Vait olla ja edasi teenida. Mihkel Rammo

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ style="font-size:15px;">      Tervelt kolm nädalat olen ma sinust eemal olnud. Ma kardan, et kui juba kolm nädalat ilma sinuta mind haigeks teevad, siis mis veel hiljem juhtub… Ma annaksin mida iganes, kui saaksin sind praegu näha ja käte vahel hoida. Kallis, ma võimlen hommikuti, õpin päeval tundides ja lähen õhtul magama, mõeldes ainult sulle. Ma kujutlen sind vaimusilmas, räägin sinuga mõtteis. Ma kirjutan sulle päevas mitu kirja ja sa vastad mulle alati, kuid see ei asenda seda tunnet, mis valdab mind sinuga koos olles. Ainult hetk, kas või üks minut sinuga muudaks mind praegu kõige õnnelikumaks meheks maailmas.

      On õhtu ja ma olen voodis. Kirjutan veel mõned read, enne kui tuli ära kustutatakse. Vaatasin just sinu pilti ja pidin selle kiiresti padja alla panema, sest kurgus hakkas kipitama ja pisar tuli vägisi silma. Ma ootan nädalavahetust, sest siis tuled sina ja me näeme jälle. Sa ei tea, kuidas ma seda ootan. See pühapäev saab olema kõige erilisem päev minu siinoleku ajal.

      Nüüd aga head ööd, kallis. Suudlen sind.

Sinu Jaanus

      Hommikul pani Karis kirja ümbrikusse ja saatis ära. Pärast lõunat rebis ta kaustast uue paberi ja hakkas jälle kirjutama.

      Muretu

      Tere, vend!

      Kuidas elad? Minul läheb siin hästi. Käime hommikuti jooksmas ja päeval õpime. Asi ei ole pooltki nii hull, kui esmalt paistis. Toas on kõik enam-vähem normaalsed tüübid. Seni pole midagi hullu juhtunud. Üks ööhäire oli, aga muidu on rahulik.

      Tead, ma ei võtnud kodust tulles piisavalt asju kaasa ja siin poes pole kah kõike saada. Ma teen ühe tagasihoidliku nimekirja, ja kui võimalik, siis saada mulle mõned pisiasjad.

      Oleks vaja:

      Telefonikaarti 100 kr ( siin on automaadid üleval)

      

      Hambaharja (relva puhastamiseks)

      Habemeajaja terasid. Kaasas oli neid vaid kolm Puuvilju, kokat, magusat.

      Ajalehti, ajakirju Aftershave’i (kulub palju)

      Habemevahtu Pesukäsna (pehme)

      Joonelist paberit ja pastakaid

      Loodan, et saad need asjad saata. Mõni asi vist ei meenunud, kuid eks ma siis hiljem teatan.

      NB! Ma võtsin tulles ainult viissada krooni kaasa, äkki saad veel viieka saata, ma olen siin ikka paar korda poodi saanud.

      Jään ootama sinu vastust ja külastust.

Mike

      Ah jaa, üht korralikku taskunuga oleks vaja, sest läheme varsti metsa ja seal on nuga abiks. Ära ainult mõnda odavat jukerdist osta.

      Ja tead, siin ei ole just head magamiskotid, äkki saad saata ühe külmakindla. Ma ei tea, mis nad maksavad, aga ei tohiks eriti kallid olla.

      Metsas on taskulamp ka vajalik, saada patareisid.

      Hommikvõimlemine

      Hommikvõimlemine sõjaväes võib olla ebameeldiv või täiesti vastik. Meeldivat hommikvõimlemist pole olemas. Vähemalt Vilde arvas nii. Sõjaväes ärgatakse kell kuus ja siis peavad noored olema õues rivis viie, reamehed kümne minutiga. Reamehed kui vanemad ajateenijad võivad olla aeglasemad ja liigutada ennast rahulikumalt, noored aga peavad elu eest rabelema, sest mida aeglasemad nad on, seda pingsamaks kujuneb nende võimlemine.

      Oli hommik ja mehed seisid väljas ning ootasid jaoülemaid, kes võimlemise läbi pidid viima. Esimesena astus õue seersant Valter, kes lähenes rivile reipal sammul ja nägi äärmiselt värske välja. Tema järel tuli aspirant Kivistik ja minut hiljem ukerdas õue Hill. Hill astus välja ja jäi seisma, siis väristas ta keha ning tõmbas pea õlgade vahele. Rivile lähenedes ta pobises midagi tusaselt, kuid sõnadest aru saada oli võimatu. Hill oli alati hommikuti kuidagi tusane ja loppis näoga. Võimlemise ajal sörkis ta rahulikult rivi lõpus ega pingutanud sendigi eest. Hiljem, pärast jooksu, kui teised harjutusi tegid, ta lihtsalt seisis ja vaatas pealt. Kui hakati kätekõverdusi tegema, siis oli temal vaja kindlasti puu taga põit tühjendada. Aga kui saabus lõuna, hakkas Hilli uimasus kuhugi kaduma ja õhtuti oli ta tunduvalt aktiivsem kui teised jaoülemad ning korraldas noortele lahkel meelel kõikvõimalikke füüsilisi ja vaimseid katsumusi. Hill jõudis rivini ja kähises Valterile, et alustagu too võimlemist.

      „Aga sina pidid ju võimlemise läbi viima?”

      „Ähh!” Hill lõi käega.

      Valter mõistis, et Hill ei viitsi ja hakkas jooksma. Mehed trampisid talle järele ning varsti oli kompanii pataljoni värava juures.

      „Kuradi Valter, viib meid suurele ringile,” torises Vilde, kes vihkas jooksmist nagu kõike muudki, mis hommikvõimlemisse puutus. Siiski, kõige ebameeldivamaks pidas Vilde kägarkõndi ja plaksuga kükist hüppeid. Valter, kes oli sitkeim jaoülem, armastas just kägarkõndi ja otsis alati selle läbiviimiseks mõne mäkketõusu, et pinge jalgadele suurem oleks. Tema rõõmuks oli pataljoni lähedal just üks selline tõus, mis viis vana lagunenud tehase juurde. Ka sel hommikul pidas Valter õigeks sooritada väike kägarkõnd ning nii võttiski ta suuna mäe poole.

      Rivis joosta on kõige parem laulu saatel, sest rütmi järgi on kergem ühtne samm saavutada. Lauldakse enamjaolt lihtsa, kergesti meeldejääva viisiga ning sõjaväelasliku huumoriga vürtsitatud laulukesi. Tsivilistid võivad neid laulukesi isegi labaseks pidada, kuid sellised nad on ja traditsioonid ei muutu kergesti. Need laulud on pikka aega sõjaväes kasutusel olles muutunud omalaadseteks sõdurilauludeks, kusjuures aja jooksul neid pidevalt täiendatakse. Tavaliselt on laulul üks eeslaulja, kelle sõnu teised kordavad.

      Sel hommikul hakkas Valter laulma:

      Neiukene kallikene, küll sa oled ilus.

      Ilu see on sinu oma, armastus on minu oma.

      Üks, kaks, kolm.

      Neiukene kallikene, sul on ilus suu.

      Suu see küll on sinu oma, suudlused on minu omad.

      Üks, kaks, kolm.

      Neiukene kallikene, sul on ilus rind.

      Rind see küll on sinu oma, käed rinnal minu omad.

      Üks, kaks, kolm.

      Neiukene kallikene, sul on ilus kõht.

      Kõht see küll on sinu oma, laps selles minu oma.

      Üks, kaks, kolm.

      Neiukene kallikene, kõhu all on mets.

      Mets see küll on sinu oma, metsavaht on minu oma.

      Üks, kaks, kolm…

      Nii lauldes oli tunduvalt lõbusam joosta ja alati jäi see võlu, et kellelgi võis sähvatada mõte, mille tulemusena sündis mõni uus salm või koguni uus laul.

      Kägarkõnd oli raske nagu alati. Iseäranis läbi võttis see muidugi tüsedamad mehed. Nii Vilde kui Toi, kes olid mõlemad parajad paksud, proovisid end nii vähe kõverdada kui võimalik, kuid Valter märkas seda peagi ja hõikas: „Keegi ei viili, ma tahan kõiki kägaras näha!”

      Puhkides ja ägades kägardas Vilde ennast, СКАЧАТЬ