval seostame arvuti abil tehtud insenertehniliste joonistega. „Tundub, nagu võtaks sisemine mõtteprotsess üle selle ajuosa, mis tavaliselt on hõivatud visuaalsete protsessidega – osa, mida kasutatakse silmade kaudu ajju jõudvate kujutiste töötlemiseks,” sõnab Musk. „Enam ma seda niimoodi teha ei oska, kuna mu tähelepanu nõuavad samaaegselt nii paljud asjad, aga lapsena juhtus seda sageli. Suur osa ajust, mida kasutatakse sissetulevate kujutistega tegelemiseks, leiab kasutust hoopis mõtlemise kohana.” Arvutid jagavad kõige raskema töö ära kaht tüüpi kiipide vahel. On graafilised kiibid, mis tegelevad teleprogrammi või videomängu järjestikuste kujutiste töötlemisega, ja infotehnoloogilised või arvutuslikud kiibid, mis tegelevad üldisemate ülesannete ja matemaatiliste operatsioonidega. Aja jooksul on Musk lakanud mõtlemast, et tema aju on nagu graafiline kiip. See võimaldab tal näha asju ka välismaailmas, neid oma mõttes uuesti esile manada ja kujutleda, kuidas need võiksid muutuda või käituda teiste objektidega koostöös. „Kujutiste ja numbrite jaoks võin ma töödelda nendevahelisi seoseid algoritmiliste meetodite abil,” selgitab Musk. „Kiirendus, hoog, kineetiline energia – kuidas objektid mõjutavad sedasorti nähtusi, saab väga elavalt selgeks.”

      Kõige väljapaistvam omadus noore Eloni iseloomus oli tema kiindumus lugemise vastu. Juba väga varajases nooruses oli tal kogu aeg raamat käes. „Tema jaoks ei olnud midagi kummalist selles, kui ta luges kümme tundi päevas,” ütles Kimbal. „Kui oli nädalavahetus, võis ta lugeda läbi kaks raamatut päevas.” Perekond käis mitu korda ostureisidel, avastades vahepeal, et Elon on kadunud. Maye või Kimbal käisid siis lähimast raamatupoest läbi ja leidsid Eloni kuskilt kõrvalisest nurgatagusest, lugemas midagi oma transilaadses olekus.

      Kui Elon vanemaks sai, läks ta kohe pärast tundide lõppu kella kahe ajal pärastlõunal raamatupoodi ja veetis seal aega kuni kella kuueni, kui tema vanemad töölt koju saabusid. Ta alustas ilukirjanduslike raamatute ja koomiksitega ning siis neelas juba aimekirjandust ja tõestisündinud lugusid. „Vahel ajasid nad mu poest välja, aga tavaliselt mitte,” tunnistab Elon. Tema lemmikraamatud olid „Sõrmuste isanda” ja Isaac Asimovi „Asumi” raamatud ning Robert Heinleini „Kuu on karm armuke” ja loomulikult „Pöidlaküüdi teejuht galaktikas”. „Ühel hetkel said nii kooli kui ka kodulähedases raamatukogus otsa raamatud, mida ma lugeda tahtsin,” sõnas Musk. „See oli vahest kolmandas või neljandas klassis. Ma püüdsin raamatukoguhoidjat veenda endale raamatuid tellima. Aga siis hakkasin lugema hoopis „Encyclopedia Britannicat”. See oli väga valgustav ja tuli kasuks. Sa ei tea seda, mida sa ei tea. Ja siis sa mõistad ühel hetkel, et kõik need asjad on seal raamatus olemas.”

      Elon uuris tegelikult läbi isegi kaks entsüklopeediat – ning ka see tegevus ei aidanud kaasa sõprade leidmisele. Poisil oli fotograafiline mälu ning entsüklopeediad muutsid ta lausa faktimasinaks. Temast sai klassikaline kõiketeadja. Õhtusöögilauas võis Tosca mõtiskleda näiteks selle üle, kui suur on vahemaa Maalt Kuuni. Elon teatas selle peale täpse mõõtmistulemuse perigees ja apogees. „Kui meil oli mõni küsimus, soovitas Tosca alati: „Küsige meie geeniuselt,”” meenutab Maye. „Me võisime küsida temalt kõike. Tal oli loetu lihtsalt meeles.” Eloni raamatukoi kuulsust kinnistas veelgi tema kohmakas olek. „Ta ei olnud eriti sportlik,” sõnas Maye.

      Maye jutustab loo Elonist, kes mängis ühel õhtul venna ja õe ning nõbudega. Kui üks neist kaebas, et kardab pimedust, selgitas Elon, et „pimedus on lihtsalt valguse puudumine”, mis muidugi hirmunud last palju ei aidanud. Noorukina tundus Eloni pidev vajadus teisi inimesi parandada ning tema jäme maneer teistele lastele eemaletõukavana ning see muutis ta veelgi üksikumaks. Elon arvas seejuures siiralt, et inimesed peaksid rõõmustama, saades teada, et nad on millestki valesti aru saanud või vigadest oma arutluskäigus. „Lastele ei meeldi sellised vastused,” selgitas Maye. „Nad ütlesid: „Elon, me ei mängi sinuga enam.” Mina olin emana selle üle väga kurb, sest ma arvan, et tema tahtis ka endale sõpru. Kimbal ja Tosca tõid alatihti oma sõpru koju, aga Elon mitte kunagi ja tema tahtis ka teistega mängida. Aga ta oli teistmoodi tüüp.” Maye ärgitas Kimbalit ja Toscat, et need Eloni ka mängu võtaksid. Nemad vastasid nagu lapsed ikka: „Aga, ema, temaga ei ole lõbus.” Kui Elon vanemaks sai, tekkis tal aga oma õe ja venna ning nõbudega – ema õepoegadega – väga tihe ja lähedane side. Kuigi koolis hoidis ta pigem omaette, oli Elon pereliikmete seltskonnas vaba ja suhtlemisaldis ning aja jooksul sai just temast nende ühistes tegevustes juht ja peamine algataja.

      Mõnda aega oli elu Muski majapidamises üsna hea. Perekonnal oli tänu Erroli edukale inseneritööle üks Pretoria suuremaid maju. Säilinud on Muskide kolmest lapsest foto, mis on tehtud umbes ajal, kui Elon oli kaheksa-aastane, millel kolm blondi ja kleenukest last istuvad üksteise kõrval maja ees kivitrepil, taustal paistmas Pretoria kuulsad lillad jakarandad. Elonil on ümarad põsed ja lai naeratus.

      Siis aga, natuke aega pärast seda, kui see pilt tehti, lagunes perekond koost. Vanemad kolisid eraldi elama ja lahutasid ühe aasta jooksul. Maye asus lastega elama perekonna teise koju Durbanis, Lõuna-Aafrika idakaldal. Paar aastat ema juures elanud, otsustas Elon, et tema tahab elada koos isaga. „Mu isa näis olevat kuidagi kurb ja üksik. Emal oli kolm last, aga temal ei olnud ühtegi,” selgitab Musk. „See oli minu arust ebaõiglane.” Mõned Muski pereliikmed on avaldanud arvamust, et Elonit ajendas selleks tema loogiline mõtlemine, teised aga arvavad, et poisi isapoolne vanaema Cora avaldas talle selles asjas tugevat survet. „Ma ei suutnud mõista, miks ta peaks lahkuma sellest õnnelikust kodust, mille ma tema jaoks loonud olin – sellest tõeliselt õnnelikust kodust,” sõnas Maye. „Aga Elon teab ise, mida ta teeb.” Justine Musk, Eloni endine abikaasa ja tema viie lapse ema pakub välja, et Elon samastus paremini perekonna alfaisasega ega mõelnudki oma otsuse emotsionaalse külje peale. „Ma ei arva, et ta oleks kummagi vanemaga väga lähedane olnud,” arvab Justine, pidades Muskide klanni üldiselt pigem jahedaks, igal juhul mitte kunagi nunnutavaks või eriliselt soojaks perekonnaks. Kimbal otsustas hiljem samuti Erroli juurde elama minna, öeldes lihtsalt, et temale meeldib loomu poolest oma isa juures elada.

      Alati, kui jutt Errolile läheb, muutuvad Eloni pereliikmed kinniseks. Nad on jõudnud arusaamisele, et ta ei ole väga meeldiv inimene, aga nad keelduvad selle suhtumise tagamaid lähemalt selgitamast. Errol ei ole pärast lahutust uuesti abiellunud ja Elonil on kaks nooremat poolõde, kellesse ta suhtub vanema venna kombel kaitsvalt. Elon ning tema õde ja vend on otsustanud, et ei kritiseeri Errolit avalikkuse ees, et mitte oma poolõdesid kurvastada.

      Ometi on teada nii palju, et Erroli-poolsel suguvõsal on juured Lõuna-Aafrikas. Muski klannil on selles riigis ligi 200aastane ajalugu ning nende nimi oli ka Pretoria esimeses telefoniraamatus. Erroli isa Walter Henry James Musk oli armeeseersant. „Ma mäletan temast seda, et ta ei rääkinud peaaegu kunagi,” meenutab Elon. „Ta lihtsalt jõi viskit ja oli morni olemisega ning oskas väga hästi ristsõnu lahendada.” Erroli ema Cora Amelia Musk sündis Inglismaal, perekonnas, mis oli tuntud kõrge intellektuaalsuse poolest. Ta nautis rambivalgust ja armastas oma lapselapsi. „Meie vanaema oli äärmiselt domineeriv isiksus ja ta armastas tohutult esineda,” meenutab Kimbal. „Temal oli meile väga tugev mõju.” Elon peab oma suhet Coraga – või Nanaga, nagu ta teda nimetab – äärmiselt tihedaks. „Pärast lahutust hoolitses ta minu eest väga,” kinnitab ta. „Ta tõi mind koolist ja me veetsime koos aega, mängides Scrabble’it ja teisi sedasorti mänge.”

      Väliselt paistis elu Erroli juures uhke. Isal oli Eloni jaoks hulk raamatuid, mille poiss kaanest kaaneni läbi luges, samuti piisavalt raha arvuti ja muude asjade ostmiseks, mida Elon endale saada igatses. Errol viis lapsed mitmele kaugele reisile. „See oli hämmastavalt vahva aeg,” meenutab Kimbal. „Mul on sellest ajast palju ilusaid mälestusi.” Samuti avaldas СКАЧАТЬ