Elon Musk: Tesla, SpaceX ja rännak ulmelisse tulevikku. Ashlee Vance

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ leiab Elon.

      Errol oli Kimbali kirjelduse kohaselt „väga kohal ja väga intensiivne”. Vahel käskis ta Elonil ja Kimbalil istet võtta ning pidas neile siis kolm kuni neli tundi loengut, millele poisid ei saanud sõnagi vahele öelda. Isa ise paistis nautivat seda, et on poiste vastu nii range ega lase neil rõõmu tunda tavalistest lapsepõlve lõbustustest. Aeg-ajalt püüdis Elon veenda isa Ameerikasse kolima ja rääkis sageli oma plaanist kunagi hiljem Ameerikasse elama minna. Errol vastas sellistele unistustele pojale õpetust andes. Ta saatis kõik teenijad koju ja laskis Elonil teha kõik kodused toimetused, et poiss teaks, mida tähendab „ameeriklast mängida”.

      Kuigi Elon ja Kimbal keelduvad sellest lähemalt rääkimast, on selge, et nad pidid isa juures elatud aastate jooksul kogema midagi kohutavat, mis neile sügavat mõju avaldas. Nad mõlemad räägivad teatud psühholoogilise piinamise talumisest. „Tal on väga tugev keemia,” kinnitab Kimbal. „Ja ma olen kindel, et Elon ja mina oleme selle temalt pärinud. Tema kasvatusmeetodid olid emotsionaalselt väga pingelised, aga see tegi meist need, kes me täna oleme.” Maye läheb turri, kui jutt Errolile viia. „Mitte keegi ei saa temaga läbi,” ütleb ta. „Ta ei ole mitte kellegi vastu kena. Ma ei taha temast mingeid lugusid rääkida, sest need on kohutavad. Teate ise, sellised, millest lihtsalt ei räägita. Ja nendega on seotud tema lapsed ja lapselapsed.”

      Kui palun Errolilt võimalust vestelda temaga Elonist, vastab ta e-posti teel: „Elon oli minu juures kodus elades väga iseseisev ja keskendunud laps. Ta armastas arvutiteadust juba enne, kui keegi teine Lõuna-Aafrikas teadis, mis see üldse on, ning tema oskusi ja võimeid osati laialt hinnata juba siis, kui ta oli alles 12aastane. Elon ja tema vend Kimbal tegelesid laste ja noormeestena nii paljude eri asjadega, et raske on nimetada ainult üht, samuti reisisid nad koos minuga mitmel pool Lõuna-Aafrikas ja maailmas laiemalt, külastades juba kuueaastasest peale korrapäraselt kõiki mandreid. Elon, tema vend ja õde on musterlapsed, sellised, kelle üle iga isa võib uhke olla. Ma olen väga uhke selle üle, mida Elon on saavutanud.”

      Errol saatis vastuse ka Elonile ja Elon hoiatas mind tema isaga suhtlemast, väites, et isa nägemust möödunud aja sündmustest ei saa usaldada. „Ta on täiesti peast segi,” ütleb Musk. Aga kui rohkem uurida, avaldab Musk vastu tahtmist: „Kohane oleks väita, et mul ei olnud õnnelik lapsepõlv,” ütleb ta. „See võib kõlada õnnelikuna. Selles ei puudunud ilusad hetked, aga see ei olnud õnnelik lapsepõlv. See oli pigem õnnetu. Errol oskab inimesi õnnetuks teha – see on kindel. Ta suudab võtta ükskõik kui õnnelikuna näiva olukorra ja pöörata selle halvaks. Ta ei ole õnnelik inimene. Ma ei tea… kurat küll… ma ei tea, kuidas keegi muutub niisuguseks nagu tema. Rohkem ei olegi mõtet midagi lisada, see teeks kõik lihtsalt veel keerulisemaks.” Elon ja Justine on vandunud, et ei luba oma lastel iialgi Erroliga kohtuda.

      Kui Elon oli peaaegu 10aastane, nägi ta Johannesburgis Sandtoni kaubahallis esimest korda arvutit. „See oli elektroonikapood, mis müüs peamiselt hi-fi-kaupa, aga ühes nurgas hakati välja panema ka üksikuid arvuteid,” meenutab Musk. Ta oli sellest masinast, mida sai oma äranägemise järgi programmeerida, otsekohe lummatud. „See oli tõeline äratundmine: „Oh sa poiss! Ei ole võimalik!” mõtlesin ma. Ma lihtsalt pidin selle endale saama ja siis käisingi isale peale, et ta arvuti ostaks,” ütleb Musk. Peagi oligi tal oma Commodore VIC-20, tollal populaarne koduarvuti, mis tuli müüki 1980. aastal. Eloni arvutil oli 5 kilobaiti mälu ja see kasutas BASIC-programmeerimiskeelt. „Juhendis oli kirjas, et kogu masinaga seotu pidi selgeks saama 6 kuuga,” ütles Elon. „Minul tekkis sellega seoses otsekohe obsessiiv-kompulsiivne häire ning veetsin kolm ööpäeva ilma magamata ning õppisin kõik korraga selgeks. See oli minu jaoks nagu kõige uskumatum asi, mida ma olin kunagi oma elus näinud.” Hoolimata sellest, et Muski isa oli insener, suhtus ta sellesse masinasse pigem nagu ludiit ehk masinavihkaja ega hoolinud sellest. Elon meenutab: „Ta ütles, et see on mängimiseks ja et seda ei ole kunagi võimalik tõeliseks projekteerimiseks kasutada. Mina vastasin talle: „Mida iganes.””

      Kuigi Elon oli raamatukoi ja tegeles peamiselt oma uue arvutiga, juhtis ta sageli ka Kimbali ja oma tädipoegade (Kaye poegade) Russi, Lyndoni ja Peter Rive’i seiklusrikkaid tegemisi. Ühel aastal otsustasid nad käia naabruskonnas ukselt uksele lihavõttemune müümas. Munad ei olnud ilusasti kaunistatud, aga poisid suutsid need ikkagi mõnesajaprotsendilise vaheltkasuga jõukatele naabritele maha müüa. Elon juhatas nende tegevust ka kodus valmistatud lõhkeseadeldiste ja rakettide ehitamisel. Lõuna-Aafrikas ei olnud müügil hobivalmistajate hulgas populaarseid komplekte koduseks rakettide valmistamiseks, seepärast segas Elon ise oma keemilised segud ja pani need kanistritesse või kestadesse. „See on hämmastav, kui paljude asjadega on võimalik plahvatust tekitada,” teatab Elon. „Salpeeter, väävel ja süsi on püssirohu peamised koostisosad ning kui sa segad tugevat hapet tugeva leelisega, mille käigus vabaneb palju energiat. Granuleeritud kloor koos pidurivedelikuga – see on üsnagi tähelepanuväärne. Mul on väga vedanud, et mul kõik sõrmed ikka veel alles on.” Kui poisid ei tegelenud lõhkeseadeldistega, panid nad ette kaitseprillid ja selga mitu kihti riideid ning pidasid õhupüssidega lahinguid. Elon ja Kimbal korraldasid liivakarjäärides maastikuratastel võidusõite, kuni Kimbal käis ükskord rattaga üle pea ja teelt välja ning veeres vastu okastraataeda.

      Kui aastad edasi läksid, hakkasid vennad ettevõtlusesse tõsisemalt suhtuma, proovides ükskord isegi avada videomängu koha. Vanemate teadmata leidsid poisid oma arkaadile koha, rentisid selle ja hakkasid ärile luba taotlema. Viimaks pidid nad leidma kellegi, kes oli vähemalt 18aastane, et anda allkiri ametlikule dokumendile, aga ei Rive’ide isa ega Errol nõustunud seda tegema. Läks aega veel paarkümmend aastat, kuni Elon ja Rives hakkasid lõpuks koos äri tegema.

      Poiste kõige julgemad ettevõtmised olid arvatavasti nende reisid Pretoriast Johannesburgi. 1980. aastatel oli Lõuna-Aafrika äärmiselt vägivaldne paik ja pea 60kilomeetrine rongisõit Pretoriast Johannesburgi oli tollal üks maailma ohtlikemaid reise. Kimbal peab neid rongisõite end ja Elonit vahest isegi kõige enam kujundanud kogemusteks. „Lõuna-Aafrika ei olnud mingi rahulik ega turvaline paik ning see avaldab mõju ka selle maa elanikele. Me nägime pealt ka tõelisi jõhkrusi. See oli osa ebatüüpilisest kasvatusest – täpselt samuti nagu hullumeelsete kogemuste pagas muudab sinu suhtumist riskidesse. Sa ei mõtle suureks saades sellele, et näiteks töökoha leidmine oleks keeruline. See ei ole piisavalt huvitav teema.”

      Poisid olid tollal 13- kuni 16-aastased ning käisid Johannesburgis mõnel peol ja teatud nohikute ettevõtmistel. Ükskord läksid nad Dungeons & Dragonsi turniirile. „See oli aeg, kui me olime lausa super meisternohikud,” meenutab Musk. Kõik poisid armastasid rollimänge, mille eelduseks oli see, et keegi loob võistluseks vajaliku meeleolu, kujutledes esmalt elavalt mingit stseeni ja seejärel kirjeldades seda teistele. „Sa oled sisenenud ruumi, kus nurgas seisab kirst. Mida sa teed?.. Sa avad kirstu. Oled sattunud lõksu. Ja nüüd on terve trobikond mäekolle vabadusse pääsenud.” Elon oli Dungeon-meistrina suurepärane ning ta oli jätnud meelde koletisi ja teisi tegelasi iseloomustavad tekstid. „Eloni juhtimisel mängisime oma rolle nii hästi, et võitsime kogu turniiri,” sõnab Peter Rive. „Võitmiseks on vaja väga head kujutlusvõimet ning Elon suutis luua just vajaliku tunde, et oleksime kõik sellest haaratud ja motiveeritud.”

      Elon, keda tema kaaslased koolis nägid, ei olnud sugugi nii innustav. Kogu kesk- ja ülaastme käis Elon paari õppeasutuse vahel edasi-tagasi. Ta veetis praeguses mõistes 8. ja 9. klassi Bryanstoni keskkoolis. Ühel pärastlõunal istusid Elon ja Kimbal kooli betoontrepil, kui üks poiss otsustas Elonile peksa anda. „Ma põgenesin selle gängi eest, kes oli mind jumal teab mille pärast jahtima hakanud. Ma arvan, et ma võib-olla põrkasin kogemata selle tüübi vastu samal hommikul toimunud kogunemisel ning tema oli selle peale tõsiselt raevus.” Poiss ronis Muski selja taha, lõi teda vastu pead ja lükkas ta siis trepist alla. Musk veeres kuni trepi alla välja, siis hakkasid poisid teda jalgadega taguma, mõned lõid Elonit vastu külge ja kõigi juht tagus ta pead vastu maad. „See olid üks kuradi poolearuliste kamp,” meenutab Musk. „Ma kaotasin meelemärkuse.” Kimbal СКАЧАТЬ