Elon Musk: Tesla, SpaceX ja rännak ulmelisse tulevikku. Ashlee Vance

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ versiooni järgi ning sellest jagatud fantaasiast väljaspool jätab Musk endast tunduvalt erilisema mulje. Tema on tüüp, kes tegeleb elektriautode, päikesepaneelide ja rakettidega, mis propageerivad asjatut lootust. Unustage Steve Jobs. Musk on teaduslik-fantastiline versioon P. T. Barnumist1, kes on saanud üüratult rikkaks inimeste hirmu ja enesevihkamist teenides. Osta Tesla. Unusta natukeseks ajaks kõik see halb, mis sa planeedile teinud oled.

      Mina olen juba pikka aega olnud viimatinimetatud väite pooldaja. Musk on jätnud mulle endast heade kavatsustega unistaja mulje, kuuludes seetõttu täie õigusega Silicon Valley tehnilis-utoopilise klubi liikmete hulka. See rühmitus on nagu segu kirjanik Ayn Randi fännidest ja insenermõtlemise absolutistidest, kes arvavad, et nende hüperloogilises maailmanägemises leidub Vastus kõigile ja kõigele. Kui meie, ülejäänud, neil vaid teelt eest tuleksime, lahendaksid nemad kõik meie probleemid. Ühel päeval, mis saabub õige pea, suudame kindlasti ka oma aju arvutisse alla laadida, ise puhata ja lasta nende algoritmidel hoolitseda kõige ülejäänu eest. Suur osa nende tehniliste utopistide ambitsioonikatest kavatsustest on äärmiselt innustavad ja nende töös abiks. Ent samas muutuvad need utopistid väsitavaks oma banaalses suhtumises tehnikasse ja kalduvusega tundide viisi lobiseda, midagi olulist ütlemata. Veelgi häirivam on nende kõige selle taga peituv sõnum, et inimolendid on ekslikud ja inimkond ise on väsitav koorem, millega tuleb parajal ajal tegeleda. Kui tabasin Muski mõnelt Silicon Valley ürituselt, kõlas tema pretensioonikas ja pompöösne jutt, otsekui olnuks see väljavõte mõnest tehnilis-utoopilisest näidendiraamatust. Ja mis kõige häirivam, tema maailma päästmiseks loodud ettevõtetel ei läinud sugugi nii hästi.

      Siiski olid minusugused küünikud 2012. aasta alguses sunnitud märkama, mida Musk oli tegelikult jõudnud korda saata. Tema kunagi palju kiusatud ja aasitud ettevõtted olid edukad pretsedenditutes asjades. SpaceX lennutas varustust kandva kapsli rahvusvahelisse kosmosejaama ja suutis selle turvaliselt Maale tagasi tuua. Tesla Motors sai valmis Model Si – kauni, ainult elektril töötava sedaani, mis võttis kogu autotööstuse hingetuks ja andis Detroidile kainestava kõrvakiilu. Need kaks saavutust kergitasid Muski kuskilt kahtlastest kõrgustest ärimaailma titaanide hulka. Ainult Steve Jobsil olid ette näidata sarnased saavutused kahes nii erinevas tööstusharus, kui sageli tulid samal aastal välja nii uhiuus Apple’i toode kui ka Pixari menufilm. Siiski ei piirdunud Musk üksnes sellega. Tema oli lisaks kõigele muule esimees ja suurim osanik ka SolarCitys, kiirelt kasvavas päikeseenergiat kasutavas ettevõttes, mis valmistus tollal börsil esmaseks avalikuks pakkumiseks. Mingi ime läbi suutis Musk jõuda suurimate saavutusteni, mida nii kosmose-, auto- kui ka energiatööstus olid aastakümnete jooksul kogeda saanud ning mis jätsid eemalt vaadates mulje, justkui oleks see saavutatud ühe sõrmenipsuga.

      Just 2012. aastal otsustasin välja uurida, milline on Musk päriselt, ja kirjutada temast kaaneloo ajakirjale Bloomberg Businessweek. Tollal käis Muski elus kõik tema ustava assistendi ja lojaalse parema käe Mary Beth Browni kaudu. Tema oli see, kes kutsus mind külastama paika, mida ma olen hakanud nimetama Muskimaaks.

      Iga inimest, kes esimest korda elus Muskimaale satub, tabab seesama kummastav kogemus. Sul palutakse parkida oma auto One Rocket Roadile Hawthorne’is, kus asub SpaceXi peakorter. Tundub võimatu, et keegi võiks pidada Hawthorne’i oma koduks. See on Los Angelese troostitu piirkond, kus lagunenud majad, kehvad poekesed ja viletsad söögikohad ümbritsevad tohutusuuri tööstuskomplekse, mis tunduvad olevat ehitatud mingi igava ristkülikunimelise arhitektuurilise liikumise laineharjal. Kas Elon Musk tõesti suutis luua oma ettevõtte kogu selle jubeduse keskele? Siis aga, korraga, hakkab kõik tunduma loogilisem, kui näed ligi viie hektari suurust ristkülikut, mis on maalitud suurejooneliselt valgeks, märkimaks „keha, hinge ja vaimu ühtsust”. See on SpaceXi peahoone.

      Alles pärast seda, kui oled SpaceXi ustest sisse astunud, tuleb ilmsiks kogu hiilgus, mille see mees on saavutanud. Musk on ehitanud keset Los Angelest päris tõelise raketitehase. Ja selles tehases ei valmistata korraga vaid üht raketti. Ei – seal ehitatakse samal ajal mitut raketti –, kusjuures nullist peale. Tehas oli üksainus hiiglaslik tööala. Tagapool paistsid suured kaubalaadimisplatvormid, mis võimaldasid kohale tuua suuri metallikamakaid, mida transporditi otse kahekorruselise maja kõrguste keevitusmasinate juurde. Ühel pool töötasid valgetes kitlites tehnikud, kes valmistasid emaplaate, raadioid ja muud elektroonikat. Teised töötajad olid erilises, õhukindlas klaaskambris ning valmistasid kapsleid, mida raketid pidid kandma kosmosejaama. Räpirättides tätoveeritud mehed olid kõrvulukustavalt valjult pannud mängima Van Haleni ja kerisid traati raketimootorite ümber. Selles angaaris seisid mõned juba valmis raketikered üksteise kõrval reas ja ootasid veokitele laadimist. Hoone teises osas olid veel mõned raketid valge värvikihi ootel reas. Keeruline oli hoomata kõike tehases samal ajal toimuvat. Siin liikus kogu aeg sadu inimesi, kes keerlesid kõiksugu kummaliste imemasinate ümber.

      See on Muskimaal alles esimene ehitis. SpaceX oli omandanud mitu hoonet, mis kunagi olid kuulunud Boeingule ja kus oli valmistatud Boeing 747 keresid. Üks neist ehitistest on kaarja katusega ja näeb välja nagu lennukiangaar. Selles asub Tesla uurimis-, arendus- ja disainistuudio. Just siin mõeldi välja Model S sedaani keremudel ja samuti selle järglase Model X sportmaasturi mudel. Stuudiost välja parkimisplatsile on Tesla rajanud ühe oma akulaadimiskeskuse, kus Los Angelese elektriautode omanikud saavad autosid tasuta laadida. Seda laadimiskeskust on kerge märgata, kuna Musk on siia rajanud Tesla logo kandva valge ja punasega obeliski, mis kõrgub keset lõpmatuna näivat äärteta basseini.

      Kui tegin Muskiga disainistuudios oma esimest intervjuud, hakkasin mõistma, kuidas ta räägib ja tegutseb. Ta on enesekindel tüüp, kuid ei suuda seda alati välja näidata. Esimesel kohtumisel võib Musk jätta pigem häbeliku ja vahest isegi pisut kummalise inimese mulje. Tema Lõuna-Aafrika aktsent on säilinud, kuid kadumas, ning selle võlust ei piisa, et kompenseerida Muski ebakindlat kõnemaneeri. Nagu paljud teised insenerid või füüsikud, takerdub ka Musk kõneledes sageli, täpset sõnastust otsides ja satub vahel oma mõttekäikudega põhjatusse esoteerilisse ja teaduslikku urgu, millel puudub väljapääs, pakkumata sel teel mingitki abi või lihtsustatud varianti. Musk arvestab, et sa suudad temaga sammu pidada. Mitte miski tema jutus ei ole häiriv või ebameeldiv. Tegelikult heidab Musk tihtipeale nalja ning võib olla ka tõeliselt sarmikas. Asi on pigem selles, et igal vestlusel selle mehega ripub õhus teatud eesmärgitunne ja pinge. Musk ei jahvata niisama mingit jamajuttu. (Minul kulub umbes 30 tundi, et Musk minu seltskonnas päriselt lõõgastuks, ja laseks mul tundma õppida oma psüühika ja isiksuse teistsugust, sügavamat poolt.)

      Enamikul laia haardega tegevjuhtidest on kõikjal ümberringi terve hulk asjaajajaid. Musk liigub tavaliselt Muskimaal ringi omaette. Ta ei ole tüüp, kes hiiliks vaikselt restorani. Tema on tüüp, kellele see restoran kuulub ning kes siseneb sinna autoriteediga ja võimukalt. Rääkisin Muskiga samal ajal, kui ta tegi ringkäiku disainistuudio peakorrusel, kontrollides prototüüpauto osi ja masinaid. Igas tööjaamas kiirustasid töötajad Muski juurde ja jagasid temaga infot. Tema kuulas neid pingsalt, töötles kuuldut ja noogutas, kui oli kuulduga rahul. Seejärel eemaldus töörühm Muski juurest, ja tema liikus edasi järgmise keskuse juurde. Ühes kohas tahtis Tesla disainer Franz von Holzhausen teada Muski arvamust mõnede uute Model Si rehvide ja velgede kohta, mis olid kohale jõudnud, ning Model Xi istmete paigutuse kohta. Mehed pidasid nõu ja läksid tagaruumi, kus kõrgetasemelise graafikaga arvuteid pakkuvad müügijuhid olid Muski jaoks esitluse ette valmistanud. Nad tahtsid demonstreerida uut 3D-viimistlustehnoloogiat – renderdust, mis lubaks Teslal kohendada virtuaalset Model Si ja näha põhjaliku täpsusega ning äärmise detailsusega, kuidas näiteks varjud ja tänavalaternad auto kerel mängivad. Tesla insenerid tahtsid väga seda arvutisüsteemi saada ja vajasid selleks Muski nõusolekut. Mehed andsid endast parima, et Muskile oma ideed müüa, samal ajal kui trellpuuride ja tohutute tööstuslike ventilaatorite müra mattis nende lihvitud esinemise enda alla. Musk, kes kandis nahkkingi, disainerteksaseid ja musta T-särki, mis ongi tema tavaline tööriietus, oli esitluse ajaks 3D-prillid ette pannud, kuid näis kogu esitluse suhtes ükskõikseks jäävat. Ta ütles, et mõtleb selle peale, ja liikus järgmisena kõige valjema müra СКАЧАТЬ