Kaval Kilk ja kaksteist lolli. Tarmo Teeväli
Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Kaval Kilk ja kaksteist lolli - Tarmo Teeväli страница 6

Название: Kaval Kilk ja kaksteist lolli

Автор: Tarmo Teeväli

Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU

Жанр: Биографии и Мемуары

Серия:

isbn: 9789949387953

isbn:

СКАЧАТЬ sisse löönud kõikjale. Korter vajas täielikku kapitaalremonti. Hiljem selgus tõsiasi, et tegu polnud siiski mitte Kilgi vaese sugulasega, kes korterisse kolis, vaid Kilgi tollase kallimaga Palamuse kandist. Korteris elasidki noorik ja Kilgi kaks väikest poega ning kaks suurt teravate hammastega rotveilerit, kes Seli korteris üles kasvasid. Lisaks peatus korteris sageli ka Kilk ise.

      Seli tegi korteri osas Kilgile üheainsa kõne ning küsis korteri hädise seisukorra kohta selgitust. „Normaalne inimene tunneks piinlikkust, aga Kilgil oli täiesti suva, et korter oli pool aastat hiljem kasutuskõlbmatuna tagasi antud,“ mäletab Seli. Hiljem olevat Kilk pakkunud Selile korteri remondi eest sadat dollarit, mille Seli oma sõnul tagasi lükkas, kuna summa oli tehtud kahjuga võrreldes naeruväärne.

      Kuidas Kilk olümpiavõitja Erika Salumäe oma valimisvankri ette rakendas

      2014. aasta alguses rõkkas olümpiavõitja Erika Salumäe rõõmust. Tervislike ning majanduslike probleemidega hädas olnud Salumäe oli tolleks ajaks juba aastaid võõrsil elanud ning kitsikust kannatades olnud sunnitud 2013. aasta sügisel panema oksjonile nii oma kunagise spordivarustuse kui ka olümpiamedalid. Oksjon toimus Londonis, kus Salumäe Souli olümpiakulla oli 25 000 Inglise naela eest ostnud Neinar Seli ning Barcelona medali samuti 25 000 naela eest alguses tundmatuks jääda soovinud, kuid hiljem siiski Pärnu Sadamaks osutunud Eesti ettevõte. Nüüd oli ärimees Rein Kilk olümpiavõitja tuttavate sõnul Erikale raskel ajal abikätt pakkunud ning lubanud medali talle tagasi kinkida. Suurepärase uudise lisaboonuseks oli veel asjaolu, et ärimees lubanud sportlase oma kulu ja kirjadega Eestisse tuua. Kuupäev lepiti kokku. Salumäe ei olnud aastaid kodumaal käinud ja võttis pakkumise rõõmuga vastu.

      Ta rääkis sellest isegi oma sõpradele kodumaal, kes nägid aga Kilgi ettepanekus kohe kavalat konksu. Nimelt kandideeris Rein Kilk 2015. aastal riigikogu valimistel Pärnus, kus pidi toimuma ka Salumäe pidulik vastuvõtt ja medali üleandmine. Salumäe oli üllatunud, kui kuulis, et ärimees Kilk kavatseb kandideerida valimistel ja et olümpiavõitja on sattunud osaks tema valimiskampaaniast. See oli muide ülimalt hästi läbimõeldud PR-trikk, kuna ajakirjanikud näitasid Salumäe käekäigu vastu jätkuvalt huvi üles, Eesti rahvas tundis Salumäele tema raske saatuse pärast kaasa ning Salumäe on tänini üks Eesti kuulsamaid ja armastatumaid sportlasi. Kilgi pidu Salumäele medali tagasi kinkimiseks oleks kindlasti näidanud ka annetajat ennast heas valguses. Mida selleks ajaks juba aastaid pankrottide ja kohtuasjadega ajalehtede esikaantel figureerinud pankrotimeistril poliitikuks kandideerides hädasti vaja oli.

      Kauge kullasära peibutab: Rein Kilk ja Londoni oksjonipidaja Graham Budd Erika Salumäe kuldmedaliga.

      Salumäe sõbrad pärisid, mis tingimustel naine medali tagasi saab ning sportlane ütles, et ega ta ei saagi seda tegelikult päris endale, vaid Kilgi üheks tingimuseks olevat olnud, et medal antakse spordimuuseumisse ja selle saaks kunagi endale hoopis Salumäe tütar. Pidu Pärnus tulevat aga suur ja Salumäe külaskäiku kodumaale kavatseti koos kogu kohaliku rahvaga tähistada Pärnu Jahtklubis.

      Õnneks suutsid Salumäe lähedased Kilgi triki läbi näha: heategu oli selles vähe. Peamine, mida Kilk soovis, oli saada iseendale au ja kuulsust. Salumäe oli hämmingus ja kuna ta on aastaid Eestist eemal viibinud, siis ei suutnud ta ise seda plaani ka läbi näha. Kilk oli esinenud kui sõber, kes ulatab käe.

      Loomulikult ei olnud Salumäel soovi reklaamikampaanias osaleda ja nii jäi see ettevõtmine ära, ajakirjanduses oli Kilk aga jõudnud Salumäe medaliga seotud lubadustega mitmel korral pildile pääseda. Seepeale tuli ka Kilgi tõeline pale üsna ruttu nähtavale: ta teatas, et kui Salumäe ei nõustu Kilgi reklaamiüritusel Pärnus osalema, siis ei maksa Kilk kinni ka sportlase reisi Eestisse. Kilk põhjendas Salumäe sõidu ärajäämist sellega, et Pärnu Sadama üks juhatuse liikmeid oli läinud manalateele ja matused toimusid nädalal, mil Salumäe pidi Eestisse tulema.

      Eestisse Salumäe 2015. aasta algul aga siiski jõudis, ta osales Sportlandi kutsel firma uue kaupluse avamisel ning tema sõidu korraldamisele aitas kaasa ka teise tema kuldmedali Eestisse tagasi toonud Neinar Seli, Kilgi „vana sõber“.

      „Suuärimees“

      On olemas ütlemine: „mis rääkimisega saad, oled tasuta saanud“ ning seda tarkust on Rein Kilk nii usinalt kasutanud, et on teistelt ettevõtjatelt välja teeninud tiitli „suuärimees“. Ise ta muidugi eelistab ühe tähe võrra pikemat versiooni kasutada, kuid tema kõneosavust on tunnustanud nii petta saanud endised äripartnerid kui ka ajakirjanikud.

      Kõneosavust on ta lisaks raadioeetrile ja äritehingutele kasutanud nii politseis kui ka kohtutes ning asjade segaseks ajamisega on tal sageli õnnestunud kas otsest kasu lõigata või vastutusest pääseda.

      Kolleegid Kuku raadio eetrist meenutasid, kuidas Kilk 2011. aasta 5. märtsi „Keskpäevatunni“ saates (viimane valimiseelne saade tookord) ütles, et „loobub suurest autost, kuna Tartu-Tallinna vahet saab rongiga sõita, aga nüüd on ka elektriautod riikliku toega“. Hõbemägi ütles tookord, et on Kilki aina suure Audiga näinud. „Mina loobuks sellest,“ ütles Kilk. Hiljem teatas ta, et kaalub asja. Ning nüüd on ta ostnud kõige suurema hõbedase SEL Mercedese. Kiidetud olgu Allah, kes asju seekord sedapidi lasi paista, ütleksid selle peale meie lõunamaised sõbrad.

      3. PEATÜKK

      RAHA MULLE – SÜÜDISTUS SULLE, EHK JUHTUM RAUDSE LEEDIGA

      Autor: Katrin Lust

      Olgat Aasavit kutsutakse Tartu Raudseks Leediks. Ta on pisikest kasvu kena ukrainlanna, kergelt lokkis blondide juustega. Talle sobivad ilusad ehted ja pärlkõrvarõngad. Aktsenti Olgal pole. Ta valmistub koos Aivar Mäega korraldama kontserti Ukraina toetuseks, mitmel korral rõhutab ta oma slaavi verd. Sealt tuleb ka Olga agarus kõiki oma söögikohti stiilselt majandada.

      Kuigi alati esinduslik ja väljapeetud äridaam nõustus minuga kohtuma ning oma mälestused ühistest äridest Rein Kilgiga diktofonile rääkima, palub ta päev hiljem intervjuud raamatus siiski mitte avaldada. Prominentse ärinaise silmad täituvad pisaratega: „Liiga palju olen mina ja mu perekond haiget saanud,“ põhjendab ta, miks ta ei soovi koos Kilgiga isegi samas raamatus olla. Tulles vastu Olga soovile, jätame talle õiguse vaikida ning jätame temaga tehtud intervjuu helisalvestise arhiivi. Ehk soovib Kilk kunagi kuulata, mis tunne on olla esmalt kiidetud lepingupartner, hiljem aga väära süüdistuse ohver? Avaldame lisaks eelpool tsiteeritud põhjendusele veel vaid ühe Olga kommentaari: „Tegelikult on Kilk fenomenaalne kuju!“

      Mida Olga silmas peab? Seda, kuidas on üks mees suutnud lollitada peaaegu tervet Eesti ärieliiti, ajakirjandust, poliitikuid ning koguni vabariigi presidente. Neid, kes Kilki tänaval tervitada ei taha, on palju. Vaikida ei saa aga inimesed, kes on olnud Olga Aasaviga seotud Kilgi ettevõtete kaudu.

      Mõned ärinaisele lähedal seisvad inimesed kinnitavad, et kuigi Kilk andis täiesti põhjendamatult Aasavi vastu sisse kriminaalasja, süüdistab naine täna eelkõige ennast, et ei näinud Kilki läbi. Tegi ju Aasav (nagu kümned, kui mitte sajad, kes on Kilgiga kokku puutunud) äritehingud tema firmadega vabatahtlikult, nägemata dokumentide kavalaid pügalaid ja usaldades eelkõige Kilgi nime ja juttu. „On ju raske uskuda, et mees, kes kannab Valgetähe ordenit ning annab vabariigi aastapäeval presidendile kätt, on tegelikult petis,“ märgib üks Tartu kodanik, kes töötas Kilgi ja Aasavi koostöö ajal Kilgi firmas.

      Kuidas sai Aasavi usaldus Kilgi vastu alguse?

      Aasavi ja Kilgi ühine äritegevus sai alguse buumi ajal. Olga firma hallatav Tartu Atlantis töötas hästi ja teenis naisele igal aastal korraliku kasumi. Ühel hetkel tegi СКАЧАТЬ