Vait olla ja edasi teenida. Mihkel Rammo
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Vait olla ja edasi teenida - Mihkel Rammo страница 24
Название: Vait olla ja edasi teenida
Автор: Mihkel Rammo
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Современная зарубежная литература
isbn: 9789985328965
isbn:
„No kuule, ära nöögi. Aga seal ma siis seisin ja otsustasin, et ilma proovi tegemata ma sellest võimalusest ei loobu. Ja teate, ma tegin õigesti. Ma ei tea, kas kuuseis oli vastav, oli ambur skorpioniga faasinihkes või valitses kaalude ülekaal, tahtis seda vanatühi või kõigevägevam ise, kuid minu soovid täitusid. Ma köhatasin ja laususin: „Vabandage, et teid äratan, aga ma tahaksin teada, kus siin käimla asub?” Neiu lükkas selle peale ühe silma lahti ja põrnitses mind. Siis asetas ta jalad põrandale, kohendas ennast ja vaatas seejärel juba mõlema avatud silmaga – ilusate silmadega – mulle otsa.
„Ahha, see olete teie, lõpuks üleval, nüüd saate siis juba ise omi asju ajada,” ütles ta.
„Mis asju?” ei saanud ma esmalt aru.
„Noh, lähete ise WC-sse.”
„Mida?” ei mõistnud ma jutu sisu.
„Noh, muidu pidite ikka siibrisse tegema, olite täitsa läbi, sonisite ja karjusite.”
See, et ma soninud ja siibrisse teinud olin, mulle küll ei meenunud, kuid antud hetkel ei tahtnud ma seda meenutada ka. Igatahes sain ma teada, kus asuvad väljakäik ja duširuum. Pärast seda, kui olin ennast kergendanud, pesnud ja mõne saiakesega, mis minu öökapil olid, keha kinnitanud, tundsin ennast täitsa inimesena. Kuna ma terve ööpäeva maganud olin, siis puudus mul ka igasugune uni. Nii ma siis otsustasingi, et suundun tagasi õe juurde ja vestlen temaga veidi.
„Teed?” küsis ta kohe, kui oli mind märganud.
Noogutasin nõusolevalt ja prantsatasin tugitooli, mis koridoris seisis.
„Millist?”
„Piparmündi.”
„Piparmünti ei ole.”
„Mida siis on?”
„Ainult musta.”
„No siis ma valiksin kõikide variantide hulgast musta.”
„Jääb siis must,” ütles õde ja valas kiirkeetjast kahte suurde kruusi kuuma vett. Siis võttis ta teekarbist musta tee kotikese ja viskas ühte kruusi ujuma. Ta liigutas kotikest sujuvate liigutustega tassis ringi ja kui oli veendunud, et tee piisavalt tume on, viskas ta kotikese kiiresti teise kruusi ja suundus sellega minu poole. Jah, ma arvan ise kah, et selline käitumine pole just viisakas, kuid ma ei näinud mingit mõtet võõra naisega vaidlema hakata. Siis segas ta enda tassi kolm lusikat suhkrut ja ulatas mullegi toosi. Jalaga enda ees kerget ratastel olevat nahktooli juhtides lähenes ta mulle ja asetas ennast täpselt minu ette istuma. Viskas ühe jala üle teise ja jäi siis teed luristades mulle kelmikalt otsa vaatama. Mina aga jõllitasin tema kauneid jalgu ja kindluse mõttes viskasin ka ise ühe jala üle teise.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.